Uudised2023 2.-4. juunil Euroopa avatud aiad19. mai 2023Euroopa avatud aiad juhivad tähelepanu aedadele ja parkidele kui haprale, ent olulisele kultuuripärandile – rohelisele pärandile. Euroopa avatud aiad 2023 Aiad ja pargid on meile vajalikud lõõgastumiseks ja kosutuseks, nad peegeldavad meie isikupära ja eluviise. Roheline pärand nii maal kui linnas ootab avastamist! 2023. aastal on rõhk muusikal ja loodushäältel. Mis muusikat aias kuuleb? Linnulaulu, loomahääli, putukate sumistamist, vete voolamist, tuule lõõtsutamist, ulgumist ja vaikset sahinat, lehtede kahinat, kaasaegse elu helisid ja palju, palju muud. Tänavune teema pakub mitmeid võimalusi aedade ja parkide tutvustamiseks: – kontserdid ja muusikalised etteasted – luuleõhtud ja näitemängud – looduse häälte kuulamine ja tundmaõppimine – maastiku ja muusika side – aedu ja looduslikke kooslusi tutvustavad ettekanded – ekskursioonid ja jalutuskäigud – igasugune muu meelepärane tegevus aia tutvustamiseks. Euroopa avatud aedade omanikud jagavad oma teadmisi aedade rajamisest, taime- ja loomariigi mitmekesisusest, aedade eest hoolitsemise võlust ja valust. Hoiame esivanemate oskusi ja teadmisi! Peame lugu aednikest ja aiakujundajatest! Kaitseme ajaloolisi aedu ja parke hoolimatuse ja ükskõiksuse eest! Tunneme rõõmu päikesest ja varjust ja kuulame aia muusikat! Eestis avatud aedade kohta vaata lähemalt www.muinsuskaitse.ee/euroopa-avatud-aiad-2023Muinsuskaitsekuu 20233. aprill 2023 18. aprillil alanud muinsuskaitsekuu lõpetame neljapäeval, 18. mail Säästva renoveerimise Infoekskuse õuel Tallinnas Väike-Patarei 5. Algus kell 17. Ühes võib võtta head-paremat laua katmiseks 🙂 Tallinna Ühisgümnaasium Kaitseväe kalmistul lilli istutamas. Vangilaagri kalmistul Narvas Retk Läänemaale arholoog Mati Mandeli juhtimisel Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil algab Eestis muinsuskaitsekuu, mis kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail Olete palutud osa võtma muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Pirita kloostris Merivälja tee 18 kell 16-19! Pirita kloostris. Heidi Toominga foto Pirita kloostri poolt tervitab Lagle Parek. Õde Vilama Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auliige Boris Dubovik. Heidi Toominga foto Eesti Muinsuskaitse Seltsi uueks auliikmeks nimetati teenekas muinsuskaitsja Boris Dubovik. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused – teenetemedalid ja tänukirjad. Karuteene Medal Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud teo eest. Muusika, suupisted. Teenetemedaliga autasustatud Henno Sepp Kes on meile teinud karuteene?15. märts 2023Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 25. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Kui tead kedagi, kes Eesti ajaloo- või kultuuripärandit eelmisel aastal kõvasti kahjustanud on, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi või oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud on, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele! KARUTEENE MEDALI 2023 TUNNISTUS Vabadussõja mälestusmärgiks ehitatud PAIDE RAHVAMAJA hooletusse jätmise ja lammutuslo andmise eest on otsustatud määrata Karuteene Medal PAIDE LINNAVALITSUSELE Muinsuskaitsekuu avamisel Pirita kloostris 18. aprillil 2023 Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu 1.aprillil15. märts 2023Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub 1. aprillil 2023 algusega kell 12 aadressil Pikk tn 46 Tallinn. 12.00 Suurkogu Protokollib Ardo Niinre. Suurkogu juhataja ja protokollija valimine Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2022. aastal Revisjonitoimkonna ettekanne Küsimused, aruannete kinnitamine 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024 – 2026. Ants Kraut Seltsi arengukava arutelu juhtis Ants Kraut. Revisjonitoimkonna aruande esitas Külliki Suurmaa. Heidi Toominga foto Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevus 2023. aasta esimesel poolel. Helle Solnask Arutelu EMS põhikirja üle. Tiina Tojak ja Trivimi Velliste EMS au-liikme kandidaat Liikmete sõnavõtud. Suurkogu lõpetamine Tegevjuht Helle Solnaskit tunnustati EMS teeneteristiga. Märtsipommitamise aastapäev27. veebruar 2023Möödub 79 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele 1944 – 2023 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Märtsipommitamise aastapäev 1944-2023 Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Tänavu toimub mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. Ka täna hukkuvad Ukrainas, Euroopa südames, inimesed, Venemaa rünnakud hävitatavad taas kodusid ja terveid linnu. Mälestame ühekoos 1944. aasta pommitamistes hukkunuid 9. märtsil kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul kell 18 – 19 Püha Vaimu kirikus kell 19.15 Harju tänaval Püha Vaimu kirikus fotonäitus 1944. aastal purukspommitatud Eesti ja Soome linnadest. Harju tn 13 näitus aasta möödumisest Ukrainale kallaletungist. Avatud 9. märtsil kuni kella 21ni. https://www.err.ee/1608910295/fotod-tallinnas-suudati-kuunlad-martsipommitamise-ohvrite-malestuseks#lg=1&slide=2 President Päts 14916. veebruar 2023KONSTANTIN PÄTS 149 MTÜ Konstanin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts on igal aastal K. Pätsi sünnipäeval, 23. veebruaril mälestanud riigi rajajat, esimest valitsusjuhti ja esimest presidenti tema haual Tallinna Metsakalmistul. Hingepalve on lausunud isa Aleksander, EMS-i asutajaliige Aivar Sarapik. Ka tänavu, 23. veebruaril kell 10.30 lausub ta kalmistul hingepalve. Pärja asetab Vabariigi President Alar Karis. Lilli ja küünlaid tuuakse kõigile Metsakalmistul puhkavatele riigivanematele, s.h. kenotaafi juurde. Alanud aasta on esimene, mil riigi pealinna avalikus ruumis on Eesti esimese riigijuhi auks mälestusmärk. Tänavu 23. veebruaril kell 15 toimub ajaloolisel Uuel turul Estonia teatri taga kõnekoosolek Konstantin Pätsi mälestuseks. Peakõneleja on ajalooprofessor Tiit Rosenberg. Sõna võtavad Tallinna linnajuhid ja Reaalkooli gümnasist. K. Päts oli oteselt seotud Tallinna käekäiguga, tema Ajutise Valitsuse esimene koosolek toimus Reaalkooli ruumides. Mälestusmärk president Pätsile ajaloolisel Uuel turul. aastal maeti presidendi säilmed Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel ümber Tallinna Metsakalmistule. Vergo Verniku ja Toivo Tammiku kavandatud mälestusmärgi jalamile asetatakse lilli ja küünlaid. Osavõtt vaba. Ettekanne Läänemaa ajalooklubis “Eesti arheoloogid XX sajandil”27. jaanuar 2023Olete oodatud pühapäeval, 29. jaanuaril kell 12 Lihula mõisa, kus ettekandega Eesti arheoloogidest XX sajandil esineb Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige arheoloog Ants Kraut. Ants Kraudi ettekanne “Eesti arheoloogid 20. sajandil” Järgneb Mati Mandeli raamatu esitlus. Mati Mandel Müügil ka raamat “Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija.”
