Euroopa avatud aiad 2024

Järvamaa

Kirna mõisapark

Tulbifestival Kirna mõisapargis. Tiit Mõtuse foto

Tulbifestival Kirna mõisapargis. Tiit Mõtuse foto

Kirna mõisa aias õitsevad sajad tuhanded tulbid, töötab kohvik, pargis elav muusika.

  1. mai 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus
    1. juuni 10 – 20 Tulbifestival (näitus suletud)
    2. juuni 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus

Kirna mõisapargis puhkeb sel aastal juba viiendat korda õide 250 tuhat tulpi ja rohkem kui 100 erinevat sorti. 2024.aastal tuuakse vaatajate ette väga eriline tulbisort Eesti 100, mille Hollandi Kuningriik kinkis meie vabariigile sajandaks juubeliks 2018.aastal. Eesti tulbi kõrval saab näha ka tulbisorti Läti ja nartsissi Soome. On sümboolne, et need tulbid kinkis eelmisel sügisel Kirna mõisale Hollandi saatkond ja sibulad panid mulda saatkonna töötajad ja proua suursaadik Özlem Canel isiklikult.

Kirna tulbifestivali tõmbenumbriks on saanud mõisa peahoone teise korruse ajaloolises interjööris eksponeeritavad lillekompositsioonid, mida igal nädalal uuendatakse eesti tippfloristide poolt.

Lisaks silmailule saab pargis nautida elava muusika saatel Kirna mõisakohviku värskeid küpsetisi ja hõrke suupisteid koos mõnusa tassi kohviga.

Giidi räägivad eesti, inglise, vene ja soome keelt.

Päevapilet 10 €, penionäri pilt 8 €.

 

Koigi mõisa aed ja park

Koigi mõisa aed

Koigi mõisa aed. Foto Ene Pedosk

Mõisavahe tee 10 Koigi küla Järvamaa

kool@koigikool.ee Telefon 55675440

http://www.moisakoolid.ee/et/manor_schools/koigi-kool

https://www.facebook.com/profile.php?id=100057137722702

31. mai Mõisa aias ja soovi korral mõisas ekskursioon aedniku juhendamisel (tasuta)
1. juuni Avastame aeda iseseisvalt!
2. juuni Avastame aeda iseseisvalt!

Koigi mõis sai alguse 1757. aastal, kui Mäo mõisa omanik Adam Friedrich von Stackelberg eraldas osa maavaldusi oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Hooneansamblit hakati rajama 18. sajandi lõpul, mil valmis varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone. Koigi valla sümboliks on kujunenud silmapaistev kellatorniga neogootilik astmikviiluga meierei.
Haridust on Koigi mõisas alati kõrgelt hinnatud. Juba selle rajajal J. von Grünewaldtil on kohaliku koolielu arendamisel teeneid – hariduslembene parun asutas innukalt koole oma mõisa külades. Tema lapselapse Otto von Grünewaldti algatusel tegutses mõisas 1836.–1846. aastal kodukool, kust said hariduse paljude prominentide lapsed. Teiste hulgas käis seal tulevane Peterburi Kunstide Akadeemia skulptor Alexander Friedrich Bock, kelle käe all õppisid hiljem Amandus Adamson ja August Weizenberg.
1919. aastal kolis mõisa kõrvalhoonesse külakool, ent õpilaste suure hulga tõttu jäi hoone väikseks ja vald nõudis kooli peahoonesse kolimist. See tähendas mõisahoone jagamist mõisarahvaga, millele mõisaproua reageeris ägeda vastuseisuga. Mitu korda tuli Paidest kutsuda lausa konstaabel hoone lukustatud uksi avama.
Et Koigi Koolis on tähtsal kohal kooliaed, taotleti EMP mõisakoolide programmist toetust mõisa iluaia taastamiseks ja kasutamiseks kogukonna südamena. 2014. aastal peeti esimest korda „Umbrohufestivali”, kus tippkokad tutvustasid Norra kööki ja värskete taimede kasutamist köögis. Sügisesel „Moosilaadal” pakkusid kohalikud elanikud oma ettevõtluskoolituse abil eriliseks muudetud tooteid. Norra partneri Gamle Hvam Museumi eeskujul saab külastaja Koigi iluaiast taimi endale kaasa osta. Need tähistatakse siltidega ja nüüdisaegsete QR-koodidega, mis avavad nutiseadmes videofilmi. Filmid on teinud piirkonna kutsekoolide ja hobiringide õpilased.

Paide

  1. mai Wittensteini tegevusmuuseumis rohupoes loeng ja praktikum  “Ravimtaimed aias ja aia taga“. Juhendajaks on taimetark ja Källomäe talu perenaine Jana Oleks.
    ryndom99@gmail.com

2. juuni Retk Paide tähelepanuväärsetesse koduaedadesse. Korraladb Ajakeskus Wittenstein. ryndom99@gmail.com