Uudised2022 Ilusaid pühi ja õnne uueks aastaks!19. detsember 2022Mälestusmärk Kose kihelkonna metsavendadele23. november 2022Manalast laulavad mehed – keegi meid murda ei saa! Ükskord läheme jälle sinu eest, kodumaa! Kalju Lepik KUTSE Olete palutud osa võtma Kose kihelkonna metsavendadele pühendatud mälestuspäevast 8. detsembril 2022 algusega kell 12 Kose kirikus. Kose kalmistule sängitatakse kolme metsavenna säilmed: nooremleitnant Ludvig Kivilo (19.05.1896-04.11.1945) leitnant Johannes Prisk (01.10.1918-10.11.1945) Lembit Kaun (23.07.1923-10.11.1945) Kose kihelkonna metsavendadele mälestusmärgi avamine (skulptor Mati Karmin). Mälestuspäeva lõpetuseks suupisted pastoraadis. Buss Kosele väljub Mere puiesteelt 8. detsembril kell 10.45. Palume ette registreerida helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304. Eesti Muinsuskaitse Selts Mälestuskivi Kose metsavendadele https://jarvateataja.postimees.ee/7663422/kose-kihelkonna-metsavennad-saavad-malestuskivi Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 35. tegevusaastat15. november 202212. detsembril 1987 asutati Eesti Muinsuskaitse Selts. Muinsuskaitseliikumise sünd ja jõuline areng oli alanud juba varem, kui seltse ja klubisid tekkis ajalooliste kihelkondade ja maakondade kaupa, suuremates linnades ka asutustes, koolides ja mujalgi. 1988. aasta aprillis toodi tänavatele sinimustvalged lipud – ja sinna nad jäidki. Üheskoos taastasime muinsuste muinsuse – Eesti Vabariigi. Kutsume Teid tähistama Eesti Muinsuskaitse Seltsi 35. sünnipäeva esmaspäeval, 12. detsembril 2022 kell 16 – 19 MARU kohvikus Eesti Meremuuseumi Lennusadamas (Vesilennuki 6). KAVAS: Põgus tagasivaade möödunud aegadele ja ettevaade tulevikku Eesti Muinsuskaitse Selts tänab ja tunnustab Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 2022 Muusika ja „meretäis marudaid maitseid“ Soovijatel on võimalus giidi juhtimisel tutvuda Lennusadama väljapanekuga. Tuuri algu kell 15:20. Palume osalemise soovist teatada 20. novembriks helle@muinsuskaitse.ee „Muinsus on kõik see, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg.“ LENNART MERI, Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu liige (1987) Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus info@muinsuskaitse.ee P.S. Kui on soov seltsi sünnipäeva puhul kingitusega rõõmustada, siis oleme väga tänulikud! SEB EE481010022002686005 Swedbank EE922200221043388241 Mälestusmärk Konstantin Pätsile avatakse 21. oktoobril10. oktoober 2022KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSMÄRK AVATAKSE JA PÜHITSETAKSE Reedel, 21. oktoobril 2022 kell 14 avatakse ja pühitsetakse Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin Pätsile. aasta jaanuaris tegid seitse Eesti ajaloomälu edendamisele pühendunud seltsi ja ühingut ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompea lossi kõrvale mälestusmärk Konstantin Pätsile. Algatus ei teostunud. Ei õnnestunud ka katse luua samasse kohta monument Eesti omariiklusele. Konstantin Pätsi ausambale leiti uus asukoht – Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul. K.Pätsil oli oluline roll 1905. aasta pöördelistes sündmustes, samuti oli ta Estonia Seltsi juhatuse liige. Eesti Iseseisvuse Manifest sepistati Estonia hoones. Konstantin Pätsi mälestusmärgi kavandivõistluse võitsid 2020. aasta suvel kujur Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum korraldas monumendi rajamiseks ulatusliku korjanduse ja sõlmis Tallinna Linnavalitsusega lepingu ausamba püstitamiseks ajaloolisele Uuele turule. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet andis töö teostamise üle ettevõttele Mefab OÜ. Võidutöö („Riigipea“) on raiutud Rootsist hangitud graniidist, mälestusmärgi alus on väljast vooderdatud Hiina graniidiga. Tööde kulg on olnud pingeline. oktoobri avatalitusel kõnelevad Vabariigi President Alar Karis, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kavandivõistlue ẑürii esimees Rein Veidemann ja Madis Päts. Mälestusmärgi pühitsevad Eesti Kirikute Nõukogu esimees peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. President Konstantin Päts maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel Tallinna Metsakalmistu kodumulda 21. oktoobril 1990. Sel kuupäeval on teda igal aastal mälestatud. Ka tänavuse hingepalve lausub kell 12 ülempreester Aivar Sarapik. Osavõtt vaba. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Eesti Muinsuskaitse Selts Lähem teave tel 51 35 652 Eesti Muinsuskaitse Seltsi uusi trükiseid23. september 2022Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija. Tallinn 2022 Hind 16 € Peep Pillak. Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940. Tallinn 2021 Hind 25 € Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2021. Tallinn 2022 Hind 7 € (Varasemad aastaraamatud alates 2005. aastast 5 €) Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu16. mai 2022Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub laupäeval, 11. juunil algusega kell 12 Pikk tn 46 Tallinnas. Kavas aastaaruannete kinnitamine, sõnavõtud. Kõik liikmed on oodatud! Väärtuslik Eesti väikelinn Suure-Jaani3. mai 2022 SUURE-JAANI – VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN Ajaloopäev neljapäeval, 12. mail Suure-Jaani koolis Tallinna 24 Kell 11 lilled Vabadussõja mälestusmärgile Kell 11 – 12.30 ringkäik linnas, juhib Merike Saaremets. Osavõtjate registreerimine ja tervituskohv. Kell 13 – 16 seminar: Seminari juhatab sisse Eesti Muinsuskaitse Seltsi au- esimees Trivimi Velliste Tervitavad Põhja-Sakala vallavanem Jüri Hansen, Suure-Jaani Kooli direktor Evald Sepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Ettekanded: Suure-Jaani varasest ajaloost. Merike Mikkor Suure-Jaani ajaloopäevast osavõtjad Vabadussõja mälestussamba juures. Foto Heidi Tooming Kuidas luua nii väärtuslik kui ka tervislik elukeskkond. Säästva Renoveerimise Infokeskuse 20 aastane kogemus. Tarmo Andre Elvisto Suurmees Suure-Jaanist – arheoloog Vello Lõugas 85. Ants Kraut Arutelu, küsimused ja vastused. Seminari lõpp kell 16. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 202220. aprill 2022TEENETEMEDALID 2022 Teenetemedalite ja tänukirjade laureaadid 2022. Fotol ka kultuuriminister Tiit Terik, EMS esimees Peep Pillak ja ase-esimees Priit Herodes. Foto Heidi Tooming Jüri Saska – pühendunud ja tulemusliku koostöö eest merekultuuri edendamisel ja mäluürituste korraldamisel. Kalev Konso – pikaagse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ja isamaaliste ürituste korraldamisel. Nestor Ljutjuk – suure panuse eest Ukraina ja Eesti mitmetahulise kultuuripärandi jäädvustamisel, arendamisel ja tutvustamisel. Bogdan Ljutjuk – suure panuse eest Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö arendamisel. Jaan Tammsalu – väljapaistva panuse eest vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel. Simmu Vasar – sõjaväemuusika traditsioonide hoidmise ja hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel. NARVA Jaan Kaup – kauaagse pühendunud tegevuse eest kultuuripärandi ja eestluse hoidmisel Narvas. Galina Maljarova – pikaaegse pühendunud muinsuskaitselise tegevuse eest Narvas. Boris Tutuka – pikaaegse pühendunud muinsuskaitselise tegevuse eest Narvas. Galina ja Boris Tutuka on ukrainlased, kes igal aastal käivad hooldamas Narva vangilaagri kalmistule maetud haudu – muude seas on seal nimetutes haudades ka palju ukrainlasi. Ei õnnestunud siis Venemaal ukrainlasi ja eestlasi hävitada, ei õnnestu nüüdki. JÄRVAMAA Tõnu Linnasmäe – kauaagse väljapaistva panuse eest vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel. SAAREMAA Fred Vendel – väljapaitsva tegevuse eest Saaremaa sõjasündmuste uurimisel ja tutvustamisel. Fred on pikalt ja põhjalikult uurinud Eesti lähiajalugu. Möödunud suvel tegi ta Saaremaa suvesõja seminaril Salmel pika ettekande 1941. aasta sündmustest Saaremaal. Kirjutas selle kohta ka artikli EMS aastaraamatusse. TALLINN Fred Rohde – hindamatu panuse eest holokausti ohvritele Liiva kalmistule mälestuskivi püstitamisel. Aavi Dobrõš – hindamatu panuse eest holokausti ohvritele Liiva kalmistule mälestuskivi püstitamisel. NÕMME Kadi Alatalu – aktiivse ja tulemusliku tegevuse eest Nõmme Heakorra Seltsis. PÄRNUMAA Einar Põlluste – kauaagse pühendunud tegevuse eest Eesti iseseisvusele ja muinsuskaitsele oluliste objektide taastamisel ja rajamisel. VILJANDI Viktor Siilats – Viljandi mõisa peahoone eeskujuliku restaureerimise ja sellega seotud ajaloo tutvustamise eest. LÄÄNEMAA Urmas Vahur – kauaagse väljapaistva loodus- ja muinsuskaitselise tegevuse eest Lõuna-Läänemaal. HIIUMAA Patrick Rang – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest. Enn Veevo – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest. Vello Simmer – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest. TÄNUKIRJAD 2022 Luise Õuna – Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi väsimatu juhtimise eest. Marju Vilbaste – kauaagse aktiivse osalemise eest Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi tegevuses. Sõjaväeorkester – Eesti sõjaväemuusika traditsioonide kõrgetasemelise jätkamise ja hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel. EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus – hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel. KARUTEENE MEDAL 2022 Linnamäe HEJ. Foto Toomas Tuul Keskkonnaametile Linnamäe HEJ paisu ja paisjärve ühisel mõjul ajalooliselt kujunenud kultuurmaastiku ja kultuuriväärtuste hävitamisele suunatud tegevuse eest, seda vaatamata kohalike elanike, mitmete organisatsioonide ning muinsuskaitse ringkondade vastuseisule. Muinsuskaitsekuu 18. aprill – 18. mai 202211. aprill 2022Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil olete palutud osa võtma raamatukoguaasta 2022 muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Tallinna Lauluväljaku klaassaalis kell 16-18! Kell 15 on huvilistel võimalus tutvuda Laululava muuseumi ja külastuskeskusega. Muinsuskaitsekuu 2022 Muinsuskaitsekuu avab Kultuuriminister Tiit Terik. Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja tervitus. Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab tublimatest tublimaid teenetemedalite ja tänukirjadega. Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustava teo eest anname Karuteene Medali. Muusikat teeb Sõjaväeorkestri puhkpillikvintett. Sissepääs Oru tänava väravast, B-uksest. Tasuta parkimine Laululava taga. Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks4. aprill 2022Keskkonnaamet Eesti Vabariigi Valitsus Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Pressiteade Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast. 22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist. Linnamäe pais. Foto Toomas Tuul Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada. Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.1 Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2 Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud. Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud. Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel. Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade. Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut. Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid. Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal. Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele! Lugupidamisega ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri) Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri) Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri) Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri) MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri) Eesti Veeühing (digiallkiri) Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri) Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri) Eesti Betooniühing (digiallkiri) 3 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043 2 vt Riigikohtu lahend 3-17-1739 3 vt Riigikohtu lahend 3-18-982. Asutati Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond30. märts 2022Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutati uus ja äärmiselt vajalik allfond – Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond. Fondi asutaja arheloog ja muinsuskaitsja Mihkel Tammet selgitab: “Kuna Läänemaa viikingilaevad koos sõdalastega on veel leidmata, aga tõenõosus, et need leitakse on suur, siis sai sõprade mahitusel loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi manu Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond. Eks ikka selleks, et uurida seda, mis on nii Läänemaa kohalikule kogukonnale kui ka arheoloogidele huvipakkuv. Riigi prioriteedid on täna mujal ja kõige muu olulise seas on muinsuskaitse, sealhulgas arheoloogiapärandi kaitse ja arheoloogilised probleemuuringud, paraku vaeslapse rollis. Sellest ka antud kodanikualgatus. On märgiline, et oleme esimene arheoloogia suunitlusega fond, mis on loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde. Ja mitte vähem oluline ei ole, et tegemist on just Läänemaa kaugema mineviku uurimise tarbeks loodud fondiga. Eesti rahvapärand, kaasarvatud ka selle kõige kaugem minevik, vajab tänasel äreval ajal üha rohkem esiletõstmist. Selle kunagise uhke ajastu vaim innustab ilmselt paljusid. Uurime siis seda koos. Palun tutvuge fondiga, panustage ja jagage!” http://www.erkf.ee/uudised/eesti-rahvuskultuuri-fondi-juurde-moodustatakse-ajaloolise-laanemaa-arheoloogi-fond Muinsuskaitsekuul, 29. aprillil kell 18 teeb Haapsalu linnuse kohvikus ettekande arheoloog Mati Mandel, kes kõneleb senisaavutatust Läänemaa arheoloogias ja näitab ka huvitavamaid leide. Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fondi eesmärke tutvustab arheoloog ja muinsuskaitsja Mihkel Tammet. Modereerib ajaloolane ja arheoloog Jaak Mäll. Olete lahkesti palutud osa võtma! Vabadusristi kavaler kolonel Arthur von Buxhoeveden – 140 aastat sünnist24. märts 2022Esmaspäeval, 28. märtsil kell 12 mälestatakse kolonel Arthur von Buxhoevedenit (VR I/2) 140. sünniaastapäeval tema haual Kaitseväe kalmistul. Saaremaal Muratsi mõisas 28. märtsil 1882 sündinud parun Arthur von Buxhoeveden oli lõpetanud Kuressaares gümnaasiumi ja seejärel Tveris ratsaväekooli kornetina, võttis tsaariarmees osa I maailmasõjast Saksa-Austria rindel, tõusis rittmeistriks ja teenis välja Püha Georgi IV järgu ohvitseriristi, Püha Anna II klassi ordeni ning Püha Vladimiri IV järgu ordeni mõõkade ja lehviga. 1918. aasta novembris astus Arthur von Buxhoeveden ühe esimese ohvitserina vabatahtlikult Saarte Kaitseliitu, osales Vabadussõjas, oli ratsaväepolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem. Ta ei soovinud Vabadussõja ajal astuda baltisakslastest formeeritud Balti pataljoni, vaid eelistas teenimist eesti väeosas. Juba tsaariaegsesse ohvitseriankeeti oli ta rahvuseks märkinud „estonets“ ehk siis eestlane. Arthur von Buxhoeveden Pärast Vabadussõda oli oma nime eestipäraselt kirjutanud Artur Buxhoevden ratsaväe allohvitseride kooli ja õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor ja ratsaväe inspektor ning aastatel 1923-1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser. Tema atestatsioonis kirjutati: „Distsipliini pidamises nõudja, järjekindel, õiglane ja ühesugune; oskab täpipealselt hinnata temale alluvate ohvitseride ja sõdurite väärtust ja tööd; ise hästi distsiplineeritud. Ümberkäimine sõduritega lahke, sõbralik ja vastutulelik, vahekord viimastega väga hea. Ausus piiramata. Riigivarandusega ümberkäimine aus, kokkuhoidlik ja korra nõudja.“ 1920. aastal ülendati Buxhoevden kolonelleitnandiks ja 1924 koloneliks, talle oli annetatud I liigi 2. järgu Eesti Vabadusrist, Läti Karutapja III järgu orden, samuti Soome Valge Roosi II klassi komandöririst ja Poola „Polonia Restituta“ ohvitseririst. Kolonel Artur Buxhoevden läks 1928. aastal tervislikel põhjustel erru. Ta valiti Kaitseliidu Tallinna Maleva eskadroni auliikmeks. Baltisakslasest parun von Buxhoeveden, ehk „vana Puks“ nagu kamraadid teda nimetasid, oli üks populaarsemaid Eesti kaitseväe ohvitsere. Tema ärasaatmise peol ohvitseride kasiinos osalesid kindralid Nikolai Reek, Andrus Larka, Ernst Põdder ja paljud teised kaasvõitlejad. Raekoja platsilt kandsid ratsaväeallohvitserid kätel oma endise ülemuse Balti jaama, kust ta Saaremaale sõitis. Vabadusristi kavalerina oli Artur Buxhoevden saanud varem perekonnale kuulunud Muratsi mõisa tagasi autasumaana ja asus seal suure innuga tegelema põllumajanduse ning hobusekasvatusega. Ta oli kirglik loodusesõber, jahi- ja kalamees. Kohaliku rahvaga oli ta väga heades suhetes, eesti keeltki rääkis elu lõpuni Saare murrakus. Ta oli Saare Kaitseliidu kütisalga ja Vabadussõjalaste Liidu Saaremaa osakonna esimees. Artur Buxhoevden oli nagu teisedki baltisakslased sunnitud Molotov-Ribbentropi paktist tulenevalt Eestist lahkuma, kuid tegi seda alles 1941. aasta talvel järelümberasumise käigus, kui Eesti oli juba Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud ning teda ähvardas arreteerimine. Sõjajärgsel Saksamaal oli ta tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite abistamisel ja organiseerimisel. Ta osales Saksamaal nii baltisakslastest kui ka eestlastest pagulaste organisatsioonide tegevuses. Parun Arthur von Buxhoeveden suri 27. oktoobril 1964 ja maeti Karlsruhe peakalmistule. Tema abikaasa Kira suri viis aastat hiljem. Nende hauaplatsi renditähtaeg sai täis 2009. aastal ja kuna kohapeal ei olnud perekonnaliikmeid seda pikendamas, siis eemaldati kalmistu administratsiooni korraldusel platsilt hauakivi ja piirded, et valmistada see ette pealematmiseks. Oktoobris 2011 korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts ekspeditsiooni Lõuna-Saksamaa kalmistutele. Kuna me ei suutnud kolonel Buxhoevedeni kalmu leida, siis pöördusime Karlsruhe kalmistu administratsiooni poole. Selgus, et kalmu ootab pealematmine. Sellega oldi siiski valmis viivitama, kui olime rääkinud kolonel Buxhoevedeni tähtsast rollist Eesti ajaloos ja pakkusime välja ümbermatmise Eestisse. Nii Eesti Kaitseministeerium kui ka Buxhoevedenite perekond toetasid ümbermatmise ettepanekut. Kolonel Arthur von Buxhoevedeni ja tema abikaasa Kira maised jäänused jõudsid tagasi Eestimaa pinnale 2013. aasta 28. novembril – väga tähenduslikult just Vabadussõja alguse 95. aastapäeval. Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Kaitseministeeriumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Saksamaa suursaatkonna ühisel korraldusel toimus ümbermatmise tseremoonia 12. septembril 2014 Kaitseväe kalmistul. Arthur von Buxhoeveden 140. Kõneleb EMS esimees Peep Pillak. Foto Helle Solnask Eesti pagulaste väljaandes „Võitleja“ iseloomustati kolonel Buxhoevedenit: „… aumehe, kamraadi ja patrioodi hiilgavaim kehastus. Buxhoevedenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumise kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja šoti verd oma soontesse. Omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoeveden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge.“ Olete oodatud mälestama Arthur von Buxhoevedenit tema sünniaastapäeval 28. märtsil Tallinna Kaitseväe kalmistul. Arthur von Buxhoeveden 140. Peep Pillak Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees https://vikerraadio.err.ee/834795/eesti-lugu-arthur-von-buxhoeveden Riigivanem August Rei VR III/124. märts 2022Riigivanem August Rei sünniaastapäeval Kurla külas. 22. märtsil mälestasime Kurla külas Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal sündinud Eesti riigivanemat August Reid. Rei sündis 22. märtsil 1886 Kurlas ja suri 29. märtsil 1963 Stockholmis. Aastatel 1919 – 1920 oli Rei Asutava Kogu esimees, 1928-1929 Eesti Vabariigi riigivanem ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes eksiilis. August Rei sünnikohas on talle mälestuskivi ja infotahvel. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 202214. märts 2022Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus ootab teie ettepanekuid, keda tänavu tunnustada seltsi teenetemedali või tänukirjaga! Palume ettepanekud saata kirjalikult, märkides ära kandidaadi nime, lühikese põhjenduse ja kontaktandmed. Tähtaeg 4. aprill. Samaks ajaks ootame ka ettepanekuid Karuteene medali kandidaatide kohta. KES ON MEILE TEINUD KARUTEENE? Kas tead kedagi, kelle hoolimatuse või ahnuse tõttu mõni ajalooline maja laguneb? Või on kellegi rumaluse tõttu ohus meie väärt elukeskkond, sest sinna sokutati sobimatu hoone? Kus märkad, et Eesti kultuuripärandit kahjustab omakasu? Kas teeb tusaseks, kui keegi oma ametiseisu ära kasutades meie pärandit kahjustab, traditsioone kergekäeliselt hülgab või muinsuskaitseliikumist takistab? Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub üles esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 4. aprilliks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Igal kevadel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts paljusid vabatahtlikke tubli töö ja vaevanägemise eest teenetemedalite ja tänukirjadega ning seab nende tegevuse kõikidele eeskujuks. Samas ei saa me mööda vaadata ka pärandit kahjustava tegevuse eest ning just seetõttu ongi asutatud Karuteene medal – juhtimaks avalikkuse tähelepanu mälestisi ja ajaloolisi traditsioone kahjustava tegevuse eest ja hoidmaks ära väärtegusid tulevikus. Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse! Ukraina abiks!2. märts 202221019. aasta muinsuskaitsekuul autasustas Eesti Muinsuskaitse Selts ukrainlast, Eesti sõpra, Lvivi kultuuriloo giidi Maria Boikod seltsi tänukirja ja mälestusmedaliga Eesti ja Ukraina vaheliste kultuurisidemete arendamise eest. 2018. aastal tegi pika reisi läbi kogu Ukraina meie seltsi liige Arno Pavel – õppis tundma Ukraina loodust, külasid ja linnu, kohtus paljude ukrainlaste ja seal elavate eestlastega. Tema reisist ilmus raamat „Uazikuga Ukrainat avastamas“. Maria abi Ukraina tutvustamisel ja reisi kordaminekul oli märkimisväärne. Maria Boiko vastu võtmas EMS tänukirja Eesti-Ukraina kultuurisidemete edendamise eest. Täna on Ukraina hädas, ka Maria koduküla Jastrubõtši Lvivi lähistel ei ole sõjast puutumata. Kaevatakse kaevikuid, organiseeritud on politseid abistavad partullid vene diversantide püüdmiseks, saadetakse mehi rindele, puudust tuntakse kõigest, eriti välivarustusest, mis sellises olukorras hädavajalik ja kulub. Iga abi on praegu väga oodatud! Lisaks üleriigilistele kanalitele on rahaline abi oodatud ka otse meie seltsi saadikule Ukrainas, ida ja lääne rindejoonel! Kel võimalik, palume toetada! Raha palume kanda kontole: Eesti Muinsuskaitse Selts Swedbank EE922200221043388241 SEB EE481010022002686005 Selgitus: Maria Boiko Pea vastu, Ukraina! Slava Ukraine! Möödub 78 aastat Nõukogude Liidu pommirünnakutest Eesti linnadele25. veebruar 2022Möödub 78 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest 1944 – 2022 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi armutult ka Helsingit ja teisi Soome linnu. Kutsume teid osa võtma mälestuspäevast: Kell 12 mälestusteenistus märtsipommitamise ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Püha Vaimu kirikus- Kõneleb Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Tallinna Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnum. Teenib õpetaja Gustav Peeter Piir. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Eesti Mälu Insituut püstitab Harju tänava haljakule heli- ja valgusinstallatsiooni, mis tuletab meelde märtsipommitamise õudusi. https://www.facebook.com/events/309434294513051?ref=newsfeed veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu. Ukraina linnu pommitatakse halastamatult. Agressori rünnakutes hukkunute ja haavatute tsiviilelanike arv on ÜRO hinnangul üle 1000 inimese ja kasvab pidevalt. Sajad tuhanded ukrainlased on põgenenud surmahirmus oma kodudest, miljonid elavad väga rasketes tingimustes ja pidevas ohus. Mälestame ohvreid! Toetame Ukraina rahvast tema võitluses vabaduse eest! Ei sõjale! Head Vabariigi aastapäeva!23. veebruar 2022Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Head Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti! Eesti Muinsuskaitse Selts Head uut aastat!1. jaanuar 2022Edu ja õnne Eesti Muinsuskaitse Seltsile!
