Tutvustus Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Liikmemaksud:Hajaliige 12 € aastasÜliõpilane/pensionär 6 € aastasElueagne liige 100 € (ühekordne maks) Algüksus 25 € aastas Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada: Swedbank 221043388241IBAN: EE922200221043388241SWIFT/BIC: HABAEE2X aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040 ja SEB 10022002686005IBAN: EE481010022002686005SWIFT: EEUHEE2X aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010 EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:Europa Nostra www.europanostra.org Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org Leia meid ka Facebookist: https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts Lisatud dokumendid:EMS liikme avaldusEMS pohikiri
Uudised Relvarahu 3. jaanuaril2. January 2026Vabadussõjas võidelnuid mälestame 3. jaanuaril kell 10.30 üle Eesti sada sekundit kestva vaikusega. Üle Eesti helisevad kirikukellad, kostavad veduriviled ja laevapasunad. Süütame Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades küünlad ja asetame pärjad. Peatame kangelaste mälestuseks oma tavapärased toimingud, koguneme mälestussammaste juurde ja avaldame austust Eest eest elanud ja elu andnud inimestele. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kodumaa vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on kõik teisedki oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Kaitseväe klamistul, Reaalkooli juures, samuti Viimsi mõisa pargis kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurdes ning Vabadussõja ausammaste juures kõikjal Eestis. Punaarmee üksused ületasid Narva jõe 8. novembril 1918 ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas astusid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Rõõmsaid pühi ja head uut aastat!22. December 2025Kallid sõbrad! Rõõmsaid pühi! Head uut aastat! Henrik Visnapuu (1890-1951) kirjutas Eestile: Vägevalt ja võimsalt voolab Narva jõgi Soome lahte, lahutades ilma kahte. Läänekaldal – ole hoolas! – põline on sõjatanner, Ida pool on metsik manner. Soovime õnne, armastust ja meelerahu! Alati teie Eesti Muinsuskaitse Selts
