Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

  • kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
  • kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
  • mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 12 € aastas
Üliõpilane/pensionär 6 € aastas
Elueagne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 25 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org    

Leia meid ka Facebookist:

https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
EMS liikme avaldus
EMS pohikiri

Uudised

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu 15. juunil

Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed on oodatud osa võtma seltsi suurkogust teisipäeval, 15. juunil kell 16-18 Tallinna Linnaarhiivi sisehoovis Tolli tn 6.

PÄEVAKAVA

15.30              Osavõtjate registreerimine

16 – 18           Suurkogu

Suurkogu juhataja ja protokollija valimine

Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2020. aastal

Revisjonitoimkonna esimees Külliki Suurmaa ettekanne

Küsimused, aruannete kinnitamine

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhikirjast. Ants Kraut

Seltsi juhatuse, volikogu ja revisjonitoimkonna liikmete valimine.

Aastaraamatu 2020 esitlus

Kohapeal algataud küsimused

 

Euroopa arheoloogiapäevad 2021

Euroopa arheoloogiapäevad

Euroopa arheoloogiapäevad 2021 toimuvad 18. – 20. juunil

Eesti ja muu Euroopa ajalugu tutvustavad arheoloogid mitmel pool nii maastikul kui muuseumides.

Eesti Muinsuskaitse Selts jätkab Tallinna lähiümbruse valdade esiajaloo tutvustamisega.
Reedel, 18. juunil kell 11 väljub buss Tallinnast Mere puiesteelt Vaskjala kihelkonda, tagasi Tallinnas oleme kell 16.

Retke juhib arheoloog Ants Kraut:

Euroopa arheoloogiapäevad 2021

“Jüri ehk Vaskjala kihelkond – muistne Ocriaelae muinasmaakond on Eesti pealinna Tallinna ajalooline lõunapoolne tagama, kus asub arvukalt

 arheoloogiamälestisi kiviajast keskajani, neist riigi kaitse all 263. Kihelkonna külasid on loetletud juba 1219 ja 1241 Taani kuninga maa hindamise raamatus  Liber Census Daniae ehk  Kong Valdemars Jordebog , siin asub esimene Eestis rekonstrueeritud 1500 aasta vanune kivikalme, sadade kultuslohkudega Nõiakivi, siit sai alguse muistse rauatootmise uurimine Eestis, ilmus esimene eestikeelne piibel ning puhkab väljapaistev harrastusarheoloog ning kodu-uurija Oskar Raudmets. Siinmail pandi toime ka Eesti suurim aarderööv. Kõiki nendega seotud paiku külastame arheoloog Ants Krauti juhatusel. Jüri kihelkonna muinasretkega jätkab Eesti Muinsuskaitse Selts Euroopa Arheoloogiapäevade raames Eesti muinaskihelkondade tutvustamist.”

Palume osavõtusoovist teada anda helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304

 

Ajarännak avastamaks Paide ordulinnuse saladusi

Paide ordulinnuse varemed 19. sajandi lõpus

Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum korraldab reedel, 18. juunil algusega kell 16  ajarännaku avastamaks Paide kindluse peidetud saladusi. Retke juhib arheoloog Kalle Lange. Osavõtt tasuta. Koguneme Ajakeskuse sissepääsu juures.

Lisateave Ründo Mülts

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum tel. 56682165

 

Muhu maalinna tutvustab 20. juunil arheoloog Jaan Tamm

Kell 12 avatakse linnust tutvustav põhjalik teabetahvel, peale avamist viib Jaan huvilised linnusele ja annab ülevaate sündmustest,  millega kirjutasid end Eesti ajalukku 1227.aastal  muistsed muhulased – Linnuse vaprad kaitsjad.

Jaan Tamm:

Muhu saare edelaosas  Linnuse küla põllul, sealsest külakeskusest kilomeeter loodepool ja Kuressaare maanteest vaid 0,5 km kaugusel asub muistne Muhu maalinn. Peale Tartu linnuse langemist 1224. aastal vallutasid sakslased sama aasta sügisel kogu mandri-Eesti ja  Muhu linnus  oli muistse vabadusvõitluse käigus viimane Eestimaa linnustest, mis ordurüütlite ja nende poolt allutatud liivlaste ja lätlaste poolt 1227. aastal vallutati. 

Ümara põhiplaaniga maalinn on rajatud peaaegu tasasele maale, koos ümbritseva ringvalliga võtab see enda alla maa-ala, mille läbimõõt on põhja- lõuna suunas 110 m, ida-lääne suunas 100 m. Linnus õue pindala ligikaudu 3000 m2. Seoses teetammi rajamisega Muhu ja Saaremaa saarte vahel üle Väikese väina veeti aastatel 1994-95 suur osa valli sisekülje materjalist täiteks, mistõttu maalinnast jääb tugevasti lõhutud mulje. Osaliselt veeti ära  ka valli keskvöönd, millele järgnenud varingu tõttu ei ole vall esialgse kõrguses säilinud. Erandiks võib olla valli kõige kaugem ehk loodepoolne külg, kus selle kõrguseks on kuni 8 meetrit, mujal ei ületa see 5-6 meetrit. Kuna linnusemüüri väliskülg on rohkem säilinud, saab sellest väljalugeda kahte väravakäiku, üks põhja, teine lõunaküljel.

Kes sellel korral ei jõua, siis on veel võimalus 31. juulil kell 12 ja 28. augustil kell 12.

jaan@muinsuskaitse.ee