Uudised2011 Warning: Undefined variable $returnString in /data03/virt20332/domeenid/www.muinsuskaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/EMS/functions.php on line 316 november 2011 – Uusi trükiseid EMSs1. november 2011 UUS! EMS jõulukleepsud 2011 Mati Mandel “Arheloogiga Läänemaa radadel”. Tallinn 2011 Travel Guide: Traces of the Cold War Period. The Countries around the Baltic Sea. 200. Koostaja Johannes Bach Rasumussen. Välja andnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Eesti Kodu-uurimise Seltsi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi Aastaraamat 2010. Funktsionalistlik maja. Eramu ja väike kortermaja Koostajad: Monika Eensalu ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Väljaandja: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Ilmumisaasta: 2011 Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Väljaandja AS Eesti Raudtee. Tallinn 2010 RAAMATUKOGUS: Europa Nostra teadusajakiri Nr 63″Towers and Smaller Castles”. Johannes Bach Rasmussen, Travel guide: Traces of the Cold War Period. The countries around the Baltic Sea. Igor Kopõtin. Venelased Eesti Vabadussõjas. Haridus- ja Teadusministeerium. Tallinn 2010 28 oktoober 2011 – Noorgiidide ja kodu-uurijate teabepäev EMSs28. oktoober 2011 28. oktoobril algusega kell 12 toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk 46 noorgiidide ja kodu-uurijate teabepäev “Pärandi sõnum”. Ene Luka annab ülevaate noor-giidide ja kodu-uurijate tegevusest 2010 – 2011 aastal, tutvustatakse üle-euroopalist muinsuskaitsealast fotovõistlust International Heritage Photographic Experience, Epp Kangilaski Eesti Ajaloomuuseumist räägib mõisaajaloo uurimisest. Teabepäev lõpebEesti Aajaloomuuseumi uue ekspositsiooniga tutvumisega Suurgildi hoones. 5 – 11 september 2011 – Euroopa muinsuskaitsepäevad Eestis5. september 2011 5. – 11 septembril tähistab Eesti Euroopa muinsuskaitsepäevi, tänavuseks teemaks “Ajaloolised linnad ja külad” Euroopa muinsuskaitsepäevi tähistavad 49 Euroopa kultuurikonventsiooniga ühinenud riiki iga aasta septembris, s.h. Eesti, kes osaleb üle-euroopalises ettevõtmises aastast 1993. Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamist korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts, kes teeb seda toetudes oma üle-riigilisele vabatahtlike võrgustikule. Euroopa muinsuskaitsepäevade raames tutvustatakse avalikkusele mitmete ürituste ja ettevõtmiste kaudu Eesti kultuuripärandit, tänavuse aasta teemaks on valitud “Ajaloolised linnad ja külad”. Sellise teemavaliku tingis ühelt poolt asjaolu, et sel aastal täitub 45 aastat Tallinna vanalinna kaitsevööndi kehtestamisest, mis oli eelduseks Tallinna vanalinna UNESCO kultuuripärandi hulka arvamisel. Sellle ajaloolise sündmuse meenutuseks ning Helmi Üpruse 100 sünniaastapäeva tähistamiseks toimub 6. septembril Tallinna Raekojas konverents „Tallinna vanalinn 45. Helmi Üprus 100“. Teiselt poolt on Eestis arvukalt miljööväärtuslikke linnu ja külasid, mis vajavad kaitset korrapäratu arendustegevuse eest ning tutvustamist ajalooliselt väärtuslike elukeskkondadena. Teemakohane seminar toimub Tarvastu valla ning Mustla linna algatusel 7. septembril Mustlas, kuhu on kutsutud osa võtma nii Mustla kui ümberkaudsete valdade elanikud, arhitektid, valla töötajad ning muinsuskaitsjad. Seminaril on kaks pea-ettekannet: arhitekt Maie Kaisilt ning kultuurijaloolaselt Mart Siilivaselt Muinsuskaitseametist. Samuti on Euroopa muinsuskaitsepäevade kavas mitmeid mälestisi ning kultuuriloolisi paiku tutvustavaid ekskursioone ning heakorratalguid. Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamise kava, Raekoja konverentsi ning Mustal seminari kava vt lisas Vaata lisaks ka www.ehd.coe.int 4. august 2011 – Swedbanki töötajad korrastavad Rebala muinsuskaitseala4. august 2011 4. augustil kogunevad Swedbanki töötajad Rebala muinsuskaitsealal, et üheskoos korrastada muistset Jägala linnamäge ning tutvuda lähemalt Tallinna lähiümbruse muististega. Heakorratöid juhendab Eesti Muinsuskaitse Selts arheoloog Ants Kraudi eestvedamisel. Muistise korrastamisel osalevad Swedbanki tublimad töötajad ning heakorratalgutel soovib pank tunnustada oma parimaid töötajaid. 27 – 28 juuli 2011 – Õppereis27. juuli 2011 27.- 28. juulil toimub koostöös Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi vahel õppereis “Arheoloogilised väljakaevamised 2011”. Kavas külastada arheoloogilisi kaevamisi Läänemaal ja Saaremaal. Osa võtavad arheoloogia ekspertnõukogu liikmed, Tallinna ja Tartu Ülikooli arheoloogia üliõpilased. Esialgne kava lisas. Buss Tallinnast väljub kell 9, Tartust kell 8 Lisateave ja registreerimine helle@muinsuskaitse.ee 23 juuli 2011 – Kloostrimetsa mälestuspäev23. juuli 2011 30.juulil 2011.a. möödub 71 aastat päevast, mil viidi sissetunginud võõrvõimu käsilaste poolt meie vabariigi esimene president Konstantin Päts ja tema perekond Kloostrimetsa kodutalust sunniviisil vaenulikule Venemaale. Katkes normaalne taluelu nii riigivanema talus kui kogu vabariigis. 30.juulil 1989.a. algatatud Kloostrimetsa mälestuspäeva tähistamine on muutunud kindlaks traditsiooniks, mis hoiab meie mälus 1940. aasta sündmusi ja aitab noorematel põlvkondadel mõista meie rahva iseolemise ning vabaduse hinda. Olete oodatud Kloostrimetsa mälestuspäeva tähistamisele Tallinna Metsakalmistul president Pätsi perekonna hauaplatsil laupäeval, 30.juulil 2011.a. kell 16.00. 13 juuli 2011 – Tullio Ilomets 9013. juuli 2011 Eesti Muinsuskaitse Selts õnnitleb meie kauaagset liiget ja Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi esimeest Tullio Ilometsa 90 sünnipäeva puhul! Palju, palju õnne! 6 mai 2011 – RdC Heraldikaauhind6. mai 2011 Isa Robert de Caluwé elutöö auks ja jätkamiseks asutasid Eesti ja Soome heraldikud isa Roberti 90. sünnipäeval 6. mail 2003 Robert de Caluwé Rahvusvahelise Heraldikaauhinna. Statuudi kohaselt määratakse RdC auhind isikule, kellel on silmapaistvaid teeneid heraldiliste teadmiste säilitamisel, rakendamisel ja edasiarendamisel. Auhinda võib anda kuuel alal: 1. heraldiline kunst; 2. teadustöö; 3. veksilloloogia; 4. faleristika; 5. teavitustöö; 6. elutöö. Esimesed RdC auhinna laureaadid tehti Helsingis Püha Maria kirikus teatavaks 6. mail 2005. RdC aastakoosolekul Espoos 19. aprillil otsustati määrata tänavused RdC auhinnad järgnevalt: elutöö auhind – Nils G. Bartholdy, arhivaar, ajaloolane ja heraldik, Rahvusvahelise Heraldika-akadeemia 1. asepresident (Taani): veksilloloogia auhind – Jan Oskar Engene, erialaajakirja Nordisk Flaggkontakt kauaaegne toimetaja; teadus- ja teavitusauhind Zvi Ruder, uurija ning publitseerija (USA-Iisrael). RdC Kapiitli liikmeteks otsustati kutsuda genealoog ja heraldik Wilhelm de Brummer Soomest ja Tallinna linnaheerold isand Jüri Kuuskemaa. Dr. Nils G. Bartholdyle ja Dr. Jan Oskar Engenele antakse Robert de Caluwé Rahvusvahelise Heraldikaauhinna diplom ja teeneterist üle 2011. aasta kultuuripealinna Tallinna Raekojas Põhjamaade 6. Heraldikakonverentsi jätkuüritusel, Dr. Zvi Ruderile annab autasu üle Dr. Engene augustikuu alguses Washingtonis toimuval üleilmsel 24. lipukongressil. 28. aprill 2011 – Avalik ettekandeõhtu “Kahhelahjud Eestis – ajalugu ja restaureerimine”28. aprill 2011 28. aprillil kell 16 toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk 46 järgmine avalik ettekandeõhtu. Artur Ümar Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist annab ülevaate Eestis olevatest kahhelahjudest – nende ajaloost ja restaureerimisest. 18 aprill – 18 mai 2011 – Muinsuskaitsekuu 201118. aprill 2011 Esmaspäeval, 18. aprillil kell 13 muinsuskaitsekuu pidulik avamine Tallinna Jaani kirikus · Esineb Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor dirigent Maarja Soone juhatamisel · Jaan Tammsalu, Tallinna praost · Muinsuskaitsekuu avab EMS esimees Jaan Tamm · Kultuuriminister Rein Langi tervitus · Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Anu Kivilo tervitus · Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalid tublimatele vabatahtlikele muinsuskaitsjatele · Rahvusvahelise noorte fotovõistluse “Euroopa kultuuripärand aastal 2011” Eesti osavõtjate tunnustamine 24 – 26 märts 2011 – Kultuuriturismi konverents Tallinnas24. märts 2011 Eesti Muinsuskaitse Selts korraldab 24 – 26 märtsil Tallinnas rahvusvahelise kultuuriturismi konverentsi teemal “Agora 2.0 – Heritage Tourism for Increased Baltic Sea Region Identity”. Läänemere ümber asuvatel riikidel on pikk ühine ajalugu ning mitmekesine ja rikas loodus- ja kultuuripärand. Samas ei ole selel piirkonnal kindlalt välja kujunenud ühistunnust. Euroopa Liidu projekti “Agora 2.0” eesmärgiks on Läänemere piirkonna ühise identiteedi otsimine ja kujundamine kultuurimälestiste ja looduse säästliku tutvustamise kaudu. Koostööd arendatakse muinsuskaitse, looduskaitse, turismi ja ettevõtluse vahel. Konverents toimub Läänemere koostööprogrammi Interreg IIIB projekti “Agora 2.0 – Heritage Tourism for Increased Baltic Sea Region Identity” raames. Konverentsi kava lisas. 20 märts 2011 – Kutse osa võtta rahvusvahelisest muinsuskaitsealasest noorte fotovõistlusest20. märts 2011 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa võtma rahvusvahelisest noorte fotovõistlusest „Euroopa kultuuripärand aastal 2011“ Fotosid ootame Eesti ajaloo ja kultuuriga seotud paikadest: ajaloolistest hoonetest nii linnas kui maal, muistsetest linnamägedest, kalmistutest, ohvrikividest, taludest, tuletornidest, mõisatest ja kirikutest – kõigest, mis Eesti küladele ja linnadele nende omapära annab. Osa võtta võivad kuni 21 aastased noored,fotod palume saata CDl kuni 20. märtsini Eesti Muinsuskaitse Seltsi aadressil Pikk 46 Tallinn 10133 Fotovõistlust toetab Euroopa Nõukogu ja Läänemere piirkonna programmi projekt „Agora 2,0“ 18 – 19 märts 2011 – Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsiooni juhatus Tallinnas18. märts 2011 18. -19. märtsil on Kultuuripealinna raames Tallinnasse kutsutud Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsiooni ASCE juhtkond (Association of Significant Cemeteries in Europe) iga-aastast juhatuse koosolekut pidama. Koosoleku peateemaks kujuneb Euroopa Nõukogu Kultuuri komitee poolt heakskiidetud ajalooliste kalmisturadade (Route of European Cemeteries) projektiga seonduv. Ajalooliste kalmistute kultuuriradu külastab 19 miljonit inimest aastas, nüüd lisanduvad nende hulka ka Tallinna Siselinna kalmistu ning Metsakalmistu. Eesti Muinsuskaitse Selts kuulub ASCE liikmete hulka alates 2001. aastast. 9 märts 2011 – Märtsipommitamine9. märts 2011 Tänavu täitub 67 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest Eesti linnadele Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9.märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines , kell 19.15 – 1.00 ja 3.00 – 6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. 1989.aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9.märtsi suurpommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusüritusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses. Hea kaaslinlane! Ootame Teid osa võtma 1944. aasta 9. märtsil Nõukogude lennuväe poolt Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks korraldatud mälestustseremooniatest. 18 veebruar 2011 – Vanalinna konverents18. veebruar 2011 Ühendus Weissenstein ja Paide SRIK korraldavad reedel, 18 veebruaril kell 11 – 16 Paide kogukonnakeskuses Vanalinna konverentsi, mis keskendub muinsuskaitse, vabatahtliku tegevuse ja kogukonnaliikumise küsimustele. Kava:Trivimi Velliste “Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub muinsuskaitses?”Hardo Aasmäe “Tulevikuarengud ja linnakogukond”Tarmo Elvisto “Muinsuskaitse kohandumine tänapäeva säästva eluviisiga”Valev Väljaots “Heategevus kogukonna heaks”Rainer Eidemiller “Vabatahtlik töö Järvamaal” Lisateave : http://weissenstein.blogspot.com/2011/02/vanalinna-konverents-2011.html 2. veebruar 2011 – Tartu rahu 912. veebruar 2011 Tartu rahu 91 . aastapäeva tähistamine 2. veebruaril: Kell 11 kutsuvad Tallinna LV ja Jaan Poska Mälestusfond Siselinna Kalmistule mälestama Jaan Poskat. Kell 18 mälestusteenistus Nõmme Rahukirikus, korraldavad Nõmme Heakorra Selts ja Nõmme Rahukogudus. 24. jaanuar 2011 – Jaan Poska 14524. jaanuar 2011 145 aastat tagasi sündis Laiuse vallas Kirikuküla köstrimajas paljulapselises perekonnas Jaan Poska, kellest kasvas üles Eesti Vabariigi suurkuju- iseseisva rahvusriigi üks alustaladest. Jaan Poska tõusis eestlaste seast kõrgeimale postsioonile tsaaririigi tingimustes, olles Venemaa Ajutise Valitsuse Eesti kubermangu komissar.Poska teeneks tuleb lugeda Lõuna- ja Põhja-Eesti kubermangu ühendamist 1917.a. terviklikuks Eestiks. Aegumatud on tema teened meie valitsuse esimese välisministrina ja eriti Tartu rahulepingu sõlmimisel. Tunnustust väärib veel andeka advokaadi Jaan Poska tegevus Tallinnas linnajuhina.24. jaanuaril kell 11 toimub Jaan Poska mälestuseks avalik talitus Siselinna Nevski kalmistul Poska perekonna rahulas. Osalevad Jaan Poska järeltulijad, Eesti Apostelliku Õigeusu Issanda Muutmise peakiriku ülempreester Aleksander, EV Välisministeerium, Tallinna linnavalitsus, Jaan Poska Mälestusfond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Kindral Joh. Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts jt. organisatsioonid.Info:513444553409536 20. jaanuar 2011 – Avalik ettekandeõhtu – Endiste KGB ohvitseride osa president Pätsi haua otsingul Venemaal20. jaanuar 2011 Neljapäeval, 20. jaanuaril kell 16 toimub EMS ruumes Pikk 46 avalik ettekandeõhtu, esinejaks Henn Latt, kes kõneleb teemal “Endiste KGB ohvitseride osa president Pätsi haua otsingul Venemaal”. Palume osavõtusoovist teada anda aadressil helle@muinsuskaitse.ee hiljemalt 18. jaanuariks. 3. jaanuar 2011 – Vabadussõja relvarahu mälestushetk3. jaanuar 2011 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik sõda oli meilt lahinguväljal nõudnud 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale selle mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud võimaluse oma riigi tegelikuks ehitamiseks. Vabadussõja võidu aastapäevadel on läbi aegade mälestatud üle kogu riigi selles sõjas langenuid. Ausammaste jalameile on asetatud pärgi, süüdatud küünlaid, helisenud on kirikukellad. Kaitseväes ja Kaitseliidus on peetud hardushetki, varasematel aastakümnetel ka paraade. Kutsume ka algaval aastal kõiki kaasmaalasi, kohalikke omavalitsusi, kaitseliitlasi jt. kell 10.30 Vabadussõjas võidelnuid mälestama. Süüdakem kirikukellade helina saatel mälestusmärkide juures küünlad, asetagem lilli. Peatugem hetkeks. Kandkem sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve. Andkem au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi eestlastest riigirahva. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Lipu Selts Kindral Johan Laidoneri Selts
