Uudised

2018

13. detsember 2018 – Jaan Tõnisson 150

Tänavu 22. detsembril möödub 150 aastat Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist, 13. detsembril 78 aastat tema vahistamisest Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Jaan Tõnissonil ei ole teadaolevat hauda.

Neljapäeval, 13. jõulukuu päeval 2018 algusega kell 13 mälestatakse riigimeest Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures. Mälestussõnu lausuvad Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane, EV 100 juhtrühma liige Margus Kasterpalu ja Eesti Mälu Instituudi esindaja Sergei Metlev. Muusikaliselt kaunistab talitust ansambel Meriko Merike Toro juhatusel.

Kell 15 järgneb ettekannetega mälestuskoosolek endises Patarei vanglas, Jaan Tõnissoni võimalikus mõrvamispaigas. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kalle Laanet, riigihalduse minister Janek Mäggi, Jaan Tõnissoni Seltsi esinaine Krista Aru ning ajaloolased Ago Pajur ja Meelis Saueauk. Osavõtt kutsetega.

detsember 2018 – Narva vangilaagri kalmistu

detsember 2018 – Narva vangilaagri kalmistu

Detsembri alguses andis Eesti Muinsuskaitse Selts Muinsuskaitseametile üle Narva vangilaagri eksperthinnangu mälestise tunnustele vastavuse kohta, mis on aluseks kalmistu kaitse alla võtmiseks.

Narva vangilaager oli üks Narva-Sillamäe uraanikombinaadi seitsmest laagrist, mis ei ole kõige tüüpilisem, kuid selle laagri kohta on säilinud ja kogutud kõige rohkem teavet. See oli suurim vangide arvu poolest ja tõenäoliselt kõige pikema tegevusajaga. Hukkunute arv oli seal vaieldamatult suurim. Vangilaager tegutses aastatel 1945 – 1955.

Dokumentaalfilmi “Riigi võlg” valmistasid Sergei Tsvetkov ja Marina Koreshkova.

28 november 2018 – Möödub 100 aastat Vabadussõja algusest

SÜÜDAKEM KÜÜNLAD LANGENUD VABADUSSANGARITE KALMUDEL!

28. novembril 2018 möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja puhkemisest. Sajand tagasi oli tuhandete aastate vanune Eesti rahvas ajaloo ristteel – oli valida, kas jääda mõne suurriigi vähemuseks või saada riigirahvaks, peremeheks oma esiisade maal.

Täna tundub Eesti Vabariik ja meie iseseisvus täiesti enesestmõistetav. Ent vabaduse nimel tuleb jätkuvalt pingutada. Meie au ja meie kohus on mäletada vapraid esivanemaid, kes andsid oma elu Eesti riigi eest.

Süüdakem 28. novembril küünlad Eesti Vabadussõjas langenute kalmudel kõikjal Eestis ja ka võõrsil!  Säragu küünlad Vabadussõja ausammaste jalamil, mälestamaks langenuid, kelle viimne puhkepaik on teadmata!

Andkem au sangareile, kes ohverdasid oma elu meie vabaduse eest!

Eesti Kirikute Nõukogu

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Kindral Johan Laidoneri Selts

25. november 2018 – Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 2018

Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts tänavu vanatehnika uurijat, kogujat ja säilitajat Rene Levolli.

25. novembril annab Eesti Muinsuskaitse Selts Maarjamäe lossis pidulikult üle Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna 2018. Auhinna pälvib Tullio Ilometsa õpilane Rene Levoll pikaajalise ja tulemusliku töö eest vanatehnika kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel ning tõhusa panuse ees ajalooliste fotode identifitseerimisel.

https://www.postimees.ee/6461960/vanatehnika-muuseum-toi-pidajale-auhinna

https://www.postimees.ee/6461935/fotod-filmimuuseum-sai-hinnalise-kingituse

12. november 2018 – Näitus

Eesti riigipead Helsingis

Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal on soomlastel võimalus tutvuda Eestit saja aasta jooksul juhtinud riigipeadega. 12. novembril kell 12 avatakse Helsingis Soome Rahvusarhiivis (Rauhankatu 17) näitus „Eesti riigipead 1918–2018.“

Tänaseks on Eestil riigipäid kokku olnud üheksateist, kuid nad ei ole kõik kandnud tiitlit „president,“ vaid kas Ministrite Nõukogu esimees, peaminister, riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes või riigihoidja. Kõiki neid ameteid oli pidanud Riigikogu poolt 24. aprillil 1938 esimeseks presidendiks valitud Konstantin Päts. Kõige lühemat aega oli riigivanem Ado Birk – 3 päeva, – mille jooksul ta ei suutnud valitsust moodustada. Kõige kauem oli riigipeaks Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kint – 19 aastat, 2 kuud ja 9 päeva. Konstantin Päts on riigitüüri juures oldud aja poolest alles kolmandal kohal Aleksander Warma järel, kes oli samuti valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes.

https://www.facebook.com/events/1070108453162965/

08, oktoober 2018 – Esita kandidaat Euroopa Liidu/Europa Nostra muinsuskaitseauhinnale 2019!

15. novembriks oodatakse kandidaate Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitseauhindadele.

Maineka rahvusvahelise auhinnaga tunnustatakse häid tulemusi restaureerimises ja konserveerimises, muinsuskaitselises teadustöös, pühendunud ametialase tegevuse ja vabatahtliku töö eest ning inimeste õpetamise ja harimise eest.

Seni on Eesti olnud auhindade kojutoomisel edukas, loodame parimat ka tänavu!

Restauraatorid ja muinsuskaitsjad, arhitektid ja käsitöö spetsid, vabatahtlikud ja elukutselised – nüüd on võimalus tehtud töö eest rahvusvahelist tunnustust pälvida! Palun lugege tingimusi ja mõelge loovalt nii enda kui kolleegide tegemiste peale!

Apply for the 2019 European Heritage Awards / Europa Nostra Awards by 15 November 2018 www.europeanheritageawards.eu/apply 

1. oktoober 2018 – Näitus ja konverents “Põhjatähe all. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940”

Eesti poisid 1940. aastal Norra vabadust kaitsmas

Esmaspäeval, 1. oktoobril kell 12 avab Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Sõjamuuseumis/Kindral Laidoneri Muuseumis näituse „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“. Järgneb konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul.

http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=83963016

oktoober 2018 – Uusi raamatuid EMSs

NORTHERN EUROPE. Winners of the EU prize for Cultural Heritage/ Europa Nostra Awards 1978 – 2018. Tallinn, 2018.

Remember. Journey through memories. European Cemeteries Route. 2018

12. september 2018 – Näitus

12. septembril avatakse Narviki Sõja ja Rahu Keskuses Norras Eesti Muinsuskaitse Seltsi näitus “Põhjatähe all. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940.”

Nii Eestis kui ka Norras on üldsusele vähe teada, et kui Saksamaa ründas 1940. aastal Norrat, siis tõttasid norralastele lisaks prantslastele ja brittidele appi ka 12 Eesti vabatahtlikku, kes osalesid lahingutes Narviki all ja kellest üks – Arnold Soinla – seal ka langes ning maetud on. Norra üldsuse teavitamiseks avatakse Narviki Sõja ja Rahu Keskuses 12. septembril näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940”, kus antakse ülevaade Eesti Vabariigi ja Norra kuningriigi pea 100 aasta pikkustest suhetest, keskendudes Eesti vabatahtlikele, kes tõttasid kõigepealt appi Talvesõja ajal soomlastele, kui neid ründas Nõukogude Liit ja seejärel norralastele, keda ründas Saksamaa. 1. oktoobril avatakse näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940” ka Eesti sõjamuuseumis, kus toimub samal teemal seminar Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul.

Näituse EMS poolne koostaja on esimees Peep Pillak. Kujundas Inga Heamägi.

Näituse koostas EMS kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ja tähistamaks Euroopa kultuuripärandiaastat..

24 august 2018 – Raamatuesitlus

Reedel, 24. augustil kell 16 tutvustab Eesti Muinsuskaitse Selts äsjailmunud trükist “Põhja Euroopa. Euroopa Liidu ja Europa Nostra muinsuskaitseauhinnad 1978 – 2018”.

Trükis tutvustab Põhja Euroopa eripära arhitektuuri- ja arheoloogiamälestiste taastamisel ja säilitamisel ühtekokku 49 silmapaistva näite varal Taanist, Gröönimaalt, Norrast, Islandilt, Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust.

Trükist tutvustavad Peep Pillak, Helle Solnask ja Tina Wik (Rootsi).

Olete oodatud!

18 aprill 2018 – MUINSUSKAITSEKUU

18 aprill 2018 – MUINSUSKAITSEKUU

100 aastat Eesti Vabariiki. 34 aastat muinsuskaitsekuud

Muinsuskaitsekuu avame pidulikult kolmapäeval, 18. aprillil kell 17 Eesti Panga Iseseisvusaalis Estonia pst 13.

Muinsuskaitsekuu lõpetame 18. mail kell 15 Nõmmel Vanatehnika Muuseumis, Nõmme-Kase 12.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2018:

Teeneterist: president Arnold Rüütel. Pikaajalise pühendunud tegevuse eest meie rahva kultuuripärandi säilitamisel ning kodu- ja kodanikutunde süvendamisel.

EMS juubelimedal: 
PhD Ingrid Rüütel. Kauaaegse pühendunud teadustöö eest rahvaluule kogumisel, uurimisel ja publitseerimisel.
Jüri Kraft. Pikaajalise tulemusliku tegevuse eest paljude ajaloo- ja kultuuriprojektide algatamisel ning toetamisel.
Lembit Võime. pikaajalise tulemusliku töö eest Abhaasia eestlaste ajaloo uurimisel.
Olaf Esna. Pikaajalise, sihikindla ja pühendunud tegevuse eest muinsuskaitseliikumises.

EMS teenetemedal:
Aivar Reivik.al: Koluvere lossi taastamise eest.
Arvo Oorn. Koluvere lossi taastamise eest.
Helgi Põllo. Hiidlaste ajaloomälu ja kultuuripärandi uurimise, kogumise, hoidmise ning tutvustamise eest.
Arnold Unt. Pikaajalise pühendunud töö eest sõjahaudade ning metsavendlusega seotud paikade uurimisel ja tutvustamisel.
Meelis Kubits. Vabatahtliku kultuuridoplomaatia mastaapse edendamise eest.
Leeni Langebraun. Väljapaistva tegevuse eest Abhaasia eestluse uurimisel ja tutvustamisel.
Jaanus Piirsalu. Pühendunud ja tulemusliku tegevuse eest rahvaste kultuurikontaktide vahendamisel ja tugevdamisel.

EMS tänukiri.
Gabriel Passov. Hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.
Arnold Rutto. Abhaasia eestlastega kultuurikontaktide hoidmise ja tugevdamise eest.

KARUTEENE MEDAL:
Viljandi Linnavalitsusele Viljandi muinsuskaitsealal 19. sajandi Seasaare kõrtsmiku maja, töölistemaja ja abihoone lammutamise ning Viljandi mõisa pärandiga ükskõikselt ümberkäimise eest.
Karuteene medal 2018 läks Viljandi linnavalitsusele Viljandi muinsuskaitsealal Tallinna tn 3, 19. sajandi Seasaare kõrtsmiku maja, töölistemaja ning abihoone lammutamise eest ja Viljandi mõisa pärandiga (mis jääb ka väljaspoole muinsuskaitseala) ükskõikselt ümberkäimise eest. 
Viljandi mõisa maad läksid 1919 maareformiga linnale: üle poole praegusest linnast on rajatud mõisa maadele, selle põldude ja hoonete vahele. Seejärel on linn mõisa pärandiga oma suva järgi ümber käinud. Üht-teist on säilinud, üht-teist on hävinenud, üht-teist julmalt ümber ehitatud. Tänaseni ei ole mõisa pärandit kaardistatud, linn ei ole näidanud erilist initsiatiivi oma identiteeti oluliselt suunanud nähtuse esile toomiseks või väärtustamiseks.

Ajakirjanduses:

http://www.eesti.ca/eesti-muinsuskaitsekuu/article51494

https://sakala.postimees.ee/

https://parnu.postimees.ee/4477373/algas-muinsuskaitsekuu

7 aprill 2018 – EMS Suurkogu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub
laupäeval, 7. aprillil kell 12 aadressil Pikk 46, Tallinn.

Kõik liikmed on oodatud!

25. märts 2018 – Märtsiküüditamise aastapäev

Pühapäeval mälestame märtsiküüditamise ohvreid.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.

Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Küüditamise aastapäeval, 25. märtsil kell 17 paneme lilled ja küünlad Vabadussõja Võidusama jalamile, kell 18 süütame küünlad Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus, Narvas, Pärnus.

9, märts 2018 – Märtsipommitamise aastapäev

Möödub 74 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest  Eesti linnadele.                                             

Ootame Teid osa võtma 1944. aasta märtsis Nõukogude lennuväe poolt Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks korraldatud mälestushetkedest reedel, 9. märtsil.

Kell 12 mälestusteenistus pommiohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul.

Hingepalvuse peab Kaitseliidu peakaplan kolonelleitnant Aivar Aleksander Sarapik.

Kell 18 – 19 mälestusteenistus Niguliste kirikus.

Esineb organist Tiit Kiik

Vaimulikuna teenib peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Aastapäevakõnega esineb Estonia Seltsi auliige Arne Mikk.

Tallinna Linnavalitsuse sõnum.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad.

Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

2, veebruar 2018 – Tähistame Tartu Rahu!

Tähistame Tartu Rahu!

kell.9 tseremoonia Vabaduse väljakul
kell11 Poska haual Tallinna LV, Poska mälestusfond ja K.Pätsi Muuseum
kell14 õpilased Reaalkooli Poisi juures
kell18 Hiiu Rahu kirikus pidulik teenistus

27 jaanuar 2018 – Mis on ühe inimese võimuses?

Peeter Luksepa mälestuskonverents “Mis on ühe inimese võimuses” laupäeval, 27. jaanuaril Rahvusraamatukogus.

Sajandivanuseks saav Eesti vabariik on rohkem kui poole omaajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule – iilagi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes.

Pro Patria Insituut korraldab 27. jaanuaril 2018 Rahvusraamatukogus Peeter Luksepa (29.1.1955 Stockholm – 8.9.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ja tänaste kriisikollete vahele.

Olete oodatud!

Vaata ka konverentsi tutvustavaid videoid:

https://www.youtube.com/channel/UCbNY7HliM2_grQe6Il56QZQ

Priit Purkeni fotod konverentsist https://photos.app.goo.gl/2mYCKK4Oj8mvNibg1

18 jaanuar 2018 – President Pätsi mälestuspäev Metsakalmistul

PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTAMINE

Neljapäeval, 18.veebruaril 2018 algusega kell 12 mälestatakse

Tallinna Metsakalmistul perekond Pätsi rahulas meie esimest vabariigi presidenti.  Möödub 62 aastat Konstantin Pätsi surmast Venemaal Tveri lähedal Buraševos.

Hingepalve loeb  EAÕK preester Justinus Kiviloo. Kõneleb MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse esimees Trivimi Velliste.  Järelehüüete saatel asetatakse pärgi ja süüdatakse  küünlaid.

Lipuvalves seisavad   corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

Osavõtt vaba.

16, jaanuar 2018 – 7 enimohustatud mälestist Euroopas 2018

Täna, 16. jaanuaril avaldasid Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut nimekirja 12 mälestise ja paiga kohta, mille hulgast 15. märtsiks valitakse välja seitse. 

12 lõppvooru jõudnute hulgas on:

– Gjirokastra ajalooline linnakeskus ALBAANIAS;
– Voskopoja ja Vithkuqi post-bütsantsi kirikud ALBAANIAS;
– Viina ajalooline linnasüda AUSTRIAS;
– Beringeni kivisöetehas BELGIAS;
– Buzludza monument BULGAARIAS;
– Chiatura köisraudtee GRUUSIAS;
– David Gareji kloostrid GRUUSIAS;
– Sammezzano kindlus ITAALIAS;
– Constanta kasiino RUMEENIAS;
– Cadizi eelajaloolised kaljujoonised HISPAANIAS;
– Prinikipo Kreeka lastekodu Printside saarel TÜRGIS;
– Grimsby jäätehas ÜHENDKUNINGRIIGIS.

Aastla 2016 valiti programmi “Euroopa 7 enimohustatut” Patarei merekindlus Tallinnas. Jõupingutused Patarei päästmiseks jätkuvad.

3. jaanuar 2018 – Relvarahu aastapäev

Kolmapäeval, 3. jaanuaril kell 10.15 Vabadussõja võidusamba jalamil mälestame neid, kes Eesti vabaduse eest langenud.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud pinna oma riigi ehitamiseks.

Kutsume üles minutiks peatuma 3. jaanuaril kell 10.30, et anda au neile, tänu kellele oleme peremehed oma maal.

Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures on kohal Aukompanii üksused, kõnelevad Eesti kaitseminister, Reaalkooli õpilane, Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.

Kõlab Eesti hümn, asetame pärgi ja lilli.

Olete oodatud!

Eesti Muinsuskaitse Selts

Vaata Priit Purkeni tehtud fotosid:

https://photos.app.goo.gl/JYGXEVlJY8MxEmWx2