Uudised

2014

November 2014 – Uued raamatud

EMS jõulukaart ja jõulukleebis ilmunud!

UUS: Valgamaa linnamäed. Sarjast “Võti minevikku”, Tallinn 2014

Setumaa kogumik 6: uurimusi Saatse Seto Muuseumi auks. Tallinn – Saatse 2014

Veljo Ranniku – Eesti looduskaitse legend. Tallinn 2014

Oskar Raudmets. Kastepiisad kivilohkudes. 2014

Muinsuskaitse aastaraamat 2013.

Sõjajärgne individuaalmaja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2014

Õhusõda Eestis 1941-1945. Mehis Helme Grenader 2014 Hind 14 €

Aastaraamat 2013: Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts. Tallinn 2014

Konstantin Päts ja Järvamaa. Henn Sokk, Paide 2014

Hiiumaa kalmistud. Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi väljaanne nr 1, Kärdla 2013. Hind 13 €

8. – 14. september 2014 – Euroopa muinsuskaitsepäevad Eestis

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa saama Euroopa muinsuskaitsepäevadest Eestis 8. – 14. septembril: 
„Euroopa suurte sõdade pärand“

Alates 1991. aastast tähistab Euroopa muinsuskaitsepäevi, et tutvustada üldsusele ajaloolisi ehitisi, kultuuriväärtusi, juhtida tähelepanu käsitööoskustele ja vanadele tavadele.  Eesti tähistab Euroopa muinsuskaitsepäevi alates 1993. aastast, keskendudes sel aastal teemale „Euroopa suurte sõdade pärand“.  Tänavu möödub 100 aastat I maailmasõja puhkemisest, 25 aastat hiljem algas II maailmasõda, paljud meist on elanud külma sõja aegadel, praegugi on Euroopa silmitsi suure sõjaohuga. Sõjad ja konfliktid on muinasajast alates jätnud jälgi inimestesse ja meie ümbrusele – muistsed linnamäed, kindlused, mälestussambad ja monumendid, sõjaväebaasid, kalmistud, relvad, filmid, muusika, lood ja mälestused.
Euroopa muinsuskaitsepäevad on kõige rahvarohkem ja laiemalt levinud ajaloo- ja kultuuripärandit tutvustav algatus Euroopas, miljonid inimesed terves Euroopas saavad osa ekskursioonidest, avatud mälestistest, seminaridest ja näitustest. Terve nädala jooksul toimuvad Eestiski mitmed huvitavad üritused – kõik tasuta. 9. septembril tutvustab ajaloolane Robert Treufeldt maailmasõdadega seotud paiku Paljassaartel. 10. septembril toimub konverents „Paldiski – väärtuslik Eesti väikelinn“, mis on sarjast „Eesti väikelinnad“ neljas konverents; Tallinna Kultuuriväärtuste Amet tutvustab sõjajärgsetel aastatel rajatud kodusid ehk „individuaalelamuid“ nagu neid ENSVs kutsuti ja Tallinna Kaitseväe kalmistut, rajatud 127 aastat tagasi, kuhu on maetud sõjaväelasi mitmest leerist: tsaariarmeelasi, Saksa okupatsioonivõimu kandjaid, Briti mereväelasi ja Eesti sõdureid.  Tartus avatakse näitus „Kaks aega. Kaks piiri“, mis annab ülevaate I maailmasõja künnisel Vene impeeriumi lääneservale rajatud sõjasadamast Rohukülas ja iseseisvunud Eesti Vabariigi idapiiril rajatud Laidoneri liini kindlustuskavadest Narva jõe ümbruses. Sõrves peetakse ajalookonverents raketibaasidest Saaremaal ning toimub veel teisigi ettevõtmisi, mis tutvustavad meie kultuuri, ajalugu ja mitmetahulist pärandit.
Sarnaselt Eestiga tutvustavad oma maal  sõdade jäetud pärandit ka Rootsi, Armeenia, Bosnia ja Hertsogovina, kuid Euroopa muinsuskaitsepäevade jooksul saab tutvuda näiteks ka bütsantsi kirikutega Kreekas, traditsioonilise pitsikudumisega Küprosel, Monako aedade või Norra külaeluga. Euroopa muinsuskaitsepäevade kohta teistes riikides vaata www.europeanheritagedays.com
 Täpsem teave Eesti ürituste kohta lisas.


Euroopa muinsuskaitsepäevad mujal riikides.
 

Koostöös Lätiga, kes keskendub Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamisel Riia nimelistele tänavatele, juhtimaks tähelepanu Riiale kui Euroopa kultuuripealinnale, toimuvad ka Eestis mitmed üritused. Lähemalt vaata lisatud kava.

31. juuli 2014 – Kloostrimetsa päev

President Pätsi mälestuspäeval Metsakalmistul ja Kloostrimetsa koduõuel

http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=67947

11, juuni 2014 – Maarjamaa 800

Sellest ajast (1215) hakati Eestimaad (Vana-Liivimaad) aga ka Liivimaad (Riia lahe idaküljel praeguse Läti ja Eesti aladel elanud liivi hõimurahva alasid) kutsuma Maarjamaaks ning seda loetakse kristliku kiriku ja kristliku kultuuriruumi algusajaks Eestimaal.

 [1] Allikas: Henriku Liivimaa kroonika = Chronicon Heinrici Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
Tekst pärineb ajalooportaalist Histrodamus.

EMSs müügil piiratud kogus rinnamärke “Maarjamaa 800”. Hind 3 €

Maarjamaa juubeliaastast lähemalt aadressil http://www.maarjamaa800.ee

Maarjamaa 800 embleemi kujundas heraldik Priit Herodes

4 juuni 2014 – Eesti lipp 130

4. juunil 2014 pühitseb Eesti oma lipu 130. sünnipäeva. Sel puhul leiab aset lipu austamise suurejoonelisi üritusi.

¤  Kell 7.00  riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni. Pühalik muusika ja lippude õnnistamine (peapiiskop Andres Põder), sõnavõtud (Riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste). Riigkogu esimees kingib kolm esinduslippu – Lipu seltsile, Põltsamaa ühisgümnaasiumile ja Sindi Gümnaasiumile.  Järgneb Pika Hermanni torni külastamine elavas järjekorras. Kuberneri aia telgis on lippu tutvustavad trükised ja päevakohased meened, Lipu Seltsi tutvustav slaidikava. Samas on avatud ka näitus.

¤  Kell 10.30  Põltsamaal lavastus „Lipu sünd“ esmalipu õmblemisega seotud paikades, Emilie Beermanni lipuväljaku pidulik avamine (Riigikogu aseesimees Laine Randjärv), rongkäik. Põltsamaa õpilased kannavad enda õmmeldud esmalipu koopiat.

¤   Kell 12.00  konverents-aktus Põltsamaa kultuurikeskuses. Ettekannetega esinevad akadeemik Tõnu Tannberg, ajaloolane Küllo Arjakas ja Lipu Seltsi juhatuse liikmed Trivimi Velliste ning Urmas Saard.

¤   Kell 18.00  Lipu juubeli pidulik tähistamine Pärnu Rüütli platsil, kuhu  kooliõpilased toovad130 sinimustvalget lippu. Lippe pühitsevad vaimulikud, s.h. EELK peapiiskop Andres Põder. Kõnelevad maavanem Andres Metsoja, Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste jt. Tänatakse kõige teenekamaid lipukultuuri edendajaid.

¤   Kell 18.30  rongkäik Rüütli platsilt Kõlakotta.

¤   Kell 19.00  kontsert Kõlakojas – ühendkoorid, rahvatantsurühmad, Rein Vendla puhkpilliorkester.
 
Sinimustvalge pidulik austamine leiab aset ka lipu sünnikohas Otepääl ja teistes Eesti linnades ning valdades. Osavõtt lipupäeva üritustest on kõikjal vaba – igaüks on oodatud. Eesti Lipu Selts kutsub kaasmaalasi heiskama selle päeva hommikul kõikjal meie riigi- ja rahvuslipud. Kandkem rinnas sinimustvalgeid värve, riietugem sinimustvalgelt!

KAUNISTAGEM EESTI KOJAD KOLME KODUVÄRVIGA!

Eesti Lipu Selts
tel  51 35 652

18 aprill – 18 mai – Muinsuskaitsekuu

Muinsuskaitseuu kava lisas.

Muinsuskaitsekuu kajastusi vaata ka:

http://www.eesti.ca/muinsuskaitsekuu-2014/article41917

http://www.eestielu.ca/et/component/content/article/120-estonianlife-eestielu/life-elu/varia/2806-muinsuskaitsekuu-2014

29, märts 2014 – EMS Suurkogu

Ootame kõiki EMS liikmeid seltsi suurkogule laupäeval, 29. märtsil kell 12 aadressil Pikk 46.

Päevakava:
1. 2013 aastal toimunust ja 2014 aasta plaanidest. Peep Pillak.
2.  Aastaaruanne. Lembi Tõnissoo
3. Revisjonitoimkonna ettekanne. Inga Sumin
4. Aruannete kinnitamine.
5. Algüksuste sõnavõtud:
a. Nõmme Heakorra Selts. Leho Lõhmus
b. MTÜ Läänemaa. Tarvi Toome
c. Saaremaa Muinsuskaitse Selts. Tõnu Veldre
6. Muud küsimused ja sõnavõtud:
a. Muinsuskaitsekuu. Helle Solnask
b. Jaan Tamm
7. Aastaraamatu tutvustus. Peep Pillak

8. Suupisted

20, märts 2014 – 2014. a. EL /Europa Nostra kultuuripärandi auhinna võitjad

Euroopa Komisjon ja Europa Nostra teevad täna teatavaks Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna ja Europa Nostra auhindade saajad 2014. aastal. 30 riigist pärit 160 kandidaadi seast välja valitud 27 laureaadi tegevust autasustatakse neljas eri valdkonnas: kultuuripärandi säilitamine, teadustöö, erilised teened ning haridus-, koolitus- ja teavitusprojektid.

9. märts 2014 – 70 aastat Punaarmee õhurünnakutest Eesti ja Soome linnadele

Tänavu möödub 70 aastat Nõukogude lennuväe pommirünnakutest Eesti ja Soome linnadele. 1944 – 2014

Hea kaaslinlane!

Ootame Teid osa võtma
1944. aasta märtsis Nõukogude lennuväe poolt Tallinnale, Tartule, Narvale ja Helsingile sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks korraldatud mälestushetkedest pühapäeval, 9. märtsil.

Kell 10 mälestusteenistus Siselinna kalmistul.
         Pommiohvrite matmispaigale rajas Tallinna linn 2004. aastal monumendi,
mille  jalamile asetatakse pärgi, lilli ja süüdatakse mälestusküünlad.
Mälestuskõne peab Tallinna Linnavolikogu ase-esimees Toivo Tootsen.
Hingepalvuse peab EAÕK ülempreester,
Kaitseliidu peakaplan major Aivar Aleksander Sarapik.

Kell 12 Näituse „Purustatud linnasüda – Harju tänav enne ja pärast õhurünnakut 9. – 10.3.1944“ avamine Kiek-in-de-Kökis (Komandadi tee 2).

Kell 13 – 17 Rahvusvaheline konverents Neitsitornis
Eesti ja Soome linnade pommitamisest 1944. aastal
Ettekannetega esinevad Eesti ja Soome ajaloolased.

Kell 18 – 19 kontsert-jumalateenistus Niguliste Muuseum-Kontsertsaalis,
Esineb Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi kammerkoor.
Orelil Andres Uibo
Vaimulikuna teenib EELK Tallinna praost Jaan Tammsalu.
Aastapäevakõne peab EMS esimees Peep Pillak.
Kaitseministeeriumi sõnum
Tallinna Linnavalitsuse sõnum

Meie Isa palve ja rahusoov


Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad.
Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

veebruar 2014 – Küünlad Eesti suurkujudele

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub üles Eesti Vabariigi aastapäeval meenutama silmapaistvaid ühiskonna- ja kultuuritegelasi

Eesti Vabariigi 90. aastapäeval algatas Eesti Muinsuskaitse Selts koos Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, mitme valitsusasutuse ja kodanikuühendusega mõtte Eesti riigi ajaloolistel tähtpäevadel pidada meeles inimesi, kellel meie iseseisva riigi sünni ja püsimise juures oluline osa on olnud. Kutsusime üles süütama küünlad Eesti suurkujude haudadel nii kodumaal kui väljaspool Eestit.
Mullu, kultuuripärandi aastal, ühines üleskutsega mitukümmend kooli.  Suure tähelepanu osaliseks sai Tarvastu Gümnaasium, kus koos õpilastega käis muinsuskaitsja Helmi Üpruse, olümpiavõitja Martin Kleini ja kirikuõpetaja Harry Haameri haual Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub ka tänavu kõiki Eesti koole üles meenutama Eesti Vabariigi aastapäeva üritustel oma kodukandi suurmehi ja naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, diplomaate, teadlasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid – kõiki, kellel on teeneid Eesti Vabariigi asutamise ja püsimise ees. Suurmeeste eeskuju  aitab mõtestada üksikisiku, tema tegevuse ja vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos. Eesti riik püsib meie kultuuril, kogemusel ja tarkusel. Rahva mälu hoidmine on oluline tuleviku ehitamiseks.
Suurmeeste elu ja tegevuse tutvustamiseks pakume koolidele oma abi esinejate leidmisel. Eesti Muinsuskaitse Selts on üle-Eestiline organisatsioon, kellel on algüksused pea kõikides maakondades, tihe koostöö kohalike muuseumide ja muinsuskaitse inspektoritega.
 

Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!

2, veebruar 2014 – Tartu rahu aastapäeva tähistamine

Tartu rahu aastapäeval, 2.veebruaril ootame kõiki kell 13 Jaan Poska hauale Siselinna kalmistul.

Kell 18 mälestusteenistus Nõmme Rahu kirikus.

2014 – “Tagasi kooli” Järvamaal

Paide SRIK õpetab “Tagasi kooli!” projekti raames 2013/2014 valikainena säästvat renoveerimist. Lähemalt saab vaadata siin:

18 jaanuar 2014 – Presidendi mälestuseks

~~President Konstantin Pätsi 58. surma-aastapäeva puhul leiab laupäeval 18. jaanuaril 2014 algusega kell 11  Metsakalmistul aset mälestustalitus. Hingepalve loeb EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik, sõna võtab  MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Pätside perekonna rahulas süüdatakse mälestusküünlad.

Algusega kell 13 peetakse Okupatsioonide Muuseumis (Toompea 8) ajalootund koos videofilmiga “Presidendi kett”(27 min.). Kohal on nii filmi loojad kui tootjad, kohtutakse käsikirja autori, EMS esimees Peep Pillaku ja OÜ Miniplast esindaja Meelis Pääboga. Ajalootund on esimene projekti “Õpime ajaloost” raames, mida toetab KÜSK.
Korraldajad:  MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts

Lähem teave: Elle Lees tel.53409536

08, jaanuar 2014 – In memoriam Harald Nugiseks

08, jaanuar 2014 – In memoriam Harald NugiseksZ

IN MEMORIAM HARALD NUGISEKS 22. oktoober 1921 – 2. jaanuar 2014 Neljapäeval, 2. jaanuaril lõppes väärika ja teeneka mehe, II ilmasõja Narva kaitselahingute sõjasangari, Eesti Kaitseväe erukapteni Harald Nugiseksi elutee.

3 jaanuar 2014 – Vabadussõjas võidelnute mälestuseks

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Ennastohverdav sõda oli meilt lahinguväljal nõudnud 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale nende mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud alusmüüri oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Kutsume kõiki kaasmaalasi – kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi, seltse, ühinguid, koole jt. 3. jaanuaril kell 10.30 Vabadussõjas võidelnuid mälestama. Süüdakem kirikukellade helina saatel mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva.

Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures toimuval mälestustalitusel kõnelevad kaitseminister Urmas Reinsalu ja Reaalkooli õpilane Kaarel Allemann. Teenib EELK  peapiiskop Andres Põder.

Mälestustalitused toimugu kõikjal üle riigi, kus on Vabadussõja mälestusmärke!


Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Eesti Lipu Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts
Kindral Johan Laidoneri Selts
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Jaan Tõnissoni Selts