Uudised2025 Euroopa arheoloogiapäevad 20259. juuni 2025 Euroopa arheoloogiapäevad 2025 toimuvad 13. – 15. juunil. 30 Euroopa riigis tutvustavad arheloogid oma töid ja tegemisi, toimub pea 5000 ettevõtmist: näitused, loengud, väljakaevamiste tutvustused, isegi kuuldemängud ja audiorännakud, mis räägivad meile meie endi kaugest minevikust oma kodumaal … Tule sõprade, pere või klassikaaslastega ja saame tuttavaks oma ajalooga! Eesti kava vt lähemalt www.muinsuskaitse.ee/euroopa-arheoloogiapaevad/euroopa-arheloogiapaevad-2025 13.-15, juuni Tik-Tokis Varandus keskaegselt prügimäelt Tallinnas 13.-15. juuni Guidio arheoloogiateemalised audiorännakud Euroopa arheoloogiapäevade ajal tasuta: Asva pronksisepa rada, Otepää linnamäe audioloeng, Otepää linnamäe kuuldemäng “Jumalaga” 13. juuni Tallinnas Rävala pst 8 toimuvate väljakaevamiste tutvustus 14. juuni Ringkäik Muhu linnusel 14. juuni kuraatorituur “Linnusest linnaks” näitusel “Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest”. 14. juuni Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi galeriis SEEK Alyona Movko-Mägi isikunäitus “Soo”.Euroopa avatud aiad 6.-8. juuni 202522. mai 2025EUROOPA AVATUD AIAD 2025 – KIVIAIAD JA KIVID AIAS Euroopa avtud aiad 2025 6., 7. ja 8. juunil ootavad külastajaid Euroopa avatud aiad! Eestist osaleb avatud aedade festivalil kuus eriilmelist aeda ja parki Harjumaal, Järvamaal, Pärnumaal, Muhus ja Saaremaal. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitsjate püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Juuni esimesel nädalavahetusel on 20 Euroopa riigis avatud üle 3000 aia ja pargi, mis pakuvad rõõmsat äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Tänavune Euroopa avatud aedade teema on kiviaid ja kivid aias. Muhu saarel asuva Seitsme tuule pargi omanik kirjutab: Minu käekirjaks aiakujunduses on taluarhitektuuri ühendamine selgelt modernsete aiavormidega – terrassid, keraamilised aiavormid, erinevad puhkealad. Olen otsinud ja katsetanud just siia aeda ja selle mullastikuga sobivaid taimi, kelle kasutamine aias haakuks ka ümbritseva maastikuga. Mulle meeldivad põllud ja heinamaad. Talu ümber on piisava suurusega heinamaa, mille lasen oma liigirikkuses suve lõpuni õitseda. Heinamaale on sisse niidetud looklev jalutusrada – helide ja värvide koridor. Juuni esimesel nädalavahetusel avatud aiad ja pargid ootavad külastajaid! Aiaomanikud tutvustavad aedu ringkäikudel, korraldatakse näitusi, taimevahetust, esinevad muusikud, avatud on kohvikuid. Eestis avatud aiad: Käesalu mõisa looduslike lilleniitudega aed Harjumaal. Siit leiab aia- ja loodushuviline üsnagi massiivsete kivide ja pärandtaimedega lillepeenra, klassikalise arhitektuuriga huvitava mõisa oranžerii, mille sisemuses saab nautida kohalikke küpsetisi ja kunstinäitust. Tee oranzeriisse ja pargisoppide avastamiseni viib läbi uhke värava ning ala ümbritseb Põhja-Eestile kohane paekivi aed. Pargi looduslikud lilleniidud, linnulaul, pargisoppidesse peidetud rändrahn ja tiikidel pesitsevad kosklad loovad unikaalse atmosfääri. Huvilised leiavad siit jälgi 18. sajandi moeröögatusest – terrassilise pargiala loodud aedniku ja maastikuahidekti Friedrich Grosmeyeri poolt. Euroopa avatud aedade ajaks seavad omanikud sisse maalimistarvete laenutuse – võta aega iseendale ja tunne rõõmu rahulikest hetkedest aias! Kuusalu kirik ja kirikuaed. Foto Airin Parman Kuusalu kirikuaed Harjumaal Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik arvatakse olevat üks Põhja-Eesti vanemaid kivist pühakodasid. Tsistertslaste mõju avaldub juba hoone asukoha valikus: tsistertslased eelistasid rajada hooneid suurtest teedest veidi eemale, sageli just jõeorgudesse. Euroopa avatud aedade ajal oodakase külastajaid kõigil kolmel päeval. Toimub kontsert, loengud tsistertslaste jälgedest kogukonnaaianduses, tutvustatakse Kuusalu kirikaia lugu ja aia tähenduse muutumist ajas, müüakse tarvikuid ja taimi, avatud on kohvik, saab vaadata fotonäitust, toimuvad ringkäigud kirikuaias. Koigi mõisa aed Järvamaal Koigi mõis sai alguse 1757. aastal, kui Mäo mõisa omanik Adam Friedrich von Stackelberg eraldas osa maavaldusi oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Hooneansamblit hakati rajama 18. sajandi lõpul, mil valmis varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone. Koigi valla sümboliks on kujunenud silmapaistev kellatorniga neogootilik astmikviiluga meierei. Koigi mõisas on haridust alati kõrgelt hinnatud ja juba mõisa rajaja hakkas arendama kohalikku koolielu. Mõisas tegutsenud koolis said hariduse paljude prominentide lapsed, teiste seas skulptor Alexander Friedrich Bock, kelle käe all õppisid hiljem Amandus Adamson ja August Weizenberg. Tänapäeval on Koigi koolis tähtsal kohal kooliaed. Kevadeti peetakse umbrohufestivali, sügiseti moosilaata. Aiaekskursioonile on soovitatav eelnevalt registreerida. Tõstamaa mõisa aed Pärnumaal Teadaolevalt juba keskajast pärit Tõstamaa rüütlimõis peidab endas põnevaid aegu ja salapäraseid legende. Mõnel hilisel õhtul võib aimata kõike. Aga mõis oli ka majandusüksus ja tal olid oma ainuõigused ning oma kohustused. Külastajaid ootab mõisa aed kõigil kolmel päeval. Iga külastaja võib tuua (aga ei pea) kodus ülejäänud püsikuid, maitsetaimi, ilupuid-põõsaid ja vastutasuks võib leida põnevaid taimi, mida teised külastajad on toonud. Toimub aeda ja taimi tutvustav ekskursioon, räägitakse ka, mis 100 aastat ja rohkem tagasi mõisaaias toimus. Mõntu mõisa park Saaremaal Mõntu. Fotograaf Riina Kallus Võimalus tutvuda mõisavaremete, II maailmasõja aegsete rannakaitsesuurtükipositsioonide, Mõntu kooli ajaloo ja pargi loodusharuldustega. Keskpäeval toimub pooletunnine kontsert rahvalike lugudega. Parki saab hõlpsasti külastada ka ratastooliga. Laupäeval 7. juuni keskpäeval musitseerib Mõntu pargis Reet Lõugas akordionil. Kaasa saab laulda Saaremaa teemalisi merelaule. Järgneb ringkäik pargis. Võta ühes rõõmus meel ja midagi istumiseks. Seitsme tuule aed Muhumaal SEITSME TUULE AED asub Muhumaal Lõetsa külas Jüri-Jaani Talustuudios. Mullastik on omane Lääne-Eesti saartele, suhteliselt tuultele avatud maastik. Aia suurus on üks hektar ja taksoneid veidi üle saja. Aeda sisenedes kõnetavad külastajaid hooldatud vanad sirelid, kes kunagi olid võssa kasvanud. Alumised tüvede osad on puhastatud ja nendest moodustub graafiline metsa motiiv. Osa sireleid on pügatud ja korrastatud nii, et tüvede alumisse ossa moodustub roheline tahukas ehk hekk. Suured lemmikud on kõrrelised, kes kui ärataks aia salapärasesse liikumisse. Nende omapärast ilu jätkub uue kevadeni. Viimasel ajal tunnevad omanikud suurt tõmmet lilleniidu vastu – on ju see loomulik loodusmaal, mida kipume juba unustama. Aia moto on: tagasi loodusesse! Taga-aias asub keraamikatöökoda – Loovuspesa, koos erinevate põletusahjudega. Rakukeraamika valmib töökoja taga puupõletusahjus. Keraamikakursused toimuvad aastaringselt, et oma aeda teha kaunist aiakeraamikat. Osta saab stuudiokeraamikat uuest Aiagalerii majast, kus on võimalik võtta päev endale – lugeda aiaraamatuid ja –ajakirju. Seitsme tuule aed Lõetsal. Fotod Sulev Vahtra Kogu vajalik teave avatud aedadest Eestis – täpsed asukohad, lahtioleku ajad ja muu – leiab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehelt www.muinsuskaitse.ee Kes aga juuni esimesel nädalavahetusl juhtub Euroopas ringi reisima, otsige sihtkohas üles mõni avatud aed või park www.rendezvousaujardins.culture.fr Olete lahkesti oodatud! Kohtume aias! Muinsuskaitsekuul avab uksed Rüütelkonna hoone30. aprill 2025 Rüütelkonna hoone avab muinsuskaitsekuul uksed 30.04.2025 6. mai pärastlõunal on huvilistel võimalik osaleda ekskursioonidel Rüütelkonna hoones. Osalemiseks tuleb ennast registreerida. Ringkäigul näeb hoone esinduslikke saale; saab kuulda, kuidas maja riigiesinduslikul eesmärgil kasutatakse ning loomulikult saab tutvuda Eesti kultuuri- ja haldamislugu jutustava ekspositsiooniga. „Rüütelkonna hoone linnarahvale avamine muinsuskaitse kuu raames on sümboolne,“ ütles riigisekretär Keit Kasemets. „Muinsuskaitse liikumisest algas Eesti riigi iseseisvuse taastamine. Nüüd avame ligi 12 aastat remondis olnud hoone, et soovijad saaksid taaskord pilgu heita põneva ajalooga ligi kolme sajandi vanusesse hoonesse,“ selgitas Kasemets. Kokku toimub kolm ekskursiooni. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb ekskursioonidele eelnevalt registreeruda, täites veebivormi: Ekskursioon algusega kell 13.00 Ekskursioon algusega kell 14.30 Ekskursioon algusega kell 16.00 Ekskursioonile tulles palume kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba) ning hoonesse pääsemiseks tuleb läbida turvakontroll. Rüütelkonna hoonesse toimub sisenemine Kohtu tänav 1 pääslast. Toompea suure linnuse territooriumile kerkis barokne linnapalee – Üxküllide maja – hiljemalt 1690. aastal. Peagi müüdi maja edasi Eestimaa Rüütelkonnale, kes lisas XIX sajandi keskpaigas Kiriku platsi äärde palazzo-stiilis hoonetiiva. Alates 1920. aastast kasutas hoonet Eesti välisministeerium, seejärel tänane Rahvusraamatukogu ning ajavahemikul 1993-2005 sai hoones nautida Eesti Kunstimuuseumi näituseid. Aastal 2014 otsustas valitsus hoone taastada Eesti esindushooneks, restaureerimine lõppes 2024. aasta novembris. Rüütelkonna hoonet kasutatakse ennekõike riigi esindusürituste läbiviimiseks, aga ka laiemalt meie kultuuri ja põhiseaduslike väärtuste edenamiseks. Loe täpsemalt riigikantselei veebilehelt riigikantselei.ee/ryytelkonna-hoone Gert Uiboaed Riigikantselei sümboolikanõunik 693 5683 gert.uiboaed@riigikantselei.ee Loobu uudiskirja tellimusest Muinsuskaitsekuu 20258. aprill 2025Tänavusel Eesti Raamatu Aastal ootame teid muinsuskaitsekuu pidulikule avamisele esmaspäeval, 21. aprillil kell 15 Tallinna Ülikooli Akadeemilisse Raamatukokku Rävala pst 10! EMS tunnustused Eesti raamatu juubeliaastal 2025 TEENETERIST: ENDEL PÜÜA, Saarema muuseumi kauaaegne juht. Aastakümneid kestnud viljaka töö eest kultuuri- ja muinsusobjektide uurimisel, hooldamisel ja tutvustamisel. TEENETEMEDAL: OVE SANDER, EELK Põhja-Eesti piiskop. Väljapaistva panuse eest Raamatu-hariduse, vaimse ja hingelise kultuuri hoidmisel ning edendamisel samuti pikaajalise hea koostöö eest. ALDO KALS, ajaloolane, muinsuskaitsja ja kodu-uurija. Laiaulatusliku ja mahuka tegevuse eest kultuurimälu hoidmise ning tutvustamise vallas. ANNE ÜTT, väljapaistva tegevuse eest Põltsamaa koduloo uurimisel ja propageerimisel. HEIDI TOOMING, hindamatu panuse eest mäluürituste jäädvustamisel. PIRET EESMAA ja HECTOR OTERO JIMENEZ, Pühalepa kõrtsi varemete ajaloolise ehituspärandi säilitamise, konserveerimise, eksponeerimise ja väärtustamise eest. MEELIKE NARIS, Karuse vaksalihoone tugevalt muinsustundliku ennistamise eest. JACEK CIELECKI, suure isikliku panuse eest Eesti sõdurite saatuse Sileesias II ilmasõjas uurimisel ja tutvustamisel. TÄNUKIRI: GERT UIBOAED, Riigikantselei sümboolikanõunik. Pikaajalise hea koostöö eest Eesti sümboolika hoidmisel, loomisel ja kasutamise edendamisel. SULEV MÕNISTE, väärtusliku kaasabi eest EMS tegevuse jäädvustamisel ja tutvustamisel. TIIA VANN, kauaaegse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ürituste korraldamisel. JAAK LAINESTE, Tartu linnavolikogu liige. Muinsusteadliku tegevuse eest Tartu Sanatooriumi pargi kaitsel. TOOMAS MURU, maastikuarhitekt, Maaülikooli õppejõud. Muinsusteadliku tegevuse eest Tartu Sanatooriumi pargi kaitsel. MUHU MUUSEUM. Aktiivse tegevuse eest Vabadussõja kangelaste haudade tähistamisel ja mälestuse jäädvustamisel Muhu saarel. JÄRVA VALLAVALITSUS, kohalikke kultuurimälestisi ja traditsioone väärtustavate Järva valla kirikute päevade eestvedamise eest. Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus 2025 – 202931. märts 2025Eesti Muinsuskaitse Seltsi 29. märtsil toimunud Suurkogu valis seltsi juhatuse liikmed aastateks 2025 – 2029. Tähestiku järjekorras: Frank Lukk Helle Solnask Madis Morel Mehis Pever Priidu Pärna Priit Herodes Ründo Mülts Tarmo Elvisto Tiina Tojak Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimeheks valiti MADIS MOREL. Reisjonitoimkonnas jätkavad Külliki Suurma ja Ants Kraut. Suurkogu valis kolm uut auliiget – seltsi varasemad esimehed Mart Aru, Priit Herodes, Peep Pillak. Suurkogu tänas senist esimeest Peep Pillakut, kes juhtis seltsi aastatel 2013 – 2025. Palju õnne meile uue juhatuse puhul! Ants Kraut Esimehed Morel ja Pillak Helle Solnask Külliki Suurmaa Ootame ettepanekuid Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustustele ja Karuteene medalile27. märts 2025Ootame ettepanekuid Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalitele ja tänukirjadele. Soovime tunnustada inimesi, kes vabatahtlikena rõõmsa meele ja innuga aitavad hoida ja säilitada Eesti kultuuripärandit, on eeskujuks kõigile meile oma töökuse ja pühendumusega. Palun saatke oma ettepanekud vabas vormis koos nominendi lühikese tutvustuse ja tema kontaktandmetega hiljemalt 7. aprilliks! Kuni 7. aprillini ootame ettepanekuid ka Karuteene medali kandidaatide kohta. Pole just harv juhus, et keegi teeb meelega või teadmatusest, kurikavalusest, ahnusest, isegi laiskusest või kes teab mis põhjusel karuteene meie kultuuripärandile. Eesti Muinsuskaitse Selts seisab valvekoerana selle eest, et kahju ei sünniks, või kui siiski pöördumatu on teoks saanud, toome karuteene tegija teistele õpetuseks ja hoiatuseks avalikkuse ette ja anname teada, mille võrra me vaesemaks oleme jäänud. Palun saatke Karuteene nominendi kohta põhjendus, lisage võimalusel mõni foto ja nominendi kontaktid. Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu26. märts 2025Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu toimub laupäeval, 29. märtsil kell 12 – 15 Tallinnas aadressil Pikk 2 (Muinsuskaitseamet). Päevakava: 11.30 Osavõtjate registreerimine 12.00 Suurkogu 1. Suurkogu juhataja ja protokollija valimine 2. Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2024. aastal 3. Revisjonitoimkonna ettekanne Küsimused, aruannete kinnitamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi au-liikmete nimetamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevused aastal 2025. Helle Solnask EMS põhikirja uuendamine. Tiina Tojak EMS juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmete valimine. EMS volikogu taastamisest. EMS liikmete sõnavõtud: – Tõnu Veldre, Saaremaa Muinsuskaitse Selts – Dan Lukas, Hiiumaa Muinsuskaitse Selts – teised liikmed soovi korral Kultuuripärandi kaitsest kriisiolukorras – koostööst Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatu 2024 esitlus. Suurkogu lõpetamine. Kohvilaud. Suurkogu lõpp kell 15. Kutsume mälestama 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid25. veebruar 20251944 – 2025 Möödub 81 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa võtma mälestuspäevast 9. märtsil: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Eesti vaimuliku rahvamuusika ansambel Linnamuusikud, orelil teenekas organist Tiit Kiik. Kõnelevad poliitik ja Euroopa Parlamendi liige aastatel 2004 – 2019 Tunne Kelam ja Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. Teenib EELK piiskop Ove Sander. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad. Tallinna linnavalitsuse teenindussaali akendel Vabaduse platsil saab märtsi lõpuni vaadata EMS koostatud näitust Punaarmee pommirünnakutest Eesti ja Soome linnadele 1944. aastal. Niguliste muuseum kutsub muuseumipiletiga osalema aastapäevaüritustel: Kell 13 Virtuaalreaalne ajarännak „VR Tallinn 1939/44“ algusega Vabaduse väljaku tunnelis. Kell 14 Loeng „Niguliste tõuseb tuhast“, mis mis avab 1944. aasta märtsipommitamises purustatud kiriku ja selle kadunud maailma ning hoone muuseumiks rekonstrueerimise loo. Kõneleb Niguliste muuseumi kuraator Tarmo Saaret. Täpsemalt: https://nigulistemuuseum.ekm.ee/syndmus/tarmo-saareti-loeng-niguliste-touseb-tuhast/ Mälestuskontserdi tasuta pääsmed Fientast. Sissepääs kell 17.40 https://fienta.com/et/martsipommitamise-malestuskontsert-2 Palju õnne, kallis Eesti!22. veebruar 2025Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Head Vabariigi aastapäeva! Tänusõnad Harkivi Eesti Seltsilt6. veebruar 2025Täname südamest EMS liikmeid ja sõpru, kes on toetanud Ukrainat nende võitluses vabaduse eest! Harkivi Eesti Selts on tänulik abi eest ja tunnustab Eesti Muinsuskaitse Seltsi tänukirjaga. Olge vaprad, pidage vastu ja me teame nii Eestis kui Ukrainas, et ükskord me võidame niikuinii!
