Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

  • kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
  • kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
  • mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 12 € aastas
Üliõpilane/pensionär 6 € aastas
Elueagne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 25 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org

Leia meid ka Facebookist:
https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
EMS liikme avaldus
EMS põhikiri

Uudised

Euroopa avatud aiad 2024

Aeda kõigi viie meelega!

Prantsusmaa kultuuriministeeriumi algatatud aiafestival Euroopa avatud aiad pakub rõõmsat

Euroopa avatud aiad 31. mai - 2. juuni 2024

Euroopa avatud aiad 31. mai – 2. juuni 2024

äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Kutsume teid osa saama Euroopa ja teiste seas Eesti aedade ja parkide rikkusest ja mitmekesisusest! Aiafestival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitseringkondade püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Mullu oli avalikkusele üle Euroopa avatud üle 2200 aia ja pargi, neist 400 esimest korda.

Eesti aiad kutsuvad!

Külastamist ootavad kaunid mõisa-aiad Järvamaal ja võrratu Mõntu park Saaremaal.
Teisedki aiaomanikud on oodatud avama oma aiad külastuseks kas ühel või mitmel päeval!

Kirna mõisapark

Kirna mõisa aias õitsevad sajad tuhanded tulbid, töötab kohvik, pargis elav muusika.

  1. mai 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus1. juuni 10 – 20 Tulbifestival (näitus suletud)
    2. juuni 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus

Kirna mõisapargis puhkeb sel aastal juba viiendat korda õide 250 tuhat tulpi ja rohkem kui 100 erinevat sorti. 2024.aastal tuuakse vaatajate ette väga eriline tulbisort Eesti 100, mille Hollandi Kuningriik kinkis meie vabariigile sajandaks juubeliks 2018.aastal. Eesti tulbi kõrval saab näha ka tulbisorti Läti ja nartsissi Soome. On sümboolne, et need tulbid kinkis eelmisel sügisel Kirna mõisale Hollandi saatkond ja sibulad panid mulda saatkonna töötajad ja proua suursaadik Özlem Canel isiklikult.

Kirna tulbifestivali tõmbenumbriks on saanud mõisa peahoone teise korruse ajaloolises interjööris eksponeeritavad lillekompositsioonid, mida igal nädalal uuendatakse eesti tippfloristide poolt.

Lisaks silmailule saab pargis nautida elava muusika saatel Kirna mõisakohviku värskeid küpsetisi ja hõrke suupisteid koos mõnusa tassi kohviga.

Giidid räägivad eesti, inglise, vene ja soome keelt.

Koigi mõisa aed ja park

  1. mai Mõisa aias ja soovi korral mõisas ekskursioon aedniku juhendamisel (tasuta)1. juuni Avastame aeda iseseisvalt!
    2. juuni              Avastame aeda iseseisvalt!

Koigi mõis sai alguse 1757. aastal, kui Mäo mõisa omanik Adam Friedrich von Stackelberg eraldas osa maavaldusi oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Hooneansamblit hakati rajama 18. sajandi lõpul, mil valmis varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone. Koigi valla sümboliks on kujunenud silmapaistev kellatorniga neogootilik astmikviiluga meierei.
Haridust on Koigi mõisas alati kõrgelt hinnatud. Juba selle rajajal J. von Grünewaldtil on kohaliku koolielu arendamisel teeneid – hariduslembene parun asutas innukalt koole oma mõisa külades. Tema lapselapse Otto von Grünewaldti algatusel tegutses mõisas 1836.–1846. aastal kodukool, kust said hariduse paljude prominentide lapsed. Teiste hulgas käis seal tulevane Peterburi Kunstide Akadeemia skulptor Alexander Friedrich Bock, kelle käe all õppisid hiljem Amandus Adamson ja August Weizenberg.
1919. aastal kolis mõisa kõrvalhoonesse külakool, ent õpilaste suure hulga tõttu jäi hoone väikseks ja vald nõudis kooli peahoonesse kolimist. See tähendas mõisahoone jagamist mõisarahvaga, millele mõisaproua reageeris ägeda vastuseisuga. Mitu korda tuli Paidest kutsuda lausa konstaabel hoone lukustatud uksi avama.
Et Koigi Koolis on tähtsal kohal kooliaed, taotleti EMP mõisakoolide programmist toetust mõisa iluaia taastamiseks ja kasutamiseks kogukonna südamena. 2014. aastal peeti esimest korda „Umbrohufestivali”, kus tippkokad tutvustasid Norra kööki ja värskete taimede kasutamist köögis. Sügisesel „Moosilaadal” pakkusid kohalikud elanikud oma ettevõtluskoolituse abil eriliseks muudetud tooteid. Norra partneri Gamle Hvam Museumi eeskujul saab külastaja Koigi iluaiast taimi endale kaasa osta. Need tähistatakse siltidega ja nüüdisaegsete QR-koodidega, mis avavad nutiseadmes videofilmi. Filmid on teinud piirkonna kutsekoolide ja hobiringide õpilased.

Mõntu park Saaremaal

  1. mai Park avatud külastamiseks1. juuni keskpäeval kell 12 vanamuusikakontsert
    2. juuni              Park avatud külastamiseks

Sel aastal toimub Mõntu mõisa pargis 1. juunil kell 12 Euroopa avatud aedade festivali raames esmakordselt vanamuusika kontsert, millel astub erinevatel instrumentidel üles Eva Mitreikina Kuressaarest. „Lisaks muusika kuulamisele saavad kõik kohaletulnud ka ise jalga keerutada,“ lubas Eva.

Kontsert on ajendatud selle aasta festivali teemast „aeda kõigi viie meelega“. Mõntu park on looduskaitse all kui väärtuslik elupaik. Pargis pesitsevad väike kirjurähn ja põhja nahkhiir. Vaadelda saab leebele merelisele kliimale omaseid Eestis haruldasi taimi ja puid-põõsaid, kõrgelt merekaldalt imetleda merevaadet Kuramaa rannikuga taamal ning tutvuda ajalooväärtustega.

Park avatud külastamiseks ööpäevaringselt, lindude pesitsusrahu ajal aprillist juulini vältida müra tekitamist ja lärmamist.

Lähem teave külastuste kohta

Euroopa avatud aiad 2024

Väärtuslik Eesti väikelinn Narva-Jõesuu

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub huvilisi 17. mail osa võtma ajaloopäevast Narva-Jõesuus!Väärtuslik Eesti väikelinn Narva-Jõesuu

Ajaloopäev toimub sarjast “Väärtuslikud Eesti väikelinnad“.

 

Tallinnast väljub buss kell 9, tagasi hakkame sõitma kell 17.30.

Osavõtuks palume registreerida helle@muinsuskaitse.ee
Osalustasu EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €.

Kell 13 viib muinsuskaitsja ja Narva-Jõesuu elanik Madis Tuuder ringkäigule linnas. Ringkäiku alustame koolimaja juurest. Kell 14.30 algab Valges saalis seminar, esinema ja seminari avama on kutustud Narva-Jõesuu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste vanamuusikaansambel Orol. Linna poolt tervitab abi-linnapea Raim Sarv. Ettekandeid kuuleme Narva-Jõesuu linna ajaloost ja tänapäevast, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhi Tarmo Elvisto käest saame teada, kuidas säästvalt korrastada vanu maju ja nende eest õigesti hoolt kanda. Arutame Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestusmärgi taastamise võimalust, oma kogemusest Viljandi vabadussõja mälestusmärgi taastamisel tuleb kõnelema Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak. Saame küsida ja arutada linna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle, mõelda selle üle, mis muudab Narva-Jõesuu väärtuslikuks Eesti väikelinnaks. Ülevaate seni toimunud väikelinnades peetud ajaloopäevadest annab Ants Kraut.

Seminaril on võimalik osta ka värskelt ilmunud raamatuid: Madis Tuuder „Narva-Jõesuu teejuhti“, Narva-Jõesuu endise linnapea Rein Anniku mälestusteraamat (väljaandja Vaivara Sinimägede SA) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2023. Raamatute müük sularahas.

Alates 2011. aastast on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud ajaloopäevi teemal  “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Oleme seni käinud tutvumas Mustla, Tõrva, Sindi, Paldiski, Kunda, Türi, Keila, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Püssi, Suure-Jaani ja Antslaga. Sel aastal langes huviliste valik Narva-Jõesuule. Järge on ootamas veel paarkümmend  väikelinna, mis oma ilusa arhitektuuri ja hubase keskkonnaga on väärtuslikud paigad elamiseks ja külastamiseks.

Narva-Jõesuu ajaloopäevaga jõuab lõpule igakevadine muinsuskaitseuu, mis tänavu toimub juba 40. korda. Muinsuskaitsekuu ühendab vabatahtlikke kõikjal Eestis, kes tunnevad huvi ja aitavad kaasa meie ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisele ja taastamisele.