Uudised

2016

14 detsember 2016 – Kunstnik Aino Bach ja Koeru

14. detsembril tähistatakse avatud seminariga Koerus kunstnik Ao´ino Bachi 115 sünniaastapäeva.

Koeru väljub Tallinnast buss kell 12 Rahvusraamatukogu juurest. Huvilistel palume võtta ühendust Tallinna Järvalaste Seltsi esimees Elle Leesiga tel. 53 409 536 või elle.lees@mail.ee 

12, detsember 2016 – Europa Nostra raport Patarei kohta

Tallinn/ Haag, 12. detsember 2016 – Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut avaldavad täna raporti tegevusplaaniga, kuidas taastada ning arendada Patarei merekindlust Tallinnas, mis Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepanekul arvati 2016. aastal Euroopa seitsme enim ohus oleva mälestise hulka. Euroopa ekperdid tunnustavad Eesti riigi jõupingutusi selle harukordse mälestise päästmiseks, mida on tehtud Riigi Kinnisvara AS kaudu. Siiski ei toeta sõltumatud eksperdid RKAS ettepanekut kogu kompleksi müümiseks erainvestorile, vaid soovitavad säilitada riigil üldine kontroll Patarei üle ning viia läbi täiendavaid uuringuid.

Loe lähemalt …

Raportis ei soovitata Patareid müüa (parooliga)

Raport: Patarei ei peaks erakätesse minema

Raport: Patarei merekindlust pole mõtet erainvestoritele müüa

Euroeksperdid ei toeta Patarei andmist erakätesse

http://www.ohtuleht.ee/776056/raport-patarei-merekindlust-ei-tohiks-riik-maha-muua

http://podcast.kuku.postimees.ee/2016/12/12/intervjuu-2016-12-121700/

10 detsember 2016 – Jõulud muuseumraudteel

Tule ja veeda mõnus talvepäev Lavassaare raudteemuuseumis!

10. detsembril sõidab jõulurong, kohal on jõuluvana. Jagatakse maiustusi ja helkureid, et oleksite nähtavad, sest teid oodatakse jõuluks koju!

Külastajaid oodatakse alates keskpäevast ja enne muuseumi ei suleta, kui kõik külastajad on lahkunud!
Tass kuuma glögi tasuta!

detsember 2016 – Uued trükised

UUED TRÜKISED EESTI MUINSUSKAITSE SELTSIS:

UUS! Levašovo memoriaalkalmistu. Neljas täiendatud ja parandatud trükk. Koostatud Venemaa Rahvusraamatukogu juures asuvas keskuses “Taastatud nimed”.

UUS! Gibel. Hilda Sabbo (vene keeles). 2016 Hind 20 €

Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2016. Hind 7 €

Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi Toimetised nr. 1. Kärdla 2016

Vene vägede lahkumine Eestist. Nii nad läksid! Eesti Eruohvitseride Kogu, Tallinn 2015

Leegion 1942-1945. Pikk teekond Heidelaagrist Prahani. Kriitiline ülevaade ühest kuulsast eesti väeosast. Hanno Ojalo. Tallinn 2015 Hind 13€

Bagration. Mees, kes armastas sõda. Jüri Kotšinev. Grenader 2015 Hind 20€

Võõrsil. Jüri Kotšinev 2015 Hind 20€

detsember 2016 – Muinsushuvilise detsember

MUINSUSHUVILISE DETSEMBER

1.detsembril kell 16.00 avab KODULINNA MAJA ühe näituse- jääb paigale kuni

7.jaanuarini- mille nimeks on TÄHELEPANU, AJALOOPILDID!

Kolmapäeval, 7. detsembril kell 17 nigulapäeva eriprogramm Niguliste Muuseumis, kell 18 raamatu „Rode altar lähivaates“ esitlus.

Laupäeval, 10. detsembril kell 12 Jõulud muuseumraudteel: Lavasaares sõidab jõulurong, kohal on jõuluvana, jagatakse maiustusi ja helkureid, sest teid oodatakse jõuluks koju! Avatud on jõulukohvik. Kõigile jõuluglögi! Muuseumraudteed ei suleta enne, kui viimane külaline on lahkunud.

Pühapäeval, 11.detsembril kell 14.00

Kodulinna Maja: KÜLAS KULTUURIKATLAL

elamist-olemist tutvustab Liina Oja

Teisipäeval, 13. detsembril kell 17 EESTI MUINSUSKAITSE SELTSI  SÜNNIPÄEV (29 J ) JÕULUPIDU! Seltsi liikmed, koostööpartnerid ja sõbrad on teretulnud! Võib kaasa võtta midagi suupoolist, või teha lahke jõuluannetuse EMS tegevuse toetuseks EE922200221043388241 (Swedbank) või EE481010022002686005 (SEB). Rõõmsa kohtumiseni!

Kolmapäeval, 14. detsembril avatud seminar Koeru kultuurimajas „Kunstnik Aino Bach ja Koeru“. Lisateave Elle Lees

Pühapäeval, 18.detsembril kell 14.00

Kodulinna Maja: VAATAME KAASANI KIRIKUT

selgitusi jagab Sulev Mäeväli

NUNNATORNI  KAUDU  SAAB  MINNA  LINNAMÜÜRILE,  SAUNA  JA  KULDJALA TORNI Esmaspäeval, teisipäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval kell 11-16

16.ja 17.detsembril kell 12-17 on Kodulinna Majas traditsiooniline JÕULUEELNE  PUDI-PADI  LAAT On igasugust vahvat träni, Nagu kunagine täika koos kaasaegsete ilmingutega, s.t. juures käsitööd ja töötab puhvet.

Sarjas “Väärtus” vajab kindlasti eelregistreerimist Kodulinna Majas (kohapeal või telefonil 6449867) ja osalustasu maksmist eelistatult varem Kodulinna Majja, äärmisel vajadusel kohapeal 10 min enne algust ja paraja rahaga ( maksumused erinevad, alates 1.-kuni 2.- per)

detsember 2016 – Rahvaalgatus Patarei päästmiseks

Patarei kuulub Euroopa seitsme enim hävimisohus oleva mälestise hulka, kinnitab Euroopa juhtiva muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra president Placido Domingo. Kuid ühiste jõupingutustega saame Patarei merekindluse hävimisest päästa. Sihtasutuse Kalaranna Patarei, kelle asutajate hulka kuulub ka Eesti Muinsuskaitse Selts, on algatanud pöördumise Riigikogu poole. Rahvaalgatuse põhinõudmised on:
1. Renoveerida Patarei merekindlus Eesti riigi, Tallinna linna, erasektori ning kodanikuühenduste tihedas koostöös ja kaasates Euroopa Liidu fonde.

2. Peatada koheselt praegune läbimõtlemata müügiprotsess.

3. Alustada läbirääkimisi kodanikuühendustega vastutuse üleandmise ning Patarei avalikku kasutusse jätmise üle.

1000 allkirja kokkusaamisel on Riigikogu kohustatud asja arutama. Patarei päästmiseks palun anna oma allkiri pöördumisele siin:

https://rahvaalgatus.ee/topics/db3d09d6-18ba-467a-9527-6bfc0605aab9/vote

28 november 2016 – Eesti vabadussõja aastapäeva kontsert

Olete palutud EESTI VABADUSSÕJA KONTSERDILE 28. novembril kell 18 Rahvusooperis Estonia.

Sissepääs on vaba.
Toetused Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja sõjaminister Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamiseks riigi pealinna on väga teretulnud.

Kava vt lisas.

Kontserdi kava

23 november 2016 – Raamat Levašovo memoriaalkalmistust

Levašovo memoriaalkalmistu

Kolmapäeval, 23. novembril kell 16 esitleb Eesti Muinsuskaitse Seltsis oma äsja eesti keelde tõlgitud trükist “Levašovo memoriaalkalmistu” raamatu autor Anatoli Razumov Peterburist.

Kokku on neid üle 51 000, kes suure stalinliku terrori aastatel 1937 ja 1938 Leningradis ja Leningradi oblastis KGB eelkäija NKVD poolt maha lasti. Enamasti viidi laibad salaja Neevalinna lähedale Levašovo metsa alla kohta, mida ümbritses tihe ja kõrge plankaed ning mida valvati väga hoolsasti kõrvaliste pilkude eest.

Eesti keelde tõlkis Anatoli Razumovi koostatud raamatu Peep Pillak.

http://tartu.postimees.ee/3891421/punast-terrorit-tunnistava-vene-salametsa-kohta-ilmus-eestikeelne-trukis?_ga=1.113689540.2120305281.1408115043

http://visz.nlr.ru/articles/levashovskoe-memorialnoe-kladbische-est#prettyPhoto

http://arvamus.postimees.ee/3931339/levasovo-eesti-rahva-kannatused-peterburi-laehistel

11. november 2016 – Karutapja ordeni kavaleri Helmuth Vilipuse hauasamba avamine Viljandi Vanal kalmistul

Hauasamba püstitamise korraldas Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus koostöös Eesti Sõjamuuseumiga.

Video:

Fotod (autor Jaan Männik):

http://www.vendjaan.ee/kapten-helmuth-vilipuse-malestuskivi-avamine

november 2016 – Muinsushuvilise november

MUINSUSHUVILISTE NOVEMBER 2016:

Esmaspäev, 7. november:
Avalik arupärimine Riigikogus, teemaks Patarei merekindlus. Fraktsioonide küsimustele vastas riigihalduse minister Arto Aas. Lühikokkuvõte oli, et minister ei jaga Europa Nostra ning Eesti kodanikuühenduste muret laguneva Patarei pärast. Riigikogu heitis ministrile ette otsustamatust, ebapiisavat rahastamist, suutmatust leida lahendusi, üleolevat suhtumist kodanike muresse, ebapädevat juhtimist. Patarei ilmestab valitsuspartei suhtumist kogu riigi valitsemisse, oli kokkuvõte. Seega sai Patareist viimane õlekõrs, mis murdis valitsuse.

Reede, 10. november:
Eesti Sõjamuuseumis toimus Kogukonna Klubi vestlusõhtu, külaliseks ajalooprofessor David Vseviov, kes rääkis järgmistel teemadel:

Kuivõrd müstiline valitseja on Putin venemaa ajaloo kontekstis?
Kuidas luuakse ajaloolistest faktidest ideoloogilisi narratiive?
Millise pilguga vaatab ajaloolane aktuaalseid ühiskondlikke protsesse?

Neljapäev, 17. november:
Tallinna Kultuuriamet koostöös Linnakantselei finantsteenistusega tutvustavad mittetulundustegevuse toetuse tingimusi kultuurivaldkonna taotlejatele. Vabaduse väljak 7 IV korrus, algab kell 14 ja lõpeb kell 16.

Reede, 18. november:
Avatud uste päev Välisministeeriumis. 
Palume kaasa võtta ID kaart, ja mitte kaasa võtta suuri kotte, kääre, nuge või muid terariistu. Turvakontroll! Palume kohal olla ca 11.45, et vältida tunglemist.

Laupäev, 19. november:
Tallinna Teadlaste Maja, Jaan Tõnissoni Seltsi ja Konstantin Pätsi Muuseumi ühine sügiskonverents Kohtu tn 6 „Eesti rahvuse kestmisest“. Algab kell 11, lõpeb kell 17.30.

Pühapäev, 20. november:
Kodulinna Maja sarjast „Väärtus“: Oleviste kirikut tutvustab kell 14 Sulev Mäeväli.

Kolmapäev, 23. november:
Massirepressioonide uurija Anatoli Razumov tutvustab EMSs oma äsja eesti keeles ilmunud raamatut Levašovo memoriaalkalmistust. Autor sõidab kohale Peterburist, esitlusel kõneleb ka Peep Pillak, kes trükise eesti keelde tõlkis. Algus kell 16.

Reede, 25. november:
Sümpoosium „Muistne Egiptus ja Sergei Stadnikov“.
 In memory of Sergei Stadnikov (20 juuli 1956 – 26 juuni 2015). Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis. Algus kell 15.

Pühapäev, 27. november:
Kodulinna Maja sarjast „Väärtus“:
– kell 11 vaatame Arsenali, endise sõjatehase maju. Teejuhiks Artur Ümar.
– kell 15 Linnahalli olevikku ja tulevikku tutvustab Taavi Aas.

Esmaspäev, 28. november:
Riigi Kinnisvara AS korraldab ümarlaua Patarei merekindluse tuleviku teemal: „Patarei 2025“. Ümarlauale kutsub osalejad RKAS.

Esmaspäev, 28. november:
Eesti vabadussõja kontsert Estonia rahvusooperis kell 18. 
Sissepääs on vaba, toetused Eesti Vabariigi esimese riigipea Konstantin Pätsi mälestussamba püstitamiseks on oodatud.

15 – 16 oktoober 2016 – Eesti kitsarööpmeline raudtee 120

Juurdeveoraudtee 120

15. – 16. oktoobril tähistab Lavassaare muuseumraudtee 120 aasta möödumist kitsarööpmelise raudtee algusest Eestis.

Sõidab muuseumirong, dresiinisõidud rabasse, tasuta ekskursioonid, videonäitus esimesest juurdveorudteest ja palju muud huvitavat.

Kehtivad soodushinnad!

www.museumrailway.ee

Lisateave Mehis Helmelt tel. 52 72584

30 september 2016 – Europa Nostra otsib praktikanti

Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra otsib praktikanti.

Töö periood on 3 kuni 6 kuud, huvitavas ja väga kõrgelt motiveeritud rahvusvahelises seltskonnas. Ühte praktikanti otsitakse abiks Europa Nostra väiksele teavitusmeeskonnale (communications ja social media) , teist tegutsema EL /Europa Nostra muinsuskaitse auhindade programmi. Täpsem kirjeldus vt lisas. Tähtis on muidugi osata inglise keelt väga heal tasemel ja tunda põhjalikult sotsiaalmeedia hingeelu. Ühesõnaga igati sobiv praktikakoht noorele hakkajale muinsushuvilisele!!!

Kandideerimise tähtaeg on 30 september.

16. – 19. september 2016 – Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituudi eksperdid Tallinnas

16. – 19. septembril külastavad Eestit Euroopa juhtiva muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituudi muinsuskaitse ja rahanduseksperdid. Külastuse eesmärgiks on tutvumine Patarei merekindlusega, mis Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel arvati Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise 2016. a. programmi. Patarei on tähelepanuväärne nii oma terviklikult säilinud arhitektuuri kui kogu Eesti lähiajaloo mälestusmärgina. Tühjalt seisvat hoonetekompleksi on aeg ja ilm hakanud ühe kiiremini kahjustama ning on tõsine oht, et ilma kohese sekkumiseta hävib see mälestis.

25, august 2016 – Keila – väärtuslik Eesti väikelinn

Johann Tähe (1870-1942, Keila esimene linnapea): “Keila tulevik on selles, et kes ei taha elada suures linnas (s.o. Tallinnas), see tuleb Keilasse. Siin võib ehitada oma ilusa majakese, harida väikest maalapikest ja elada rahus” (Uudisleht 1938)

Keila Linnavalitsusel ja Eesti Muinsuskaitse Seltsil on heameel paluda Teid osa võtma seminarist KEILA- VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN

neljapäeval, 8. septembril 2016
Keila Linnavalitsuses

Keskväljak 11

Kell 10.30 Registreerimine ja tervituskohv.

Kell 11 Seminari avamine.

Tervitab Keila linnapea Enno Fels.

Avasõnad ütleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Esinevad Keila Muusikakooli õpilased.

Ettekanded:
Keila. K nagu kihelkond. Ajaloolane, Tallinna Ülikooli vanemteadur  Aivar Põldvee.

Keila enne nüüd läbi kümne majaloo. Raamatu „Keila enne ja nüüd“ autor Marju Niinemaa.

Ajaloolise hoone väärtuste hoidmine ja kasvatamine.  Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Andre Elvisto.

Kell 13.30-14.15 lõuna Keila Linnavalitsuses.

Kell 14.15-16 ringkäik Keilas, algusega kirikus, edasi raudteejaam, meierei, kool, endine tankipolgu ala, Harju KEK.

Kell 16 näituse „Keila ehitab. Ühe alevi sünnilugu“ avamine Harjumaa Muuseumis.

Keila seminar on seitsmes sarjast „Väärtuslikud Eesti väikelinnad“. Palume oma osavõtt registreerida 2. septembriks aadressil http://doodle.com/poll/aduu92g96cr6bt6s#table

25, juuli 2016 – Patarei päästmiseks moodustasid kodanikuühendused sihtasutuse

Patarei päästmiseks moodustasid kodanikuühendused laiapõhjalise sihtasutuse  Kalaranna Patarei

Eesti ajaloos, eriti aga lähiajaloos on oluline osa olnud endisel Kalaranna fordil ja Patarei vanglal. Seda hüljatud ja lagunevat, ent Läänemere ruumis unikaalset ehitisekompleksi kavandab praegune valdaja AS Riigi Kinnisvara maha müüa võimalikult väikeste piirangutega.

Võõrandamise hõlbustamiseks koostatud detailplaneering ei taga muinsuskaitsealuse ehitise säilimist ja vaadeldavust,  ähvardab tundmatuseni ümberehitamisega ja avalikust kasutusest suurel määral kadumisega. Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra on arvanud Patarei Euroopa 7 enim ohus oleva kultuurimälestise hulka.

Seetõttu otsustasid mitmed kodanikuühendused ja Patarei käekäigu pärast muret tundvad eraisikud moodustada sihtasutuse Kalaranna Patarei. Sihtasutus registreeritakse 25. juulil eesmärgiga säilitada ja väärtustada unikaalse kompleksi ajalugu – nii algse Kalaranna fordi kui ka hilisema Patarei vangla kihistusi ning leida Patareile uus kasutus.

Sihtasutuse eesmärgid on:

  • Kalaranna fordi ja Patarei vangla kui olulise mälestise väärilise säilimise, korrastamise ja avalikus kasutuses olemise tagamine;
  • kompleksi säilinud kultuuri- ja looduspärandi uurimine, hoidmine, korrastamine ja teadvustamine;
  • kindlusarhitektuuri ja sõjalise ehituspärandiga tegelemise koordineerimine;
  • siseturvalisuse ja okupatsioonide ajaloo vanglapärandiga tegelemise koordineerimine;
  • nii Kalaranna fordile ja Patarei vanglale kui ka eelnimetatud pärandiliikidele üldiselt tänapäevaste rakendusvõimaluste otsimine ning riigi, kohalike omavalitsuste, investorite, projekteerijate, planeerijate ja turismiettevõtjate sellealase töö igakülgne nõustamine, arendamine ja koordineerimine, kaasamine kultuuriprogrammidesse ja projektidesse;
  • Kalaranna piirkonna tasakaalustatud ja jätkusuutlik areng, mille tulemuseks on terviklik ja hinnatud keskkond nii Kalamaja asumi, Põhja-Tallinna linnaosa kui ka Tallinna linna jaoks.

Täna moodustatud sihtasutuse plaane ja eesmärke kajastasid mitmed väljaanded:

http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/07/25/ohus-olev-kultuurimalestis-mis-saab-tulevikus-ajaloolisest-patarei-vanglast/

http://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/rubriigid/vikerhommikintervjuud/loigud/1ce6d8e1-bf15-44a7-93b8-88f167e17c7d/intervjuud-915-andrus-villem-patarei–tulevik

http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/7afbde98-fa9f-4edb-836b-c2f8a0938541/uudis-tarmo-elvisto-patarei-vanglakompleksi-kaitsmisest

http://uudised.err.ee/v/eesti/86af8a3b-7880-4185-a31c-bc5b91d45c28/loodav-sihtasutus-hakkab-kalaranna-kindlust-ja-patarei-vanglat-korda-tegema

http://rus.delfi.ee/daily/estonia/batarejnuyu-tyurmu-poprobuet-spasti-ot-razrusheniya-novoe-celevoe-uchrezhdenie?id=75143791

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated20100/4d7761fd-3f52-43dd-822e-3c3086622b3b/aktuaalne-kaamera-ilm

12, juuli 2016 – Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitseauhinnad 2017

Alanud on kandideerimine Euroopa Liidu/ Europa Nostra 2017 muinsuskaitse auhindadele

Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitse auhinnad on kultuuripärandi valdkonna kõige kõrgemad tunnustused. Auhindadega tõstetakse esile parimaid restaureerimisprojekte, silmapaistvamaid uuringuid, pühendunud spetsialiste ja vabatahtlikke ning säravamaid muinsuskaitselise mõtteviisi edendajaid, haridus- ning väljaõppeprogramme.

Arhitektid, meistrid, kultuuripärandi eksperdid, vabatahtlikud, avaliku ning erasektori organisatsioonid, kogukonnad – see on teie võimalus võita Euroopa kõrgeim tunnustus!

2017. aastal tunnustatakse kuni 30 kultuuripärandi projekti kogu Euroopast. Nende hulgast 7 pälvivad pea-auhinna ja koos sellega 10 000€. Ühe projekti valib Europa Nostra korraldatud internetihääletusel välja avalikkus ning see pälvib Avaliku Arvamuse Auhinna.

Võitjaid autasustaks Euroopa Kultuuripärandi Auhinnatseremoonial 2017. aasta juunis Turus, Soomes.

Esitage oma projekt ning jagage oma väärt kogemust kogu Euroopas ning ka kaugemal!

Apply Now

Tähtaeg: 1 oktoober 2016

Vaata videot:

www.youtube.com/watch?v=Me64yheJVBY

Fotod 2016. aasta võitjatest

21 juuni 2016 – In Memoriam Paavo Loosberg

Kaptenleitnat, Soomepoiss, Westholmi poiss Paavo Loosberg on sängitatud sünnimaa mulda.

http://www.eesti.ca/kaptenleitnat-soomepoiss-westholmi-poiss-paavo-loosberg-on-sangitatud-sunnimaa-mulda/article47850

3. juuni 2016 – Arno Paveli reis Venemaale

Arno Pavel on taas oma vana villisega Venemaa poole teel

Reedel 3. juunil kell 15. 00 asub Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali kavaler Arno Pavel Hüüru veskist (Tallinnast mööda Paldiski maanteed 7 kilomeetrit välja sõita) oma 1979. aastal välja lastud vene villise UAZ 469-ga Venemaa poole teele. 2014. aasta mais võttis ta ihuüksi ette teekonna läbi Venemaa avaruste Vladivastokki. Reisi alguses leidus kahtleijaid, kas 67 aastane Arno Pavel ja tema vana villis sellele katsumusele ikka vastu peavad. Mõlemad ei jõudnud mitte ainult sihtmärgini, vaid ka tervetena tagasi koju, olles läbinud 56 päevaga kokku 27 000 kilomeetrit.

Seekordne Arno Paveli teekond on järgmine: Peterburg-Petroskoi-Arhangelsk-Vorkuta (vahepeal jääb auto hoiule, sest Vorkutassa pääseb rongiga) – Sõktõvkar-Severouralsk- Jekaterinburg- Tšeljabinsk-Magnitogorsk-Orsk- Orienburg-Volgograd-Astrahan-Elista. Peale puhkust Astrahani Vene dziiperite puhkebaasis otsustab Arno Pavel, kas pöördub tagasi koju lühemat  teed mööda või teeb ringi Kaukaasia suunal. Kui käiku läheb sõidu pikem variant, siis peaks ta kolme kuuga läbima umbes 20 000 km ja koju tagasi jõudma augusti lõpul.

Loe edasi ….

http://www.eesti.ca/arno-pavel-on-taas-oma-vana-villisega-venemaa-poole-teel/article47732

18 aprill 2016 – Muinsuskaitsekuu 18. aprill – 18. mai

Esmaspäeval, 18. aprillil kell 14 avab Eesti Muinsuskaitse Selts Paksus Margareetas iga-kevadise muinsuskaitsekuu.

Muinsuskaitsekuu avab Riigikogu esimees Eiki Nestor, kõnelevad EMS esimees Peep Pillak ja merekultuuriaasta koordinaator Karen Jagodin, tervitab piiskop Tiit Salumäe. Mereteemaliste lauludega esineb Marko Matvere.

Muinsuskaitsekuud hakkasime Eestis tähistama 1985. aastal ja sellest ajast alates on see saanud oodatud iga-kevadiseks sündmuseks. Muinsuskaitsekuu on suurim ja kõige rahvarohkem kodanikualgatusel toimuv Eesti ajaloo-ja kultuuripärandit tutvustav ettevõtmine, suure rõhuga ajalooliste paikade ja mälestiste heakorratalgutele. Muinsuskaitsekuu üritused toimuvad pea kõigis Eesti maakondades – praeguseks on kirjas ettevõtmised Hiiumaal, Mulgimaal, Järvamaal, Harjumaal, Raplamaal, Läänemaal, Virumaal. Kõik on oodatud osa võtma heakorratalgutest, muinsuskaitseteemalistest seminaridest ja ringsõitudest, näha saab erinevaid näitusi. Väärtuslike Eesti väikelinnade sari keskendub tänavu kaunile Kesk-Eesti linnale Türile – seal toimub seminar 27. aprillil. Mitmed talgud on plaanitud läbi viia ajaloolistel kalmistutel, mis tänaseks on maha jäetud ja unustatud, näiteks Tallinna külje all asuval endisel kuulsal Mõigu kalmistul ning aastatel 1944 – 1955 tegutsenud  vangilaagri kalmistul Narvas. Kinomajas saab 10. mail näha hiljuti valminud filmi Patareist. Muinsuskaitsekuu kava täieneb jooksvalt, ajakohast teavet saab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehelt www.muinsuskaitse.ee  Palume üritustele ette registreerida aadressil info@muinsuskaitse.ee või telefonidel 6412 522, 5051781 – järgime põhimõtet „kes ees, see mees“.

Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!

http://www.eesti.ca/eesti-18-aprillil-algab-muinsuskaitsekuu/article47436

http://www.eesti.ca/head-kaasmaalased-vaartustame-meie-uhiskonna-ja-kultuuritegelaste-malestust/article47445

http://www.eesti.ca/vabamu-palvis-muinsuskaitse-seltsilt-karuteene-medali-err/article47448

http://www.eesti.ca/vabadussojas-langenud-arnold-tikmann-sai-taas-hauatahise/article47545

2 aprill 2016 – EMS Suurkogu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu toimub laupäeval, 2. aprillil kell 12 aadressil Pikk 46.

Päevakava:

  1. 2015 aruanne. Peep Pillak, Helle Solnask
  2. Revisjonitoimkonna ettekanne. Külliki Suurmaa, Inga Sumin
  3. Aruannete kinnitamine.
  4. Sõnavõtud:
    1. Hiiumaa Muinsuskaitse Selts. Dan Lukas
    2. Tallinna Järvalaste Selts. Ants Kraut
    3. Muinsuskaitsekuu 2016. Helle Solnask
    4. KGB kongid Pagari 1 keldrites.
  5. Aastaraamatu tutvustus. Peep Pillak
  6. Kohapeal algatatud küsimused.
     
  7. Seltskondlik osa. Suupisted

31 märts 2016 – Raamatuesitlus

Neljapäeval, 31. märtsil kell 17 esitleb Jüri Kotšinev Eesti Muinsuskaitse Seltsis oma vastilmunud raamatut “Orduriik ja Novgorod”.

16. märts 2016 – Patarei merekindlus arvati Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulka

Täna teatas Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra, et Tallinna Patarei merekindlus on Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulgas.

Ettepaneku arvata patarei Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise kohta tegi Eesti Muinsuskaitse Selts.

Pressiteade on lisas.

13 märts 2016 – Venemaa, Venemaa

Vana-Läänemaa Ajaloo Selts ja MTÜ Keskaegne Lihula korraldavad tänavu loengusarja Lihula mõisas teemal “Võimalik vaid Nõukogude ajal”. Sarja avaloeng toimub 13. märtsil kell 12:
Olev Remsu “Venemaa, Venemaa …”

9 märts 2016 – Märtsipommitamise aastapäev

Tänavu möödub 72 aastat Vene pommirünnakutest Eesti linnadele.
Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub mälestusüritustele 9. märtsil:

kell 12 mälestusteenistus Siselinna kalmistul

kell 18-19 kontsert ja mälestusteenistus Niguliste kirikus

Kell 19.15 küünalde süütamine Harju tänaval.

Täpsem kava lisas.

26. veebruar 2016 – Õhuaken – raamat Ameerika Häälest

ÕHUAKEN – RAAMAT AMEERIKA HÄÄLEST

Reedel, 26. veebruaril algusega kell 18 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Vello Ederma teost „Siin Ameerika Hääl, Washington!“. Suures osas mälestuslik raamat annab hea ülevaate Ameerika Hääle tekkeloost Teises maailmasõjas ja raadiojaama tähendusest külma sõja aastakümnetel. Üksikasjalikumalt tutvustatakse Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse suunatud tegevust, ka eestikeelse toimetuse vaheldusrikast siseelu.

Vello Ederma pääses kümneaastasena isa käe kõrval Tŝehhi põrgust ja tõotas oma südames teha kõik, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda lubadust iseendale on ta pidanud. Alustanud noore kaastöölisena emakeelses toimetuses, tõusis ta aja jooksul Ameerika Hääle ja USA Infoagentuuri juhtkonda ning mõjutas oluliselt eriti Ida-Euroopasse suunatud saadete poliitikat. Tema koostatud analüüsid jõudsid korrapäraselt Valge Maja ovaalsaali.

Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga „Õhuaken“.  Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane ja propagandaekspert Ilmar Raag räägib sellest, miks see raamat võiks tänapäevasest teabesõjast või propagandast huvitatutele hea lugemismaterjal olla.

Raamatu on koostanud ja toimetanud Anne Velliste, kujundanud Rein Seppius, kirjastanud Eesti Üliõpilaste Selts ja kirjastus Aade.

Lähem teave: kirjastus Aade, tel 524 1939

24. veebruar 2016 – Elagu Eesti!

Aeg

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Artur AlliksaarHead Eesti Vabariigi aastapäeva
soovib Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus! Elagu Eesti!

12 veebruar 2016 – Kindral Johan Laidoner ja maailmakultuur

KINDRAL JOHAN LAIDONER JA MAAILMAKULTUUR 

Reedel, 12. veebruaril 2016 algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor Valdur Mikita kõneleb teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“.

Kell 14.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru. Ühtlasi pühitsetakse Kindral Johan Laidoneri Seltsi veterani, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi 80. sünnipäeva.

Tänavune mälestusloeng on arvult üheksas. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo ning massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

11. veebruar 2016 – Palju õnne, Elle Lees!

Palju õnne tegusale muinsuskaitsjale, Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhile ELLE LEESILE!

Pikem ülevaade tema elust, millest seni olnud vähe teada: http://www.kylauudis.ee/2016/02/11/ly-andra-parnaste-minu-vanaema-elu-on-kui-jooksev-ratas-milles-sundmustest-ja-tegevustest-juba-puudust-ei-tule/

veebruar 2016 – Patarei merekindlusest

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/toompeale-plaanitakse-rajada-patsi-monument?id=73634405

1, veebruar 2016 – Karuteene medal

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub üles esitama kandidaate Karuteene medalile.

Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele.

Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 1. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133.

Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil.

Kui tead kedagi, kes Eesti ajaloo- või kultuuripärandit eelmisel aastal kõvasti kahjustanud on, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi või oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud on, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele.

Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!

18. jaanuar 2016 – President Pätsi mälestuseks

President Konstantin Pätsi mälestamine

18. jaanuaril möödub 60 aastat president Pätsi surmast Venemaal Tveri lähistel Buraševos, kust tema põrm veerand sajandit tagasi maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel kodumulda.

Riigipea surma-astapäeval kell 15 peetakse tema haual Metsakalmistul mälestustalitus. Hingepalve loeb ülempreester Aleksander Sarapik, mälestuskõne peab Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Päts, kes on presidendi poja pojatütar.

Samal päeval kell 11 annavad 7 organisatsiooni esindajad Riigikogu juhatusele üle pöördumise ettepanekuga rajada riigi 100. sünnipäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsi mälestusmärk. Pöördumise autorid on Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral laidoneri Selts, Jaan Poska Fond, Eesti Lipu Selts ja Korp! Fraternitas Estica. Pöördumises rõhutatakse: Konstantin Pätsi teened Eesti Vabariigi rajamisel – Päästekomitee esimehena, esimese valitsusjuhina Vabadussõja ajal – kaaluvad üles mis tahes vailedavused hiljem.

Mälestutalistus on avalik.