Eesti Muinsuskaitse Selts

Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

• kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
• kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
• mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 25 € aastas
Üliõpilane/pensionär 10 € aastas
Eluaegne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 50 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org

Leia meid ka Facebookist:
https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024-2028
EMS liikme avaldus
EMS põhikiri

Uudised

Relvarahu 3. jaanuaril

2. jaanuar 2026

Vabadussõjas võidelnuid mälestame 3. jaanuaril
kell 10.30 üle Eesti sada sekundit kestva vaikusega.

Üle Eesti helisevad kirikukellad, kostavad veduriviled ja laevapasunad. Süütame Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades küünlad ja asetame pärjad. Peatame kangelaste mälestuseks oma tavapärased toimingud, koguneme mälestussammaste juurde ja avaldame austust Eest eest elanud ja elu andnud inimestele.

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kodumaa vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on kõik teisedki oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Kaitseväe klamistul, Reaalkooli juures, samuti Viimsi mõisa pargis kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurdes ning Vabadussõja ausammaste juures kõikjal Eestis.

Punaarmee üksused ületasid Narva jõe 8. novembril 1918 ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas astusid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Rõõmsaid pühi ja head uut aastat!

22. detsember 2025

Kallid sõbrad!

 Rõõmsaid pühi!
Head uut aastat!

Henrik Visnapuu (1890-1951) kirjutas Eestile:

Vägevalt ja võimsalt voolab

Narva jõgi Soome lahte,

lahutades ilma kahte.

Läänekaldal – ole hoolas! –

põline on sõjatanner,

Ida pool on metsik manner.

Soovime õnne, armastust ja meelerahu!

Alati teie

Eesti Muinsuskaitse Selts