Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 202421. aprill 2024 Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2024 TEENETEMEDALID: Mati Vendel Suure ja tulemusliku panus eest Saaremaa metsavendluse ajaloo uurimisel, tutvustamisel ja jäädvustamisel. Agu Kohari Suure ja tulemusliku panus eest Hiiumaal Puski õigeusu pühakoja varemetest taastamisel, sellele uue elu andmise eest. Peeter Ütt Peeter Ütt Pikaajalise ja tulemusliku vabatahtliku osalemise eest arheoloogilistel kaevamistel Läänemaal Aiki ja Arvo Haug Arvo ja Aiki Haug Peningi lagunenud mõisakompleksi renoveerimise ja seal mitmekülgse kultuurielu edendamise eest. Piret Jaaks Haapsalust pärit väljapaistva misjonäri Hedvig Bülli elu ja tegevust tutvustava romaani TAEVA TÜTRED loomise eest. Gennadi Gramberg Hindamatu panuse eest Eestis juudi kultuurielu taastamisel, edendamisel ja jäädvustamisel. Milla Asmu Milla Asmu Väljapaistva isikliku panuse eest Eesti lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. TÄNUKIRJAD: Lipuvabrik Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. Eesti Kodukaunistamise Ühing Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. Kass August ja tema Inimesed Väljapaistva panuse eest sõjas kannatavate loomade abistamisel Ukrainas. AS Eesti Raudtee Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest. AS Operail Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest. Keskkonnaaamet (Meeli Kesküla ja tema kolleegid) Püsiva ja tõhusa kaasabi eest Saaremaal looduskaitsealuse Mõntu pargi korrastamisel. Karuteene medal 2024 TUNNISTUS Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu otsustas määrata Karuteene Medali Riigikogu kultuurikomisjonile Estonia teatrihoone kui tervikliku ajaloo- ja kultuurimälestise ning UNESCO poolt tunnustatud Tallinna vanalinna kaitseala säilimist ohustava tegevuse eest. Muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil 2024 Algab muinsuskaitsekuu!7. aprill 2024 Muinsuskaitsekuu XL (alates aastast 1985) Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil 2024 olete palutud osa võtma muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Jaan Poska majas Tallinnas Poska tänav 8 kell 16-19! Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Kultuuriministeeriumi poolt tervitab Märt Volmer. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused – teenetemedalid ja tänukirjad. Karuteene Medal Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud teo eest. Tutvumine Jaan Poska muuseumitoaga. Muusika, suupisted. Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu 6. aprillil 20243. aprill 2024 Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu laupäeval, 6.aprillil 2024 kell 12 Pikk tn 46 Tallinn PÄEVAKAVA 11.30 Osavõtjate registreerimine 12.00 Suurkogu Suurkogu juhataja ja protokollija valimine Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2023. aastal. Revisjonitoimkonna ettekanne. Külliki Suurmaa Küsimused, aruannete kinnitamine Eesti Muinsuskaitse Selts 2024. Helle Solnask 5. Arutelu: – Estonia teatri juurdeehitusest. Tarmo Elvisto Liikmete sõnavõtud: – Eesti Muinsuskaitse Seltsi toetus Ukrainale. Arno Pavel – Eesti Genealoogia Selts 2024. Jaan Tagaväli – Saaremaa Muinsuskaitse Selts 2024. Tõnu Veldre Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatu 2023 esitlus. Suurkogu lõpetamine Kes on meile teinud karuteene?20. märts 2024 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Karuteene medaliga juhime tähelepanu juba tekkinud kahjule, proovime vältida kavandatavat kultuuripärandi rikkumist ja tuletada otsustajatele meelde, et lühiajaline võimalik kasu ei kaalu üles rahva ja riigi jaoks oluliste ajalooliste väärtuste hülgamist. Kui tead kedagi, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi, on oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 31. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse! Kutsume märtsipommitamise mälestuspäevale!7. märts 2024 Möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 1944 – 2024 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lenduri heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu. 9. märtsi mälestuspäeva kava: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 17 avatkse Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumiskohal installatioon, mis kujutab Harju tänava algust enne pommitamist. Kõneleb Tallinna linnamuusuemi teadur Toomas Abiline, kesklinna vanema asetäitja Nikita Grozonov, esineb tropmetist Neeme Ots. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor, Tiit Kiik orelil. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad. Kell 20 Kaarli kirikus Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik. Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital. Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna linn, Eesti Mälu Instituut Meediakajastusi: https://epl.delfi.ee/artikkel/120273056/muinsuskaitsjad-9-martsi-kabaree-publik-voiks-pommitamise-ohvreid-malestada-vahemalt-leinaseisakuga https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120274454/martsikuu-arev-oo-kas-soomlaste-hulljulge-runnak-noukogude-lennuvaljadele-paastis-tallinna-hullemast https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Pillak_M2rtsi_suurpommitamisest_TUNA2014_3.pdf 80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE – Külauudised (kylauudis.ee) https://www.facebook.com/kylauudised/posts/pfbid0cCZpT3bEQHcS5GXHPnmxcn98NL6RFTXMhfLdKMNhNbFZwAUDvCCBx8chTh3G9oWcl 150 aastat president Pätsi sünnist22. veebruar 2024 veebruaril möödub 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist Pärnumaal Tahkurannas. Konstantin Päts oli viiekordne Eesti riigivanem ja esimene vabariigi president. Ta oli ka esimene Eesti valitsusjuht – seda just kõige raskemal ajal Vabadussõja alguses. Konstantin Pätsi suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos. Presidendi säilmeid otsis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhitud ekspeditsioon kahel aastal: 1989 ja 1990. 21. oktoobril 1990 maeti ta ümber kodumulda Tallinna Metsakalmistul. Kutsume homme, 23. veebruaril tähistama president Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva! Kell 10.30 hingepalve president Pätsi ja teiste Eesti riigivanemate matmispaigal M Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas. etsakalmistul. Kell 13 presidendi mälestusmärgi juures ajaloolisel Uuel turul üldrahvalik sünniaastapäeva tähistamine. Kõnelevad Tallinna linnajuhid ja teenib Eesti Kirikute Nõukogu esimees. Kõlavad isamaalised laulud, lehvivad lipud. Kell 14 esitletakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Konstantin Pätsi meenemünti ja päevakohast postmarki. Sõna võtab Pätside perekonna esindaja. Osavõtt kutsetega. Õhtul näidatakse Eesti Televisioonis Mark Soosaare dokumentaalfilmi „Riigivanem“. Konstantin Pätsi juubeli tähistamisest Tallinnas võtab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kutsel osa ka Rimantas Jankauskas – Leedu antropoloog, kes koos kahe kolleegiga aitas tuvastada Pätsi säilmed Buraševos 1990. aastal. Kuna Konstantin Päts oli pärit Pärnumaalt, korraldatakse ka Pärnus ja Tahkurannas mitmesuguseid üritusi. 24. veebruaril toimub Pärnu muuseumis ajaloolase Ago Pajuri loeng „Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?“. President Pätsi mälestatakse ka Toilas, Paides (ilmub raamat „Konstantin Päts ja Järvamaa“ ) ning mujal. Tallinnas Tammsaare pargis on üleval Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostatud näitus „President Päts 150“. Välinäitus „Presidendi visiit 1939“ on Pärnu linnaruumis vaatamiseks maist kuni oktoobrini. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus „Eesti riigipead 1918-2018“ on aprilli lõpuni väljas Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus. Rahvusraamatukogu veebinäitus „Konstantin Päts 150. Ajakirjandus ja poliitika“ https://www.rara.ee/uudised/konstantin-pats-150-ajakirjandus-ja-poliitika/ Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts kutsuvad üles heiskama 23. veebruaril majadele sinimustvalged riigilipud. Rohkem sündmusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee Head Tartu rahu aastapäeva!2. veebruar 2024 Head Tartu Rahu aastapäeva! Tänasest on Tallinnnas Tammsaare pargis Rahvusarhiivi ja Riigikantselei ühiselt koostatud välinäitus Eesti riigi ühest rajajast ja esimesest presidendist “Konstantin Päts 150”. Avalik pöördumine Rahvusooper Estonia poole9. jaanuar 2024 Avalik pöördumine Rahvusooper Estonia juhtkonnale ja nõukogule 9. jaanuar 2024 Austatud Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Rahvusooperi nõukogu! Tänavu möödub 80 aastat ühest kõige traagilisemast ja ohvriterohkemast ajast Eesti ja meie pealinna Tallinna ajaloos. Veebruaris ja märtsis 1944 pommitas Nõukogude Liidu lennuvägi Narvat, Tartut, Tallinna, samuti Helsingit ja teisi Soome linnu. Tallinna suurpommitamise käigus 9. märtsil hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit, 121 sõjavangi. Pommitabamustest süttisid eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval, vaekoda Raekoja platsil, Juutide Suur Koraalne sünagoog Maakri tänaval, elumajad. Tallinnale heideti 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Alates aastast 1989 on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud 9. märtsil mälestuspäeva, kus koos tallinlastega mälestavad ohvreid Eesti Vabariigi president, peapiiskop, Riigikogu esimees ja liikmed, Tallinna Linnavalitsus ja volikogu, samuti Eestis resideeruvad välisdiplomaadid. See kohutav päev on rahva mälus kustumatu. Igal aastal peetakse 9. märtsil hingepalve ohvrite kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, toimub kontsert-mälestusteenistus Niguliste muuseum-kontserdisaalis, Harju tänava veeres süüdatakse sadu küünlaid. Jagame igati Epp Tsirgu New Yorgist saadetud kirjas väljendatud muret selle üle, et rahvusooper Estonia paistab tänavu olevat unustanud, et 9. märtsil 1944 teater purustati ning etendusel viibiv rahvas püüdis põlevast hoonest välja pääseda. Leiame, et on solvav ja ebakohane 9. märtsil 2024 etendada teatris rõõmsat ajaviidet pakkuvat muusikali “Kabaree”. aastal esines Niguliste kirikus aastapäevakõnega Estonia Seltsi au-esimees Arne Mikk. Tema mälestuskõne pealkirjaks oli “Varemetes seisab Estonia keset varemeid”, kõne algab lausega “1944. aasta 9. märtsi öö on üks kõige traagilisemaid lehekülgi iidse Tallinna ajaloos”. 2021. aasta Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatus avaldasime kuue inimese mälestuskillud, kes tolle öö lapsena üle elasid ja kes ei unustanud seda kunagi. Loodame väga, et Rahvusooper Estonia juhatus ja nõukogu kaaluvad veelkord otsust tänavu 9. märtsi õhtul lõbustada rahvast etendusega “Kabaree”. Peame seda taktituks. Jagame täielikult Epp Tsirgu nördimust, kes kirjutab: “On otse hämmastav tajuda kultuurtegelaste arrogantset ja kõlvatut käitumist omaenda linna, omaenda teatri hävingule. 7. detsembril ei lõbutse Pearl Harboris võluvad Hawaii neitsikud. 6. augustil ei lõbutse Hiroshimas veetlevad geishad. 11. septembril ei lööda tantsu New York World Trade Center-is kohiseva veega mälestussamba juures. AGA – 9.märtsil Tallinnas on Estonia laval muusikal Kabaree! Loodan, et üksmeelsus nõuab sel õhtul Kabaree etenduse tühistamist ja saali pimendamist.“ Ka täna jätkab Venemaa järjest ähvardavamalt Euroopa ajalooliste linnade pommitamist. Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamine 1944. aastal ei ole kauge ajalugu. Meie, eestlased, ei tohi seda kunagi unustada, et ajalugu ei korduks. Kutsume Rahvusooper Estonia juhatust, nõukogu ja töötajaid 9. märtsil 2024 kell 12 Siselinna kalmistule mälestama 1944. aasta pommitamiste ohvreid, kell 18 Niguliste muuseum-kontserdisaali mälestuskontserdile ja kell 19.15, mil algas pommirünnaku esimene laine Tallinnale, Harju tänavale küünlaid süütama. Pommitamise alguse ajal löövad Tallinna kirikud juba 35 aastat leinakelli. Häid pühi!21. detsember 2023 Kallid sõbrad! Soovime rõõmsaid jõule ja õnne uueks aastaks! Eesti Muinsuskaitse Seltsi jõulukaardi kujundas Priit Herodes. Kaitseme üheskoos muinsust, hoiame Eestit ja peame ikka meeles Hando Runneli sõnu: Kui sind kiusab kurat, hüüa valjusti: Kurat! Kui sind jälgib jumal, ütle julgesti: Jumal! Ära häbene sõpru, ära vaenlasi varja; lahke meelega mine väike karjalaps karja. Häid pühi! Alati teie Eesti Muinsuskaitse Selts J Toiduabli Ukraina kassidele/koertele18. detsember 2023 Aitäh, sõbrad, et lühikese ajaga nii palju toiduabi sõjajalus kassidele ja koertele Ukrainas tõite! Kalamaja August, üleval paremas nurgas, mobiliseeris oma suure sõpruskonna, häid inimesi oli palju ja peatselt läheb kogutud lemmikloomatoit Ukraina poole teele. August paneb ka omalt poolt hea portsu kaasa ning lisaks veel annetatud raha, mis laekus Eesti Muinsuskaitse Seltsi! Arvutame kokku ja anname teada, mis summaga Harkivi kandi kasse/koeri sel külmal ja kõledal talvel toetada saame. Aitäh lahketele annetajatele! Aitäh Augusti pereliikmetele ja majanaabritele! Aitäh Arnole, et taas võtad ette pika tee Harkivisse! Soovime kõigile häid jõulupühi! Usku, lootust ja armastust, ja ükskord me võidame niikuinii! Slava!
