Luust mängunupud Salme küla lähistelt Saaremaalt

Autorid: Jüri Peets, Liina Maldre, Tiit Liiv, Mats Õun

Muinasaegsed pildikivid Salmest mahuvad lauale

2008. aastal leidsid töölised Saaremaal Salme külas kaablikraavi kaevates inimluustike jäänuseid ja muinasesemeid: paadineete, relvade katkeid ja luust mängunuppe. Arheoloogiliste kaevamiste käigus selgus, et tegemist on 7.–8. sajandi paadijäänustega koos luudega seitsmest inimskeletist, mitmesuguste esemete ja arvukate loomaluudega. Muistsest veesõidukist olid säilinud vaid raudneetide read ja kõdunenud puitosadest moodustunud kitsad huumuseviirud (Pilt 1) . Kaevetöödega oli u 1/3 aluse oletatavast ahtripoolsest osast lõhutud. Õnneks oli selle tipuots teisel pool kraavi siiski säilinud, mis võimaldas määrata paadi pikkuseks u 11,5 m. Neediridade suurim omavaheline kaugus kolmanda needirea kõrgusel oli u 1,3 m. Rauast pardaneetide järel moodustasid Salme kompleksi suurima leiurühma tasakumerad luunupud (kokku 73), mis erinesid üksteisest materjalilt ja valmistamisviisilt, mis lubab oletada vähemalt kahte mängunuppude komplekti. Neist enamik oli treitud vaalaluust, mille kuhikuline külg oli hoolikalt lihvitud ja poleeritud. Väiksema rühma moodustasid veise reieluupeadest nupud looduslikult kumera pealispinna ja selle reieluu põhiosast lahtilõikamisega tekkinud tasase küljega, millel peaaegu puudusid viimistlusjäljed. Nuppude läbimõõdud on vahemikus 3,6–4,6 cm ja kõrgused 1,7–3,6 cm. Koos nendega leiti mitu täringut. Ajal, mil oli kujunemas viikingite maailm ja sõitis Salme paat, oli väga populaarne lauamäng – hnefatafl ja selle variatsioonid. See kahekesi mängitav, väidetavalt lihtne, aga palju oskusi ja ilmselt ka aega nõudev, hasarti ning meelelahutust pakkuv ajaviide oli ülikute ja nende kaaskondlaste hulgas laialt levinud. Ka viikingi-paradiisis Valhallas olid lauamängud löömingute, relvadega tegelemise ja pidutsemise kõrval üks langenud sõdalaste lemmiktegevusi. Rootsi loodusuurija Carl Linnaeus ehk Karl von Linné (1707 –1778 ) nägi ja kirjeldas 18. sajandi keskpaiku laplaste mängitavat lauamängu, milles ta süstemaatikuna nägi kohe sugulust hnefatafl -ga. Tablut’is oli d „võitlusväljal“ kuningas ja 8 rootslast, keda ründasid 16 moskoviiti. Enamvähem samasugustes proportsioonides on „kaitsjate“ ja „ründajate“ vahekord ka teistes Hnefatafl -i teisendites. Mänguvälja ruutude ja mängunuppude arv võis varieeruda. Vaenlased alustasid rünnakut kuninga vangistamiseks laua äärtest . Kuningas oli pääsenud, kui ta suutis end kaaskondlaste abil manööverdada ühte mänguvälja nurka. Nupud said liikuda sarnaselt vankriga males, st ainult vertikaalselt ja horisontaalselt. Nurkadesse ja välja keskel olevale „kuningatroonile“ ei olnud neil asja. Ülejäänutest oluliselt kogukama vaalaluust „kuninganupu“ pealispinnal on keerukas omavahel põimuvatest ja üksteisest väljakasvavatest maokehadest ja peadest, ilmselt Maailmapuud kujutav ornament (Pilt 2) . Laialehiste lehtpuude, sh hariliku saare üksteisega põimunud maapealsed juured võisid olla aluseks muinasskandinaavlaste kujutlusele igipuu, püha saare Yggdrasill’i all väänlevatest loendamatutest madudest (Pilt 3) . Ilmselt tulekivikilluga kraabitud „grafitid“ avastati ka neljal veiseluust nupul. Ühel neist on kraabitud tõenäoliselt Maailma- ehk Midgardrmadu (Pilt 6) , vaal, oletatav kaheksajalast merekoletis Kraken ja aerudega paat (Pildid 4, 5). Kolmandal nupul on paat, koletis ja vaal, puudub madu Kahel viimasel nupul on kujundeid vähem. Põhjamaade kultuurmaastikku ilmestavatel monumentaalsetel pildikividel on sageli kujutatud mõnda saagastseeni. Pole välistatud, et nupul 2 on kujutatud „Hüümiri lugu ehk Thor püüdis Midgardrimao“ Vanemast Eddast, milles ainukesena eddalauludest esinevad koos paat, vaal, madu ja tõenäoliselt ennast merekoletiseks moondanud jöötun Hüümir. Grafitid luunuppudel, nii nagu ka pildikividele täksitud kujutised, võisid olla mitmevärvilised (Pildid 7, 8). Nuppe võidi kasutada ka tuleviku ennustamiseks ehk arbumiseks. Kas seejuures oli kujundite sarnasusel, kuid erineval esindatusel nuppudel oma tähendus?

3D kujutiste ja suurenduste vaatamiseks kliki nupul