Uudised

2024

150 aastat president Pätsi sünnist

  1. veebruaril möödub 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist Pärnumaal Tahkurannas. Konstantin Päts oli viiekordne Eesti riigivanem ja esimene vabariigi president. Ta oli ka esimene Eesti valitsusjuht – seda just kõige raskemal ajal Vabadussõja alguses.
Konstantin Pätsi suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos. Presidendi säilmeid otsis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhitud ekspeditsioon kahel aastal: 1989 ja 1990.  21. oktoobril 1990 maeti ta ümber kodumulda Tallinna Metsakalmistul. Kutsume homme, 23. veebruaril tähistama president Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva! Kell 10.30 hingepalve president Pätsi ja teiste Eesti riigivanemate matmispaigal M
Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas.

Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas.

etsakalmistul. Kell 13 presidendi mälestusmärgi juures ajaloolisel Uuel turul üldrahvalik sünniaastapäeva tähistamine. Kõnelevad Tallinna linnajuhid ja teenib Eesti Kirikute Nõukogu esimees. Kõlavad isamaalised laulud, lehvivad lipud. Kell 14 esitletakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Konstantin Pätsi meenemünti ja päevakohast postmarki. Sõna võtab Pätside perekonna esindaja. Osavõtt kutsetega. Õhtul näidatakse Eesti Televisioonis Mark Soosaare dokumentaalfilmi „Riigivanem“. Konstantin Pätsi juubeli tähistamisest Tallinnas võtab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kutsel  osa ka Rimantas Jankauskas – Leedu antropoloog, kes koos kahe kolleegiga aitas tuvastada Pätsi säilmed Buraševos 1990. aastal. Kuna Konstantin Päts oli pärit Pärnumaalt, korraldatakse ka Pärnus ja Tahkurannas mitmesuguseid üritusi. 24. veebruaril toimub Pärnu muuseumis ajaloolase Ago Pajuri loeng „Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?“. President Pätsi mälestatakse ka Toilas, Paides (ilmub raamat „Konstantin Päts ja Järvamaa“ ) ning mujal. Tallinnas Tammsaare pargis on üleval Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostatud näitus „President Päts 150“. Välinäitus „Presidendi visiit 1939“ on Pärnu linnaruumis vaatamiseks maist kuni oktoobrini. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus „Eesti riigipead 1918-2018“ on aprilli lõpuni väljas Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus. Rahvusraamatukogu veebinäitus „Konstantin Päts 150. Ajakirjandus ja poliitikahttps://www.rara.ee/uudised/konstantin-pats-150-ajakirjandus-ja-poliitika/ Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts kutsuvad üles heiskama 23. veebruaril majadele sinimustvalged riigilipud.   Rohkem sündmusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee

Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt

Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt

Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.  Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi kolmandiku.  Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

  1. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses.

Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu.

  1. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu.

 

Kutsume teid osa võtma 9. märtsi mälestuspäevast:


Kell 12
mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.

Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma.

Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad.

Kell 20 tuleb Kaarli kirikus ettekandele Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik.

Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital.

Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest.

 

Mälestuspäeva aitab korraldada Tallinna Linnavalitsus.

Head Tartu rahu aastapäeva!

Head Tartu Rahu aastapäeva!

Näitus Konstantin Päts 150Tänasest on Tallinnnas Tammsaare pargis Rahvusarhiivi ja Riigikantselei ühiselt koostatud välinäitus Eesti riigi ühest rajajast ja esimesest presidendist “Konstantin Päts 150”.

Avalik pöördumine Rahvusooper Estonia poole

Avalik pöördumine Rahvusooper Estonia juhtkonnale ja nõukogule                                9. jaanuar 2024

 

Austatud Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Rahvusooperi nõukogu!

 

Tänavu möödub 80 aastat ühest kõige traagilisemast ja ohvriterohkemast ajast Eesti ja meie pealinna Tallinna ajaloos. Veebruaris ja märtsis 1944 pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Narvat, Tartut, Tallinna, samuti Helsingit ja teisi Soome linnu.  Tallinna suurpommitamise käigus 9. märtsil hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit, 121 sõjavangi. Pommitabamustest süttisid eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval, vaekoda Raekoja platsil, Juutide Suur Koraalne sünagoog Maakri tänaval, elumajad. Tallinnale heideti 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Alates aastast 1989 on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud 9. märtsil mälestuspäeva, kus koos tallinlastega mälestavad ohvreid Eesti Vabariigi president, peapiiskop, Riigikogu esimees ja liikmed, Tallinna Linnavalitsus ja volikogu, samuti Eestis resideeruvad välisdiplomaadid. See kohutav päev on rahva mälus kustumatu. Igal aastal peetakse 9. märtsil hingepalve ohvrite kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, toimub kontsert-mälestusteenistus Niguliste muuseum-kontserdisaalis, Harju tänava veeres süüdatakse sadu küünlaid.

Jagame igati Epp Tsirgu New Yorgist saadetud kirjas väljendatud muret selle üle, et rahvusooper Estonia paistab tänavu olevat unustanud, et 9. märtsil 1944 teater purustati ning etendusel viibiv rahvas püüdis põlevast hoonest välja pääseda. Leiame, et on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali “Kabaree”.

  1. aastal esines Niguliste kirikus aastapäevakõnega Estonia Seltsi au-esimees Arne Mikk. Tema mälestuskõne pealkirjaks oli “Varemetes seisab Estonia keset varemeid”, kõne algab lausega “1944. aasta 9. märtsi öö on üks kõige traagilisemaid lehekülgi iidse Tallinna ajaloos”. 2021. aasta Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatus avaldasime kuue inimese mälestuskillud, kes tolle öö lapsena üle elasid ja kes ei unustanud seda kunagi.

Loodame väga, et Rahvusooper Estonia juhatus ja nõukogu kaaluvad veelkord otsust tänavu 9. märtsi õhtul lõbustada rahvast etendusega “Kabaree”.  Peame seda taktituks. Jagame täielikult Epp Tsirgu nördimust, kes kirjutab: “On otse hämmastav tajuda kultuurtegelaste arrogantset ja kõlvatut käitumist omaenda linna, omaenda teatri hävingule.  7. detsembril ei lõbutse Pearl Harboris võluvad Hawaii neitsikud.  6. augustil ei lõbutse Hiroshimas veetlevad geishad. 11. septembril ei lööda tantsu New York World Trade Center-is kohiseva veega mälestussamba juures.  AGA –  9.märtsil Tallinnas on Estonia laval muusikal Kabaree!  Loodan, et üksmeelsus nõuab sel õhtul Kabaree etenduse tühistamist ja saali pimendamist.“

Ka täna jätkab Venemaa järjest ähvardavamalt Euroopa ajalooliste linnade pommitamist. Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamine 1944. aastal ei ole kauge ajalugu. Meie, eestlased, ei tohi seda kunagi unustada, et ajalugu ei korduks.

Kutsume Rahvusooper Estonia juhatust, nõukogu ja töötajaid 9. märtsil 2024 kell 12 Siselinna kalmistule mälestama 1944. aasta pommitamiste ohvreid, kell 18 Niguliste muuseum-kontserdisaali mälestuskontserdile ja kell 19.15, mil algas pommirünnaku esimene laine Tallinnale, Harju tänavale küünlaid süütama. Pommitamise alguse ajal löövad Tallinna kirikud juba 35 aastat leinakelli.