Uudised2024 Warning: Undefined variable $returnString in /data03/virt20332/domeenid/www.muinsuskaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/EMS/functions.php on line 316 Eesti Muinsuskaitse Selts soovib häid pühi!21. detsember 2024Ma pole lahti löödud laast, mis lendab tuulte eest, vaid osa oma isamaast ja piisk ta mereveest. Mis sest, et taevas kohal pea näib enamasti hall, ja kõik mis hell ja kõik, mis hea, on hinges sügaval. Nii palju muutus, muutub veel, kuid säilib tasakaal, nii kaua kuni emakeel on tähtis sellel maal. Mis sest, et elu lahku viis nüüd kodust tuhandeid — jääb emakeelnelauluviis veel ühendama meid. Rõõm tihti sõnatumaks jääb, ja peitu pisarad. Me täiel häälel iga päev ei kiida isamaad. Kuid juhtugu mis iganes — aeg olgu hell või karm –, on igaühe südames „Mu isamaa, mu arm!” Leelo TungalEesti Muinsuskaitse Selts 37 ja Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 20249. detsember 2024Neljapäeval, 12. detsembril, Eesti Muinsuskaitse Seltsi 37. sünnipäeval tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga tuntud ja tunnustatud ajaloolast Raimo Pullatit tema harukordselt paljutahulise ja kaaluka muinsuskaitselise, ühiskondliku, teadusliku, administratiivse ja rahvusvahelise tegevuse eest. Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna valmistab kujur Mati Karmin Auhind antakse üle Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu ruumes Rüütli tänav 10, kunagise Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi hoone ajaloolises dieles. Aastatel 1985 – 1990 oli Raimo Pullat TA Ajaloo Instituudi direktor ja juhtis instituudi hoonete restaureerimist ning rajamist. Pullat andis olulise panuse Tallinna Linnaarhiivi varade tagasisaamiseks 1990. aastal Saksamaalt. 1991. aastal taaselustas Raimo Pullat linnaajaloolise aastaraamatusarja “Vana Tallinn” väljaandmise, mille vastutav toimetaja ta oli 2014. aastani. Kokku andis Pullat sarjas “Vana Tallinn” välja 25 köidet. 1992. aastal asutas ta kirjastuse Estopol. Raimo Pullati teadustöö põhisuunad on olnud Ida- ja Põhja-Euroopa ajalugu: sotsiaal- ja linnaajalugu, materiaalse kultuuri ajalugu, ajalooline demograafia, 20. sajandi välispoliitika ajalugu ning Eesti-Poola-Soome suhted. Ta on linnaajaloo uurimissuuna üks taas algatajaid Eestis 1960. aastatel, on uurinud Eesti haritlaskonna ajalugu, aga ka näiteks salapiiritusevedu Läänemerel. Tema sulest on ilmunud üle 60 teose, nendest 14 välismaal. Pullat on juhendanud 17 doktoriväitekirja Eestis, Soomes ja Lätis. Tullio Ilomets (13. 07. 1921 – 22. 08. 2018) oli laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega teadlane, kes pidas tähtsaks eri valdkondade omavahelist sidet ning teaduse rakendamist igapäevaellu. Pikki aastaid tegeles Tullio tulemuslikult ajalooliste esemete uurimise ja tutvustamisega, vanade kalmistute dokumenteerimisega, farmaatsia, keemia, muinsuskaitsega. Tema sooviks oli, et eksperdid, kelle töö sageli avalikkusele varjatuks jääb, oleksid samuti tunnustatud ning nende panus meie elu edendamisse saaks ära märgitud. Auhind pöörab ühiskonna tähelepanu muinsuskaitse ja sellega seotud teaduste olulisusele ja loodetavasti innustab noori järgima Tullio Ilometsa elutööd. Ajaloo tundmine on oluline igas eluvaldkonnas, muinsuskaitse ja sellega seotud teadused väärivad ühiskonnas rohkem tähelepanu. Eesti Muinsuskaitse Selts asutas Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna 2016. aastal Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutaja ja pikaaegse juhi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemärgi suurpaela ning Valgetähe III klassi ordeni kavaleri, Ülikooli Samba autiitli kandja, Tartu linna aukodaniku Tullio Ilometsa elutöö auks tähistamaks tema 95. sünnipäeva. Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna laureaadid: 2017 muinastehnoloog, keemik, ajaloolane, arheoloog ja restauraator Jüri Peets. 2018 vanatehnika uurija ning ajalooliste fotode tuvastaja Rene Levoll. 2019 Eesti lähiajaloo ja sõjajärgse vastupanuliikumise uurija, kadunud sõjameeste, metsavendade ja tsiviilisikute tuvastaja Arnold Unt. 2020 Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm. 2021 vabatahtlik muinsuskaitsja, vaimulik, kaitseliitlane, ajakirjanik, Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi juht, Eesti sõja-ajaloo uurija ja tutvustaja Tõnu Veldre. 2022 kujur, ajaloohuviline, vanavara ja ajalooliste dokumentide koguja Mati Karmin. 2023 muinsuskaitsja, vanade kahhelahjude uurija ja taastaja, noorte muinsuskaitsjate õpetaja, mälestiste omanike nõustaja Artur Ümar. Ferdinand Eiseni mälestuskonverents29. oktoober 2024Ferdinand Eiseni 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents pühapäeval, 17. novembril 2024 kell 12 TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumis (Rävala pst 10 Tallinn) Kava F. Eisen 110 Oodatakse kõiki haridusajaloost huvitatuid! Kava ja registreerimisinfo lisas. Raamatuesitlus Viljandi Muuseumis29. oktoober 2024Viljandi Muuseumi Toimetiste sarja 10. väljaande Meil ei ole siin jäädavat linna. Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu esitlus toimub reedel, 1. novembril kell 16 Viljandi Muuseumis. Oleme oodatud! Täpsem teave Jaak Pihlak tel 5015069 Europa Nostra/ Euroopa Liidu muinsuskaitseauhinnad 202527. oktoober 2024Alanud on kandidaatide esitamine mainekatele Europa Nostra/ Euroopa Liidu muinsuskaitseauhindadele! Hulk aega on möödas sellest, kui Europa Nostra/ EL muinsuskaitseauhinnaga pärjati Eesti tulemusi. On aeg vaadata ringi ja esitada kandidaadiks mõni hästi restaureeritud ja/või uue kasutuse leidnud arhitektuuriobjekt või kultuurmaastik, märgata olulist teadustööd, koolitusi, vabatahtlike tööd, kodanike harimist muinsuskaitse vallas, kellegi pikka ja viljakat elutööd! Ükskord me võidame niikuinii – nagu me hästi teame! Miks mitte juba aastal 2025? Üle-euroopalised muinsuskaitseauhinnad asutas Euroopa Komisjon aastal 2002 ja valis kanidaate hindama ning tunnustusi jagama ekspertorganisatsiooni Europa Nostra, keda Eestis esindab Eesti Muinsuskaitse Selts. Kandideerimise tähtaeg on 20. november 2024. Kandidaate oodatakse viies valdkonnas: Conservation & Adaptive Reuse Research Education, Training & Skills Citizens Engagement & Awareness-raising Heritage Champions Juhiseid, kuidas taotlusvormi täita, millega kandideerimisel arvestada saab vaadata Europa Nostra kodulehel here. Järgmine Webinar kandideerimise hõlbustamiseks toimub 4. novembril keskeuroopa aja järgi kell 17 – 18. Registreerige ennast here. Europa Nostra/EL muinsuskaitseauhinna kandidaadiks võite esitada iseennast, oma tuttavat, kolleeegi, vabaühendust – kedagi, kelle töö kultuuripärandi hoidmisel on silma paistnud ja väärib rahvusvahelist tunustust! Eesti Muinsuskaitse Selts mälestab president Konstantin Pätsi21. oktoober 2024Oleme tänulikud, et leidsime üles ning tõime Venemaalt kodumaale president Konstantin Pätsi säilmed. 21. oktoobril 1990 sängitati presidendi säilmed Tallinna Metsakalmistule. Metsaklmistu 21. oktoober 2024 Tänavune aasta on presidendi juubeliaasta, möödub 150 aastat Konstantin Pätsi sünnist. Täna kell 18 esilinastub Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis Jaan Kolbergi film „Monument“. Film jäädvustab pikka teekonda, mille tulemusena püstitati Tallinna presidendile monument. Olete lahkesti oodatud! Vabadusristi kavaleride kenotaafivälja avamine ja Vabadusristi kavaler Theodor Märska(VRI/3) 135. sünniaastapäeva tähistamine.17. oktoober 2024Reedel, 25. oktoobril kell 12 avatakse Muhus Rinsi luteriusu kalmistul Vabadusristi kavaleride kenotaafiväli. Vabadusristi kavaleride kenotaafid Muhu Rinsi luteriusu kalmistul. Foto Ülo Kirt Tähistatakse Vabadusristi kavaler Theodor Märska (VRI/3) 135. sünniaastapäeva. Järgneb kohvilaud Muhu pastoraadis. Olete oodatud! MONUMENT. Kutse filmi esilinastusele16. oktoober 2024Olete oodatud 21. oktoobril kell 18 Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli, kus esilinastub Jaan Kolbergi film president Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamisest Tallinna. Kutsuvad Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts. ESILINASTUB JAAN KOLBERGI FILM PÄTSI MÄLESTUSMÄRGIST – Külauudised Sõda Sõrves 19442. oktoober 2024Olete palutud osa võtma ajalooõhtust Sõda Sõrves 1944 teisipäeval, 8. oktoobril kell 17 Salme rahvamajas Saaremaal. Ettekannetega esinevad: Fred Vendel „Lahingud Saaremaal 1944“ Tõnu Veldre „Laatsaretlaev „Moero“ hukk“ Arnold Unt „Punahaudade ümbermatmine Saare- ja Muhumaal“ Saaremaa Muinsuskaitse Selts Lisateave Tõnu Veldre tonu.veldre@gmail.com https://saartehaal.postimees.ee/8111859/murdunud-kuid-toksiline-mook-tehumardil-jaab-alles SRIK õpetab tagahoovi perakulutuuriaeda looma2. oktoober 2024Säästva Renoveerimise Infokeskus vaatab elule laia pilguga. Lisaks hoonete säästvale renoveerimisele õpetatakse, kuidas linnakeskkonnas rajada aed, mis inimesi ühendab, annab meelerahu ja silmailu ning toob ka toitu lauale. PERMAKULTUURI AIA LOOMINE SRIKi TAGAHOOVI NÄITEL Esimene õppepäev toimub juba sel reedel, 4. oktoobril kell 15 Väike-Patarei 5! Olge kohal! Narva Muinsuskaitse Selts kutsub16. september 202419. novembril möödub 324 aastat lahingust Karl XII vägede ja Rootsi linna Narvat piiranud Vene vägede vahel. Narva Muinsuskaitse Selts kutsub sel puhul korrastustalgutele 18. sajandi algupoole lahingute kindlustuste juures pühapäeval, 22. septembril kell 10. Kohtume Tallinna maantee ja Äkkeküla tee nurgal gaasitankla juures! Kõigest täpsemalt Narva Muinsuskaitse Seltsist 16. september 2024Eesti Muusuemraudtee Lavassaares kutsub tutvuma transpordi ajalooga. Meie giidid Eili ja Ester teevad laupäeval, 21. septembril ja pühapäeval, 22. septembril kõigile soovijaile muuseumis tuure. Mõlemal päeval algavad tuurid kell 12, 13 ja 14 ning kestavad 30-45 minutit. Rongiga saab sõit enne või pärast tuuri. Pileti hinnale lisandub igalt täiskasvanult 5 € ja lapselt al. 10 a. 3 €, noorematele on giiditeenus tasuta. Vabaduse Tammeärja aumärgiga tunnustati EMS liikmeid Heini Vilbiksit ja Ardo Niinret16. september 2024Õnnitleme tunnustuse puhul soomepoiste ajaloo uurijat ja jäädvustajat Heini Vilbiksit ja Kiili valla ajaloo uurijat, Kaitseliidu Kiili kompanii asutajaliiget Ardo Niinret! Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustati tänavu 25 inimest, kes on hoidnud ja edasi andnud Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestusi ning jäädvustanud vabadusvõitlust ja vastupanuliikumist seoses küüditamise, metsavendluse ja soomepoiste tegevusega. HEINI VILBIKS ja ARDO NIINRE pälvisid Vabaduse Tammepärja aumärgi Eesti Muinsuskaitse Selts on alustanud korjandust Jüri Vilmsi matuse autentsuse selgitamiseks.19. juuni 2024Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk olid 105 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi esimesed märtrid. Saadetuna 1918. aasta märtsi lõpul välismaale verivärskele Eesti riigile tuntust koguma, jäid nad üle Soome lahe minnes Suursaare kandis kaduma. Ametliku teabe järgi hukati mehed 13. aprillil Helsingis sakslaste poolt, kaevati 1920. aasta detsembris välja, toodi Eestisse ning maeti auavaldustega kodukohtadesse. Jüri Vilms aastal avaldas Soome ajaloolane Seppo Zetterbergi raamatu „Jüri Vilmsin Kuolema“, („Jüri Vilmsi surm“), milles ta seadis selle versiooni kahtluse alla – väljakaevatud ei saanud olla Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste surnukehad. Avalikkuse ette ilmus veel teine riigimeeste hukkamisvariant kusagil Hämenlinnast põhja pool Hauhos. Seda versiooni avaldab ka Vikipeedia. Praegu on avanenud võimalus Jüri Vilmsi matuse ehtsuse kohta selgust saada ja selleks kavatseb Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Eesti Sõjamuuseumiga Jüri Vilmsi haua avada ning võrrelda tema ja Jüri Vilmsi venna järeltulija DNAsid ning teha säilmete ekspertiis. Uuringute läbiviimiseks vajab Eesti Muinsuskaitse Selts rahalist toetust. Pilistvere kalmistule maetud säilmete väljakaevamine, laboriuuringud Eestis ja Austrias, kahemeetrise hauamonumendi eemaldamine ning ning hilisem tagasipanek ja hauaplatsi korrastamine lähevad maksma 20 000 eurot, millest osa rahastab Eesti Sõjamuuseum. Oleme pöördunud ka erinevate riigiasutuste poole, ent suure osa vajaminevast rahast peame ise leidma. Loodame seetõttu Eesti rahva heale tahtele kaasa aidata Eesti riigimehe – Eesti Ajutise Valitsuse abiesimehe ja kohtuministri Jüri Vilmsi saatuse selgitamisel. Eestimaa Päästekomitee kolme liikme elukäigud kujunesid erinevateks. Konstantin Konik on maetud Tallinna Metsakalmistule, Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel ja kaasabil on Venemaa nimetust hauast sinna jõudnud ka Konstantin Pätsi säilmed. Jüri Vilmsi saatus vajab senini selgitamist, tänapäev on selleks andnud meile varasemast usaldusväärsemad võimalused. Meie riigi sünni juures olnud suure kolmiku elu ja teod on seda väärt, et neid kindlalt teada ja austusega mälestada! Oleme tänulikud iga annetuse eest! Palume annetus kanda Eesti Muinsuskaitse Seltsi pangaarvele, märksõnaks „Jüri Vilms“. SEB EE481010022002686005 Swedbank EE922200221043388241 Euroopa arheoloogiapäevad 14.-16. juuni3. juuni 2024Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa saama Euroopa arheoloogiapäevadest! AVASTA EESTI ESIAJALUGU! Euroopa arheoloogiapäevade raames 14. – 16. juunil tutvustavad arheoloogid Eesti muistisi, muuseumid esitlevad arheoloogia-alaseid väljapanekuid, toimuvad ekskursioonid ja õppekäigud. Kõik on oodatud! Kuidas sai keskaegses Tallinnas valgus tuppa? * Kuraatoritund Niguliste muuseumi tornis: Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas. Näitus arheoloogilistest välitöödest Eestis Põltsamaa lossis. * Kose kihelkonna metsavendade elu ja võitlus arheoloogi pilgu läbi. * Lootsi tänava kaevamistel avastaud keskaegne laevarakk Meremuuseumis – üllatavaid avastusi! Kava ja täpsem teave Euroopa arheoloogiapäevad 2024 Euroopa avatud aiad 202422. mai 2024Aeda kõigi viie meelega! Prantsusmaa kultuuriministeeriumi algatatud aiafestival Euroopa avatud aiad pakub rõõmsat Euroopa avatud aiad 31. mai – 2. juuni 2024 äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Kutsume teid osa saama Euroopa ja teiste seas Eesti aedade ja parkide rikkusest ja mitmekesisusest! Aiafestival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitseringkondade püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Mullu oli avalikkusele üle Euroopa avatud üle 2200 aia ja pargi, neist 400 esimest korda. Eesti aiad kutsuvad! Külastamist ootavad kaunid mõisa-aiad Järvamaal ja võrratu Mõntu park Saaremaal. Teisedki aiaomanikud on oodatud avama oma aiad külastuseks kas ühel või mitmel päeval! Kirna mõisapark Kirna mõisa aias õitsevad sajad tuhanded tulbid, töötab kohvik, pargis elav muusika. mai 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus1. juuni 10 – 20 Tulbifestival (näitus suletud) 2. juuni 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus Giidid räägivad eesti, inglise, vene ja soome keelt. Koigi mõisa aed ja park mai Mõisa aias ja soovi korral mõisas ekskursioon aedniku juhendamisel (tasuta)1. juuni Avastame aeda iseseisvalt! 2. juuni Avastame aeda iseseisvalt! Paide programm: 31. mai kell 17 Ravimtaimed aias ja aia taga Ajakeskuses Wittenstein. 2. juuni kell 12 Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi bussiretk “Paide koduaiad” Mõntu park SAAREMAAL mai Park avatud külastamiseks1. juuni keskpäeval kell 12 vanamuusikakontsert 2. juuni Park avatud külastamiseks https://saartehaal.postimees.ee/8032967/rahvamuusikakontsert-montu-pargis-toi-kuulajateni-mahedaid-viise 7 tuule aed MUHUMAAL Aiakeraamika näitus “Kalad”. Foto Sulev Vahtra Jüri-Jaani Talustuudio Lõetsa külas Muhumaal. sulev.vahtra@gmail.com 5073417 Aiagiidiga jalutuskäigud, giid räägib eesti, inglise ja vene keelt. Pühapäeval, 2. juunil kell 12 aiakeraamika “Kalad” näituse avamine. Tasuta. Väärtuslik Eesti väikelinn Narva-Jõesuu7. mai 2024Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub huvilisi 17. mail osa võtma ajaloopäevast Narva-Jõesuus! Ajaloopäev toimub sarjast “Väärtuslikud Eesti väikelinnad“. Tallinnast väljub buss kell 9, tagasi hakkame sõitma kell 17.30. Osavõtuks palume registreerida helle@muinsuskaitse.ee Osalustasu EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €. Kell 13 viib muinsuskaitsja ja Narva-Jõesuu elanik Madis Tuuder ringkäigule linnas. Ringkäiku alustame koolimaja juurest. Kell 14.30 algab Valges saalis seminar, esinema ja seminari avama on kutustud Narva-Jõesuu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste vanamuusikaansambel Orol. Linna poolt tervitab abi-linnapea Raim Sarv. Ettekandeid kuuleme Narva-Jõesuu linna ajaloost ja tänapäevast, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhi Tarmo Elvisto käest saame teada, kuidas säästvalt korrastada vanu maju ja nende eest õigesti hoolt kanda. Arutame Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestusmärgi taastamise võimalust, oma kogemusest Viljandi vabadussõja mälestusmärgi taastamisel tuleb kõnelema Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak. Saame küsida ja arutada linna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle, mõelda selle üle, mis muudab Narva-Jõesuu väärtuslikuks Eesti väikelinnaks. Ülevaate seni toimunud väikelinnades peetud ajaloopäevadest annab Ants Kraut. Seminaril on võimalik osta ka värskelt ilmunud raamatuid: Madis Tuuder „Narva-Jõesuu teejuhti“, Narva-Jõesuu endise linnapea Rein Anniku mälestusteraamat (väljaandja Vaivara Sinimägede SA) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2023. Raamatute müük sularahas. Alates 2011. aastast on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud ajaloopäevi teemal “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Oleme seni käinud tutvumas Mustla, Tõrva, Sindi, Paldiski, Kunda, Türi, Keila, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Püssi, Suure-Jaani ja Antslaga. Sel aastal langes huviliste valik Narva-Jõesuule. Järge on ootamas veel paarkümmend väikelinna, mis oma ilusa arhitektuuri ja hubase keskkonnaga on väärtuslikud paigad elamiseks ja külastamiseks. Narva-Jõesuu ajaloopäevaga jõuab lõpule igakevadine muinsuskaitseuu, mis tänavu toimub juba 40. korda. Muinsuskaitsekuu ühendab vabatahtlikke kõikjal Eestis, kes tunnevad huvi ja aitavad kaasa meie ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisele ja taastamisele. https://narva-joesuu.ee/documents/2032926/39483969/meieleht_0424_est_web.pdf/603e22e2-52d3-4366-b0c4-64a283734cf3 Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 202421. aprill 2024Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2024 TEENETEMEDALID: Mati Vendel Suure ja tulemusliku panus eest Saaremaa metsavendluse ajaloo uurimisel, tutvustamisel ja jäädvustamisel. Agu Kohari Suure ja tulemusliku panus eest Hiiumaal Puski õigeusu pühakoja varemetest taastamisel, sellele uue elu andmise eest. Peeter Ütt Peeter Ütt Pikaajalise ja tulemusliku vabatahtliku osalemise eest arheoloogilistel kaevamistel Läänemaal Aiki ja Arvo Haug Arvo ja Aiki Haug Peningi lagunenud mõisakompleksi renoveerimise ja seal mitmekülgse kultuurielu edendamise eest. Piret Jaaks Haapsalust pärit väljapaistva misjonäri Hedvig Bülli elu ja tegevust tutvustava romaani TAEVA TÜTRED loomise eest. Gennadi Gramberg Hindamatu panuse eest Eestis juudi kultuurielu taastamisel, edendamisel ja jäädvustamisel. Milla Asmu Milla Asmu Väljapaistva isikliku panuse eest Eesti lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. TÄNUKIRJAD: Lipuvabrik Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. Eesti Kodukaunistamise Ühing Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. Kass August ja tema Inimesed Väljapaistva panuse eest sõjas kannatavate loomade abistamisel Ukrainas. AS Eesti Raudtee Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest. AS Operail Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest. Keskkonnaaamet (Meeli Kesküla ja tema kolleegid) Püsiva ja tõhusa kaasabi eest Saaremaal looduskaitsealuse Mõntu pargi korrastamisel. Karuteene medal 2024 TUNNISTUS Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu otsustas määrata Karuteene Medali Riigikogu kultuurikomisjonile Estonia teatrihoone kui tervikliku ajaloo- ja kultuurimälestise ning UNESCO poolt tunnustatud Tallinna vanalinna kaitseala säilimist ohustava tegevuse eest. Muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil 2024 Algab muinsuskaitsekuu!7. aprill 2024 Muinsuskaitsekuu XL (alates aastast 1985) Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil 2024 olete palutud osa võtma muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Jaan Poska majas Tallinnas Poska tänav 8 kell 16-19! Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Kultuuriministeeriumi poolt tervitab Märt Volmer. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused – teenetemedalid ja tänukirjad. Karuteene Medal Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud teo eest. Tutvumine Jaan Poska muuseumitoaga. Muusika, suupisted. Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu 6. aprillil 20243. aprill 2024Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu laupäeval, 6.aprillil 2024 kell 12 Pikk tn 46 Tallinn PÄEVAKAVA 11.30 Osavõtjate registreerimine 12.00 Suurkogu Suurkogu juhataja ja protokollija valimine Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2023. aastal. Revisjonitoimkonna ettekanne. Külliki Suurmaa Küsimused, aruannete kinnitamine Eesti Muinsuskaitse Selts 2024. Helle Solnask 5. Arutelu: – Estonia teatri juurdeehitusest. Tarmo Elvisto Liikmete sõnavõtud: – Eesti Muinsuskaitse Seltsi toetus Ukrainale. Arno Pavel – Eesti Genealoogia Selts 2024. Jaan Tagaväli – Saaremaa Muinsuskaitse Selts 2024. Tõnu Veldre Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatu 2023 esitlus. Suurkogu lõpetamine Kes on meile teinud karuteene?20. märts 2024Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Karuteene medaliga juhime tähelepanu juba tekkinud kahjule, proovime vältida kavandatavat kultuuripärandi rikkumist ja tuletada otsustajatele meelde, et lühiajaline võimalik kasu ei kaalu üles rahva ja riigi jaoks oluliste ajalooliste väärtuste hülgamist. Kui tead kedagi, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi, on oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 31. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse! MUINSUSKAITSE SELTS KUTSUB ESITAMA KANDIDAATE KARUTEENE MEDALILE – Külauudised Kutsume märtsipommitamise mälestuspäevale!7. märts 2024Möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 1944 – 2024 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lenduri heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu. 9. märtsi mälestuspäeva kava: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 17 avatkse Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumiskohal installatioon, mis kujutab Harju tänava algust enne pommitamist. Kõneleb Tallinna linnamuusuemi teadur Toomas Abiline, kesklinna vanema asetäitja Nikita Grozonov, esineb tropmetist Neeme Ots. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor, Tiit Kiik orelil. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad. Kell 20 Kaarli kirikus Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik. Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital. Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna linn, Eesti Mälu Instituut Meediakajastusi: https://epl.delfi.ee/artikkel/120273056/muinsuskaitsjad-9-martsi-kabaree-publik-voiks-pommitamise-ohvreid-malestada-vahemalt-leinaseisakuga https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120274454/martsikuu-arev-oo-kas-soomlaste-hulljulge-runnak-noukogude-lennuvaljadele-paastis-tallinna-hullemast https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Pillak_M2rtsi_suurpommitamisest_TUNA2014_3.pdf https://kultuur.err.ee/1609218027/muinsuskaitse-selts-palub-estonial-tuhistada-9-martsi-kabaree-etendusehttps://www.err.ee/1609277157/galerii-moodus-80-aastat-martsipommitamisest 80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE – Külauudised (kylauudis.ee) https://www.facebook.com/kylauudised/posts/pfbid0cCZpT3bEQHcS5GXHPnmxcn98NL6RFTXMhfLdKMNhNbFZwAUDvCCBx8chTh3G9oWcl 150 aastat president Pätsi sünnist22. veebruar 2024 veebruaril möödub 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist Pärnumaal Tahkurannas. Konstantin Päts oli viiekordne Eesti riigivanem ja esimene vabariigi president. Ta oli ka esimene Eesti valitsusjuht – seda just kõige raskemal ajal Vabadussõja alguses. Konstantin Pätsi suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos. Presidendi säilmeid otsis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhitud ekspeditsioon kahel aastal: 1989 ja 1990. 21. oktoobril 1990 maeti ta ümber kodumulda Tallinna Metsakalmistul. Kutsume homme, 23. veebruaril tähistama president Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva! Kell 10.30 hingepalve president Pätsi ja teiste Eesti riigivanemate matmispaigal M Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas. etsakalmistul. Kell 13 presidendi mälestusmärgi juures ajaloolisel Uuel turul üldrahvalik sünniaastapäeva tähistamine. Kõnelevad Tallinna linnajuhid ja teenib Eesti Kirikute Nõukogu esimees. Kõlavad isamaalised laulud, lehvivad lipud. Kell 14 esitletakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Konstantin Pätsi meenemünti ja päevakohast postmarki. Sõna võtab Pätside perekonna esindaja. Osavõtt kutsetega. Õhtul näidatakse Eesti Televisioonis Mark Soosaare dokumentaalfilmi „Riigivanem“. Konstantin Pätsi juubeli tähistamisest Tallinnas võtab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kutsel osa ka Rimantas Jankauskas – Leedu antropoloog, kes koos kahe kolleegiga aitas tuvastada Pätsi säilmed Buraševos 1990. aastal. Kuna Konstantin Päts oli pärit Pärnumaalt, korraldatakse ka Pärnus ja Tahkurannas mitmesuguseid üritusi. 24. veebruaril toimub Pärnu muuseumis ajaloolase Ago Pajuri loeng „Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?“. President Pätsi mälestatakse ka Toilas, Paides (ilmub raamat „Konstantin Päts ja Järvamaa“ ) ning mujal. Tallinnas Tammsaare pargis on üleval Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostatud näitus „President Päts 150“. Välinäitus „Presidendi visiit 1939“ on Pärnu linnaruumis vaatamiseks maist kuni oktoobrini. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus „Eesti riigipead 1918-2018“ on aprilli lõpuni väljas Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus. Rahvusraamatukogu veebinäitus „Konstantin Päts 150. Ajakirjandus ja poliitika“ https://www.rara.ee/uudised/konstantin-pats-150-ajakirjandus-ja-poliitika/ Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts kutsuvad üles heiskama 23. veebruaril majadele sinimustvalged riigilipud. Rohkem sündmusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee Head Tartu rahu aastapäeva!2. veebruar 2024Head Tartu Rahu aastapäeva! Tänasest on Tallinnnas Tammsaare pargis Rahvusarhiivi ja Riigikantselei ühiselt koostatud välinäitus Eesti riigi ühest rajajast ja esimesest presidendist “Konstantin Päts 150”. Avalik pöördumine Rahvusooper Estonia poole9. jaanuar 2024Avalik pöördumine Rahvusooper Estonia juhtkonnale ja nõukogule 9. jaanuar 2024 Austatud Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Rahvusooperi nõukogu! Tänavu möödub 80 aastat ühest kõige traagilisemast ja ohvriterohkemast ajast Eesti ja meie pealinna Tallinna ajaloos. Veebruaris ja märtsis 1944 pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Narvat, Tartut, Tallinna, samuti Helsingit ja teisi Soome linnu. Tallinna suurpommitamise käigus 9. märtsil hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit, 121 sõjavangi. Pommitabamustest süttisid eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval, vaekoda Raekoja platsil, Juutide Suur Koraalne sünagoog Maakri tänaval, elumajad. Tallinnale heideti 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Alates aastast 1989 on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud 9. märtsil mälestuspäeva, kus koos tallinlastega mälestavad ohvreid Eesti Vabariigi president, peapiiskop, Riigikogu esimees ja liikmed, Tallinna Linnavalitsus ja volikogu, samuti Eestis resideeruvad välisdiplomaadid. See kohutav päev on rahva mälus kustumatu. Igal aastal peetakse 9. märtsil hingepalve ohvrite kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, toimub kontsert-mälestusteenistus Niguliste muuseum-kontserdisaalis, Harju tänava veeres süüdatakse sadu küünlaid. Jagame igati Epp Tsirgu New Yorgist saadetud kirjas väljendatud muret selle üle, et rahvusooper Estonia paistab tänavu olevat unustanud, et 9. märtsil 1944 teater purustati ning etendusel viibiv rahvas püüdis põlevast hoonest välja pääseda. Leiame, et on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali “Kabaree”. aastal esines Niguliste kirikus aastapäevakõnega Estonia Seltsi au-esimees Arne Mikk. Tema mälestuskõne pealkirjaks oli “Varemetes seisab Estonia keset varemeid”, kõne algab lausega “1944. aasta 9. märtsi öö on üks kõige traagilisemaid lehekülgi iidse Tallinna ajaloos”. 2021. aasta Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatus avaldasime kuue inimese mälestuskillud, kes tolle öö lapsena üle elasid ja kes ei unustanud seda kunagi. Loodame väga, et Rahvusooper Estonia juhatus ja nõukogu kaaluvad veelkord otsust tänavu 9. märtsi õhtul lõbustada rahvast etendusega “Kabaree”. Peame seda taktituks. Jagame täielikult Epp Tsirgu nördimust, kes kirjutab: “On otse hämmastav tajuda kultuurtegelaste arrogantset ja kõlvatut käitumist omaenda linna, omaenda teatri hävingule. 7. detsembril ei lõbutse Pearl Harboris võluvad Hawaii neitsikud. 6. augustil ei lõbutse Hiroshimas veetlevad geishad. 11. septembril ei lööda tantsu New York World Trade Center-is kohiseva veega mälestussamba juures. AGA – 9.märtsil Tallinnas on Estonia laval muusikal Kabaree! Loodan, et üksmeelsus nõuab sel õhtul Kabaree etenduse tühistamist ja saali pimendamist.“ Ka täna jätkab Venemaa järjest ähvardavamalt Euroopa ajalooliste linnade pommitamist. Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamine 1944. aastal ei ole kauge ajalugu. Meie, eestlased, ei tohi seda kunagi unustada, et ajalugu ei korduks. Kutsume Rahvusooper Estonia juhatust, nõukogu ja töötajaid 9. märtsil 2024 kell 12 Siselinna kalmistule mälestama 1944. aasta pommitamiste ohvreid, kell 18 Niguliste muuseum-kontserdisaali mälestuskontserdile ja kell 19.15, mil algas pommirünnaku esimene laine Tallinnale, Harju tänavale küünlaid süütama. Pommitamise alguse ajal löövad Tallinna kirikud juba 35 aastat leinakelli.
