Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub laupäeval, 11. juunil algusega kell 12 Pikk tn 46 Tallinnas.

Kavas aastaaruannete kinnitamine, sõnavõtud.

Kõik liikmed on oodatud!

Väärtuslik Eesti väikelinn Suure-Jaani

SUURE-JAANI –  VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN

Ajaloopäev neljapäeval, 12. mail Suure-Jaani koolis Tallinna 24

 

Kell 11 lilled Vabadussõja mälestusmärgile

Kell 11 – 12.30 ringkäik linnas, juhib Merike Saaremets.

Osavõtjate registreerimine ja tervituskohv.

Kell 13 – 16 seminar:

Seminari juhatab sisse Eesti Muinsuskaitse Seltsi au- esimees Trivimi Velliste

            Tervitavad Põhja-Sakala vallavanem Jüri Hansen, Suure-Jaani Kooli direktor Evald Sepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Ettekanded:

Suure-Jaani varasest ajaloost. Merike Mikkor

Suure-Jaani ajaloopäevast osavõtjad Vabadussõja mälestussamba juures. Foto Heidi Tooming

Suure-Jaani ajaloopäevast osavõtjad Vabadussõja mälestussamba juures. Foto Heidi Tooming

Kuidas luua nii väärtuslik kui ka tervislik elukeskkond. Säästva Renoveerimise Infokeskuse 20 aastane kogemus. Tarmo Andre Elvisto

Suurmees Suure-Jaanist – arheoloog Vello Lõugas 85. Ants Kraut

Arutelu, küsimused ja vastused.

Seminari lõpp kell 16.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2022

TEENETEMEDALID 2022

Teenetemedalite ja tänukirjade laureaadid 2022. Fotol ka kultuuriminister Tiit Terik, EMS esimees Peep Pillak ja ase-esimees Priit Herodes.

Teenetemedalite ja tänukirjade laureaadid 2022. Fotol ka kultuuriminister Tiit Terik, EMS esimees Peep Pillak ja ase-esimees Priit Herodes. Foto Heidi Tooming

Jüri Saska – pühendunud ja tulemusliku koostöö eest merekultuuri edendamisel ja mäluürituste korraldamisel.

Kalev Konso – pikaagse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ja isamaaliste ürituste korraldamisel.

Nestor Ljutjuk – suure panuse eest Ukraina ja Eesti mitmetahulise kultuuripärandi jäädvustamisel, arendamisel ja tutvustamisel.

Bogdan Ljutjuk – suure panuse eest Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö arendamisel.

Jaan Tammsalu – väljapaistva panuse eest vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel.

Simmu Vasar – sõjaväemuusika traditsioonide hoidmise ja hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

NARVA

Jaan Kaup – kauaagse pühendunud tegevuse eest kultuuripärandi ja eestluse hoidmisel Narvas.

Galina Maljarova – pikaaegse pühendunud muinsuskaitselise tegevuse eest Narvas.

Boris Tutuka – pikaaegse pühendunud muinsuskaitselise tegevuse eest Narvas.

Galina ja Boris Tutuka on ukrainlased, kes igal aastal käivad hooldamas Narva vangilaagri kalmistule maetud haudu – muude seas on seal nimetutes haudades ka palju ukrainlasi. Ei õnnestunud siis Venemaal ukrainlasi ja eestlasi hävitada, ei õnnestu nüüdki.

JÄRVAMAA

Tõnu Linnasmäe – kauaagse väljapaistva panuse eest vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel.

SAAREMAA

Fred Vendel – väljapaitsva tegevuse eest Saaremaa sõjasündmuste uurimisel ja tutvustamisel.

Fred on pikalt ja põhjalikult uurinud Eesti lähiajalugu. Möödunud suvel tegi ta Saaremaa suvesõja seminaril Salmel pika ettekande 1941. aasta sündmustest Saaremaal. Kirjutas selle kohta ka artikli EMS aastaraamatusse.

TALLINN

Fred Rohde – hindamatu panuse eest holokausti ohvritele Liiva kalmistule mälestuskivi püstitamisel.

Aavi Dobrõš – hindamatu panuse eest holokausti ohvritele Liiva kalmistule mälestuskivi püstitamisel.

NÕMME

Kadi Alatalu – aktiivse ja tulemusliku tegevuse eest Nõmme Heakorra Seltsis.

PÄRNUMAA

Einar Põlluste – kauaagse pühendunud tegevuse eest Eesti iseseisvusele ja muinsuskaitsele oluliste objektide taastamisel ja rajamisel.

VILJANDI

Viktor Siilats – Viljandi mõisa peahoone eeskujuliku restaureerimise ja sellega seotud ajaloo tutvustamise eest.

LÄÄNEMAA

Urmas Vahur – kauaagse väljapaistva loodus- ja muinsuskaitselise tegevuse eest Lõuna-Läänemaal.

HIIUMAA

Patrick Rang – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest.

Enn Veevo – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest.

Vello Simmer – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest.

 

TÄNUKIRJAD 2022

Luise Õuna – Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi väsimatu juhtimise eest.

Marju Vilbaste – kauaagse aktiivse osalemise eest Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi tegevuses.

Sõjaväeorkester – Eesti sõjaväemuusika traditsioonide kõrgetasemelise jätkamise ja hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus – hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

 

KARUTEENE MEDAL 2022

Linnamäe HEJ. Foto Toomas Tuul

Linnamäe HEJ. Foto Toomas Tuul

 

Keskkonnaametile Linnamäe HEJ paisu ja paisjärve ühisel mõjul ajalooliselt kujunenud kultuurmaastiku ja kultuuriväärtuste hävitamisele suunatud tegevuse eest, seda vaatamata kohalike elanike, mitmete organisatsioonide ning muinsuskaitse ringkondade vastuseisule.

Muinsuskaitsekuu 18. aprill – 18. mai 2022

Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil olete palutud osa võtma raamatukoguaasta 2022 muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Tallinna Lauluväljaku klaassaalis kell 16-18!

Kell 15 on huvilistel võimalus tutvuda Laululava muuseumi ja külastuskeskusega.

Muinsuskaitsekuu plakati kujundas Inga heamägi

Muinsuskaitsekuu 2022

Muinsuskaitsekuu avab Kultuuriminister Tiit Terik.
Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja tervitus.

Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab tublimatest tublimaid teenetemedalite ja tänukirjadega.

Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustava teo eest anname
Karuteene Medali.

Muusikat teeb Sõjaväeorkestri puhkpillikvintett.

Sissepääs Oru tänava väravast, B-uksest. Tasuta parkimine Laululava taga.

Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks

Keskkonnaamet
Eesti Vabariigi Valitsus
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium

Pressiteade
Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks

Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.

Linnamäe pais. Foto Toomas Tuul

Linnamäe pais. Foto Toomas Tuul

Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.1 Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
Lugupidamisega
ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri)
Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)
Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)
Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)
MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)
Eesti Veeühing (digiallkiri)
Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)
Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)
Eesti Betooniühing (digiallkiri)

3
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043
2 vt Riigikohtu lahend 3-17-1739
3 vt Riigikohtu lahend 3-18-982.

Asutati Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutati uus ja äärmiselt vajalik allfond – Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond.

Fondi asutaja arheloog ja muinsuskaitsja Mihkel Tammet selgitab:

“Kuna Läänemaa viikingilaevad koos sõdalastega on veel leidmata, aga tõenõosus, et need leitakse on suur, siis sai sõprade mahitusel loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi manu Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond.

Eks ikka selleks, et uurida seda, mis on nii Läänemaa kohalikule kogukonnale kui ka arheoloogidele huvipakkuv. Riigi prioriteedid on täna mujal ja kõige muu olulise seas on muinsuskaitse, sealhulgas arheoloogiapärandi kaitse ja arheoloogilised probleemuuringud, paraku vaeslapse rollis. Sellest ka antud kodanikualgatus. On märgiline, et oleme esimene arheoloogia suunitlusega fond, mis on loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde. Ja mitte vähem oluline ei ole, et tegemist on just Läänemaa kaugema mineviku uurimise tarbeks loodud fondiga. Eesti rahvapärand, kaasarvatud ka selle kõige kaugem minevik, vajab tänasel äreval ajal üha rohkem esiletõstmist. Selle kunagise uhke ajastu vaim innustab ilmselt paljusid. Uurime siis seda koos. Palun tutvuge fondiga, panustage ja jagage!

http://www.erkf.ee/uudised/eesti-rahvuskultuuri-fondi-juurde-moodustatakse-ajaloolise-laanemaa-arheoloogi-fond

Muinsuskaitsekuul, 29. aprillil kell 18 teeb Haapsalu linnuse kohvikus ettekande arheoloog Mati Mandel, kes kõneleb senisaavutatust Läänemaa arheoloogias ja näitab ka huvitavamaid leide.
Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fondi eesmärke tutvustab arheoloog ja muinsuskaitsja Mihkel Tammet.
Modereerib ajaloolane ja arheoloog Jaak Mäll.

Olete lahkesti palutud osa võtma!

Vabadusristi kavaler kolonel Arthur von Buxhoeveden – 140 aastat sünnist

Esmaspäeval, 28. märtsil kell 12 mälestatakse kolonel Arthur von Buxhoevedenit (VR I/2) 140. sünniaastapäeval tema haual Kaitseväe kalmistul.

Saaremaal Muratsi mõisas 28. märtsil 1882 sündinud parun Arthur von Buxhoeveden oli lõpetanud Kuressaares gümnaasiumi ja seejärel Tveris ratsaväekooli kornetina, võttis tsaariarmees osa I maailmasõjast Saksa-Austria rindel, tõusis rittmeistriks ja teenis välja Püha Georgi IV järgu ohvitseriristi, Püha Anna II klassi ordeni ning Püha Vladimiri IV järgu ordeni mõõkade ja lehviga. 1918. aasta novembris astus Arthur von Buxhoeveden ühe esimese ohvitserina vabatahtlikult Saarte Kaitseliitu, osales Vabadussõjas, oli ratsaväepolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem. Ta ei soovinud Vabadussõja ajal astuda baltisakslastest formeeritud Balti pataljoni, vaid eelistas teenimist eesti väeosas. Juba tsaariaegsesse ohvitseriankeeti oli ta rahvuseks märkinud „estonets“ ehk siis eestlane.

Arthur von Buxhoeveden

Arthur von Buxhoeveden

Pärast Vabadussõda oli oma nime eestipäraselt kirjutanud Artur Buxhoevden ratsaväe allohvitseride kooli ja õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor ja ratsaväe inspektor ning aastatel 1923-1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser. Tema atestatsioonis kirjutati: „Distsipliini pidamises nõudja, järjekindel, õiglane ja ühesugune; oskab täpipealselt hinnata temale alluvate ohvitseride ja sõdurite väärtust ja tööd; ise hästi distsiplineeritud. Ümberkäimine sõduritega lahke, sõbralik ja vastutulelik, vahekord viimastega väga hea. Ausus piiramata. Riigivarandusega ümberkäimine aus, kokkuhoidlik ja korra nõudja.“ 1920. aastal ülendati Buxhoevden kolonelleitnandiks ja 1924 koloneliks, talle oli annetatud I liigi 2. järgu Eesti Vabadusrist, Läti Karutapja III järgu orden, samuti Soome Valge Roosi II klassi komandöririst ja Poola „Polonia Restituta“ ohvitseririst.

Kolonel Artur Buxhoevden läks 1928. aastal tervislikel põhjustel erru. Ta valiti Kaitseliidu Tallinna Maleva eskadroni auliikmeks. Baltisakslasest parun von Buxhoeveden, ehk „vana Puks“ nagu kamraadid teda nimetasid, oli üks populaarsemaid Eesti kaitseväe ohvitsere. Tema ärasaatmise peol ohvitseride kasiinos osalesid kindralid Nikolai Reek, Andrus Larka, Ernst Põdder ja paljud teised kaasvõitlejad. Raekoja platsilt kandsid ratsaväeallohvitserid kätel oma endise ülemuse Balti jaama, kust ta Saaremaale sõitis. Vabadusristi kavalerina oli Artur Buxhoevden saanud varem perekonnale kuulunud Muratsi mõisa tagasi autasumaana ja asus seal suure innuga tegelema põllumajanduse ning hobusekasvatusega. Ta oli kirglik loodusesõber, jahi- ja kalamees. Kohaliku rahvaga oli ta väga heades suhetes, eesti keeltki rääkis elu lõpuni Saare murrakus. Ta oli Saare Kaitseliidu kütisalga ja Vabadussõjalaste Liidu Saaremaa osakonna esimees.

Artur Buxhoevden oli nagu teisedki baltisakslased sunnitud Molotov-Ribbentropi paktist tulenevalt Eestist lahkuma, kuid tegi seda alles 1941. aasta talvel järelümberasumise käigus, kui Eesti oli juba Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud ning teda ähvardas arreteerimine. Sõjajärgsel Saksamaal oli ta tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite abistamisel ja organiseerimisel. Ta osales Saksamaal nii baltisakslastest kui ka eestlastest pagulaste organisatsioonide tegevuses. Parun Arthur von Buxhoeveden suri 27. oktoobril 1964 ja maeti Karlsruhe peakalmistule. Tema abikaasa Kira suri viis aastat hiljem. Nende hauaplatsi renditähtaeg sai täis 2009. aastal ja kuna kohapeal ei olnud perekonnaliikmeid seda pikendamas, siis eemaldati kalmistu administratsiooni korraldusel platsilt hauakivi ja piirded, et valmistada see ette pealematmiseks. Oktoobris 2011 korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts ekspeditsiooni Lõuna-Saksamaa kalmistutele. Kuna me ei suutnud kolonel Buxhoevedeni kalmu leida, siis pöördusime Karlsruhe kalmistu administratsiooni poole. Selgus, et kalmu ootab pealematmine. Sellega oldi siiski valmis viivitama, kui olime rääkinud kolonel Buxhoevedeni tähtsast rollist Eesti ajaloos ja pakkusime välja ümbermatmise Eestisse. Nii Eesti Kaitseministeerium kui ka Buxhoevedenite perekond toetasid ümbermatmise ettepanekut. Kolonel Arthur von Buxhoevedeni ja tema abikaasa Kira maised jäänused jõudsid tagasi Eestimaa pinnale 2013. aasta 28. novembril – väga tähenduslikult just Vabadussõja alguse 95. aastapäeval. Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Kaitseministeeriumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Saksamaa suursaatkonna ühisel korraldusel toimus ümbermatmise tseremoonia 12. septembril 2014 Kaitseväe kalmistul.

Arthur von Buxhoeveden 140. Kõneleb EMS esimees Peep Pillak. Foto Helle Solnask

Eesti pagulaste väljaandes „Võitleja“ iseloomustati kolonel Buxhoevedenit: „… aumehe, kamraadi ja patrioodi hiilgavaim kehastus. Buxhoevedenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide jooksul saanud abiellumise kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, poola ja šoti verd oma soontesse. Omas olemuses, mõttelaadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoeveden oli seltskondlikelt kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge.“

Olete oodatud mälestama Arthur von Buxhoevedenit tema sünniaastapäeval 28. märtsil Tallinna Kaitseväe kalmistul.

Arthur von Buxhoeveden 140.

Arthur von Buxhoeveden 140.

 

Peep Pillak

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees

https://vikerraadio.err.ee/834795/eesti-lugu-arthur-von-buxhoeveden

 

Riigivanem August Rei VR III/1

Riigivanem August Rei sünniaastapäeval Kurla külas.

Riigivanem August Rei sünniaastapäeval Kurla külas.

22. märtsil mälestasime Kurla külas Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal sündinud Eesti riigivanemat August Reid. Rei sündis 22. märtsil 1886 Kurlas ja suri 29. märtsil 1963 Stockholmis.

Aastatel 1919 – 1920 oli Rei Asutava Kogu esimees, 1928-1929 Eesti Vabariigi riigivanem ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes eksiilis.

August Rei sünnikohas on talle mälestuskivi ja infotahvel.

August Rei sünnikohas on talle mälestuskivi ja infotahvel.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2022

Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus ootab teie ettepanekuid, keda tänavu tunnustada seltsi teenetemedali või tänukirjaga!

Palume ettepanekud saata kirjalikult, märkides ära kandidaadi nime, lühikese põhjenduse ja kontaktandmed. Tähtaeg 4. aprill.

 

Samaks ajaks ootame ka ettepanekuid Karuteene medali kandidaatide kohta.

KES ON MEILE TEINUD KARUTEENE?

Kas tead kedagi, kelle hoolimatuse või ahnuse tõttu mõni ajalooline maja laguneb? Või on kellegi rumaluse tõttu ohus meie väärt elukeskkond, sest sinna sokutati sobimatu hoone? Kus märkad, et Eesti kultuuripärandit kahjustab omakasu? Kas teeb tusaseks, kui keegi oma ametiseisu ära kasutades meie pärandit kahjustab, traditsioone kergekäeliselt hülgab või muinsuskaitseliikumist takistab?

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub üles esitama kandidaate Karuteene medalile.

 

Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele.

Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 4. aprilliks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133.

Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil.

Igal kevadel tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts paljusid vabatahtlikke tubli töö ja vaevanägemise eest teenetemedalite ja tänukirjadega ning seab nende tegevuse kõikidele eeskujuks. Samas ei saa me mööda vaadata ka pärandit kahjustava tegevuse eest ning just seetõttu ongi asutatud Karuteene medal – juhtimaks avalikkuse tähelepanu mälestisi ja ajaloolisi traditsioone kahjustava tegevuse eest ja hoidmaks ära väärtegusid tulevikus.

Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!

Ukraina abiks!

21019. aasta muinsuskaitsekuul autasustas Eesti Muinsuskaitse Selts ukrainlast, Eesti sõpra, Lvivi kultuuriloo giidi Maria Boikod seltsi tänukirja ja mälestusmedaliga Eesti ja Ukraina vaheliste kultuurisidemete arendamise eest. 2018. aastal tegi pika reisi läbi kogu Ukraina meie seltsi liige Arno Pavel – õppis tundma Ukraina loodust, külasid ja linnu, kohtus paljude ukrainlaste ja seal elavate eestlastega. Tema reisist ilmus raamat „Uazikuga Ukrainat avastamas“. Maria abi Ukraina tutvustamisel ja reisi kordaminekul oli märkimisväärne.

Maria Boiko, aprill 2019 Eesti Muinsuskaitse Selts

Maria Boiko vastu võtmas EMS tänukirja Eesti-Ukraina kultuurisidemete edendamise eest.

Täna on Ukraina hädas, ka Maria koduküla Jastrubõtši Lvivi lähistel ei ole sõjast puutumata. Kaevatakse kaevikuid, organiseeritud on politseid abistavad partullid vene diversantide püüdmiseks, saadetakse mehi rindele, puudust tuntakse kõigest, eriti välivarustusest, mis sellises olukorras hädavajalik ja kulub.

Iga abi on praegu väga oodatud!

Lisaks üleriigilistele kanalitele on rahaline abi oodatud ka otse meie seltsi saadikule Ukrainas, ida ja lääne rindejoonel!
Kel võimalik, palume toetada!

 

Raha palume kanda kontole:

Eesti Muinsuskaitse Selts
Swedbank        EE922200221043388241
SEB                   EE481010022002686005

Selgitus: Maria Boiko

 

Pea vastu, Ukraina!

Slava Ukraine!