Uudised2026 Muinsuskaitsekuu3. aprill 2026Muinsuskaitsekuu pidulik avamine laupäeval, 18. aprillil kell 12-15 Rüütelkonna hoones aadressil Kiriku plats 1 MUINSUSKAITSEKUU NELJAS NÄDAL: Esmaspäev, 11. mai kell 18 aknapesutalgud Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk 46. Ootame vabathtlikke ja palume endast teada anda helle@muinsuskaitse.ee Teisipäev, 12. mai kell 14 Ajakeskus Wittenstein ja Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts kutsuvad heakorratalgutele Paides. Koguneme Paide vallimäel ordulossi varemetel. Riisume lehed kindluse läänevärava ümbrusest ning korrastame Reopalu kalmistul kultuuriloolised hauad. Talgulistele pakume talgusuppi. Lisateave Ründo Mülts SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa muuseum 56682165. Neljapäev, 14. mai Talgud endisel Nõukogude Liidu vangilaagri kalmistul Narvas. Väljasõit Tallinnast kell 8. Vajalik eelregistreerimine helle@muinsuskaitse.ee . Neljapäev, 14. mai Järvamaa õpilaste 48. kodu-uurimiskonverents Paides Wittensteini tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9 ja 11). Järvamaa kodu-uurimiskonverentsi eesmärk on Järvamaa kultuuri- ja loodusloo, mineviku ja oleviku jäädvustamine ning kodukoha ja kodu-uurimise järjepidevuse väärtustamine. Osalema on oodatud Järvamaa koolide 5.-12. klassi õpilased. Uurimistöid hindab SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi moodustatud komisjon. Konverentsi korraldamist toetavad SA Ajakeskus Wittenstein, MTÜ Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts ja Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp. Konverentsi esialgne kava: Kell 10.00 – 10.10 Konverentsi avamine, tervitused Kell 10.10 – 10.40 Peaesineja, Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessori Taavi Pae ettekanne Kell 10.40 – 12.30 Kodu-uurimistööde õpilasettekanded Kell 12.30 – 13.00 Lõuna Kell 13.00 – 14.00 Tegevusprogramm osalejatele. Juhendaja Jana Olesk Kell 14.00 – 14.30 Kokkuvõtete tegemine, tänamine, peapreemiate väljakuulutamine Järvamaal on noorte kodu-uurimiskonverentsid haridusasutuste aktiivse osavõtu tulemusel toimunud juba 47 korda. Tegemist on maakonna ühe vanema õpilastele mõeldud üritusega, mis aitab olulisel määral kaasa Järvamaa mineviku ja oleviku jäädvustamisele ning kodukoha väärtustamisele. 1975. aastal toimus Harjumaal esimene kodu-uurimiskonverents. 1976. aastal lisandusid kodu-uurijate perre Järvamaa, Läänemaa ja Põlvamaa. Teadaolevalt korraldab kaasajal maakonna noorte kodu-uurimiskonverentsi lisaks Järvamaale ka Virumaa. Käesoleval aastal Järvamaal toimuv konverents on juba 48. Olge varmad oma tublisid õpilasi konkursile esitama. Lisainfo: Ründo Mülts ryndom99@gmail.com, 56682165 Neljapäev. 14 .mai kell 16 Naisõiguslane, kirjanik ja ühiskonnategelane Helmi Mäelo (13.04.1898.-17.07.1978.) kui emadepäeva ja naisteajakirja “Eesti Naise” nn. maaletooja ja esimene peatoimetaja. Kõneleb Ene Puusemp, toimub Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringis aadressil Pikk 29a (Tallinna Rahvaste Muuseumis A.Laikmaa saalis,). Lisateave Luise Õuna 5178602 ja Mare Kask 56894946. Neljapäev, 14. mai kell 17 Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tahveluste korrastamise praktika 2-s osas. Oma ukse võib kaasa võtta. Koolituse kestvus 3 tundi, juhendab restauraator Vallo Varik. Maksumus: 20 € (tasumine kohapeal). Toimumiskoht Puiduparandustöökojas, Paljassaare põik 5, Tallinnas. Vajalik eelregistreerimine www.renoveeri.net lehel või info@renoveeri.net Laupäev, 16. mai kell 11 – 14 Säästva Renoveerimise Infokeskekuse Tahveluste korrastamise praktika 2. osa. Koolitust juhendab restauraator Vallo Varik. Maksumus: 20 € (tasumine kohapeal). Toimumiskoht Puiduparandustöökojas, Paljassaare põik 5, Tallinnas. Vajalik eelregistreerimine www.renoveeri.net lehel või info@renoveeri.net Laupäev, 16. mai kell 12 Esimese Kreenholmi Manufaktuuri juhataja Walter Shawcrossi haua korrastustalgud Johannese kalmistul Narvas. Lisateave Narva Muinsuskaitse Seltsist 51942509. Laupäev, 16. mai kell 15 Boris Duboviku loeng Poola restuaraatorite tööst Tallinna vanalinnas 1980ndatel aastatel. Toimumiskoht: EMS Pikk 46 Tallinn. Palume osavõtust teada anda aadressil helle@muinsuskaitse.ee Laupäev, 16. mai kell 20.30 Paide vallitorni taevakorrusel Raija Merilä näituse “Paide vanad majad kunstis” avamine. Kell 21 Vallitorni taevakorrusel tutvustab Indrek Kuuse ajaloolise Paide kiriku makette. Kell 22 giidiga öörännak Ajakeskuses Wittenstein. Kutsume ajarändureid öisele rännakule läbi Eestimaa ajaloo Lisateave Ründo Mülts SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa muuseum 56682165. Laupäev, 16. mai ja pühapäev, 17. mai Maa- ja paekivimüüride ehitamise ja taastamise koolitus Raikküla mõisas. Praktiline koolitus annab esmase valmisoleku taastada ning ehitada maa- ja peakivimüüre. Kursuste kohta vaata jooksvat infot Facebookis ja pääse osta Fientast: https://fienta.com/et/maa-ja-paekivimuuride-ehitamise-ning-taastamise-koolitus-raikkula-msoias-177424 Pühapäev, 17. mai kell 16 Kalaranna forti tutvustab Rober Treufleldt. Fort on ehitatud aastatel 1830-1839. Sõjavägi oli siin sees 1919. aastani, siis hakkas seal tegutsema Keskvangla, mida rahvasuus hakati hüüdma Patareiks. Vangla lahkus lõplikult 2005. aastal, pärast seda on mitme projektiga üritatud leida hiiglaslikule ehitisele uut otstarvet. Vaatame kompleksi seest ja väljast, näeme nii sõjaväe- kui ka vangla-aja erinevaid kihistusi. Kogunemine Patarei esisel platsil suure korstna juures aadressil Vesilennuki 2. Täpsem teave Helle Solnask 53494304. Palume osavõtust teada anda aadressil helle@muinsuskaitse.ee Esmaspäev, 18. mai Väärtuslik Eesti linn Nõmme tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva. Sel puhul korraldab EMS väljasõidu Nõmmele – Leho Lõhmuse juhtimisel tutvume Glehni perekonna pärandiga Nõmmel, paneme lilled Vabadussõjas langenud kolme mehe kalmule Hiiu-Rahu kalmistul, vaatame Peeter Suure merekindlust ja nii mõndagi muud. Nõmme muuseumis peame kõnekoosoleku, kus meid tervitab Nõmme linnapea Gerry Konnov, esinejad räägivad tuntud ja vähemtuntud nõmmekatest. Buss väljub Mere puiesteelt kell 11.30, kell 11.50 peatus Nõmmel Järve Selveri parklas (Järve selveri juurde sõidavad bussid 5, 18, 18A, 32, 36, 45. Risti peatus). Osalustasu EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €. Esmaspäev, 18. mai Muinsuskaitsekuu lõpetamine. Näitused: Ajaloomuuseumis on avatud näitus “Sulle on pärandus!”, mis on pühendatud 100 aasta möödumisele Eesti Vabariigi esimese muinsuskaitseseaduse kehtestamisest. https://ajaloomuuseum.ee/planeeri-kulastust/naitused/sulle-on-parandus Kodulinna Maja annab teada: Nunnatorni kaudu linnamüürile, Sauna ja Kuldjala torni on kevadperioodil pääs neljapäevast esmaspäevani kell 11-17 Arheoloogilised välitööd Eestis 2024 AVE2024 on muinsuskaitsekuul avatud Jääaja Keskuses. Arheoloogilised välitööd Eestis 2025 AVE2025 näitus on muinsuskaitsekuul avatud Lihula Muuseumis. Suur saal, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimajad Eestis. Väljapanek EKA muinsuskaitse ja restaureerimise eriala üliõpilase Anete Raabe bakalaureusetööst on avatud Paide Muusika- ja Teatrimajas kuni 15. maini.Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu toimub laupäeval, 11. aprillil kell 1217. märts 2026Ootame seltsikaaslasi laupäeval, 11. aprillil 2026 Tallinnas Pikk tn 46 Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogule! Kell 11.30 osavõtjate registreerimine, kell 12 suurkogu algus. Kavas aastaaruannete kinnitamine, 2026. aasta tegevuste tutvustus, liikmete sõnavõtud, aastaraamatu 2025 esitlus, vaba vestlus kohvilauas. Kõik liikmed on oodatud! Enne suurkogu palume tasuda liikmemaks 2026. aasta eest. Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub mälestama 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid17. veebruar 2026Möödub 82 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, 19.15st kuni kella üheni öösel ja varahommikul kella kolmest kuueni kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Hansalinn Tallinn sai rängalt kannatada. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Tallinna linnaga 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu. II maailmasõja lõpp 1945. aastal tõi Eestile ja mitmele teisele riigile kaasa pika ja raske okupatsiooniaja. 82 aastat hiljem ei saa Euroopa lubada ajaloo kordumist. Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa võtma mälestuspäevast 9. märtsil: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Püha Miikaeli Kooli poistekoor Arno Gabriel Humala juhatamisel, orelil Tiit Kiik. Kõnelevad Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel. Teenib Toompraost Arho Tuhkru. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Helisevad Tallinna kirikute leinakellad. EMS juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse2. veebruar 2026Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse – Valgetähe IV klassi teenetemärgi hariduselu edendamise eest Tallinnas. Palju, palju õnne, Mehis!!! Mehis Pever. Peeter Hüti foto Fotol on Mehis aastal 2021, mil Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas Patarei merekindluses toimunud pidulikul tseremoonial Mehist teenetemedaliga pikaajalise hea koostöö eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi vahel ja noortes muinsuskaitsehuvi äratamise eest. Relvarahu 3. jaanuaril2. jaanuar 2026Vabadussõjas võidelnuid mälestame 3. jaanuaril kell 10.30 üle Eesti sada sekundit kestva vaikusega. Üle Eesti helisevad kirikukellad, kostavad veduriviled ja laevapasunad. Süütame Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades küünlad ja asetame pärjad. Peatame kangelaste mälestuseks oma tavapärased toimingud, koguneme mälestussammaste juurde ja avaldame austust Eest eest elanud ja elu andnud inimestele. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kodumaa vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on kõik teisedki oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Kaitseväe klamistul, Reaalkooli juures, samuti Viimsi mõisa pargis kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurdes ning Vabadussõja ausammaste juures kõikjal Eestis. Punaarmee üksused ületasid Narva jõe 8. novembril 1918 ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas astusid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
