Mälestusmärk Kose kihelkonna metsavendadele

Manalast laulavad mehed –
keegi meid murda ei saa!
Ükskord läheme jälle
sinu eest, kodumaa!

Kalju Lepik

KUTSE

Olete palutud osa võtma Kose kihelkonna metsavendadele pühendatud mälestuspäevast 8. detsembril 2022 algusega kell 12 Kose kirikus.

Kose kalmistule sängitatakse kolme metsavenna säilmed:
nooremleitnant Ludvig Kivilo (19.05.1896-04.11.1945)
leitnant Johannes Prisk (01.10.1918-10.11.1945)
Lembit Kaun (23.07.1923-10.11.1945)

Kose kihelkonna metsavendadele mälestusmärgi avamine
(skulptor Mati Karmin).

Mälestuspäeva lõpetuseks suupisted pastoraadis.

Buss Kosele väljub Mere puiesteelt 8. detsembril kell 10.45. Palume ette registreerida helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304.

Eesti Muinsuskaitse Selts

Mälestuskivi Kose metsavendadele

Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 35. tegevusaastat

12. detsembril 1987 asutati Eesti Muinsuskaitse Selts.

 

Muinsuskaitseliikumise sünd ja jõuline areng oli alanud juba varem, kui seltse ja klubisid tekkis ajalooliste kihelkondade ja maakondade kaupa, suuremates linnades ka asutustes, koolides ja mujalgi. 1988. aasta aprillis toodi tänavatele sinimustvalged lipud – ja sinna nad jäidki.
Üheskoos taastasime muinsuste muinsuse – Eesti Vabariigi.

Kutsume Teid tähistama Eesti Muinsuskaitse Seltsi 35. sünnipäeva 

esmaspäeval, 12. detsembril 2022 kell 16 –  19

MARU kohvikus  Eesti Meremuuseumi Lennusadamas (Vesilennuki 6).

 

 KAVAS:

Põgus tagasivaade möödunud aegadele ja ettevaade tulevikku

Eesti Muinsuskaitse Selts tänab ja tunnustab

Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 2022

Muusika ja „meretäis marudaid maitseid“

 

Soovijatel on võimalus giidi juhtimisel tutvuda Lennusadama väljapanekuga. Tuuri algu kell 15:20. Palume osalemise soovist teatada 20. novembriks helle@muinsuskaitse.ee

 

 „Muinsus on kõik see, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg.“
LENNART MERI, Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu liige (1987)

Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus

info@muinsuskaitse.ee

 

P.S. Kui on soov seltsi sünnipäeva puhul kingitusega rõõmustada, siis oleme väga tänulikud!
SEB EE481010022002686005
Swedbank EE922200221043388241

Mälestusmärk Konstantin Pätsile avatakse 21. oktoobril

KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSMÄRK AVATAKSE JA PÜHITSETAKSE

Reedel, 21. oktoobril 2022 kell 14 avatakse ja pühitsetakse Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin Pätsile.

  1. aasta jaanuaris tegid seitse Eesti ajaloomälu edendamisele pühendunud seltsi ja ühingut ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompea lossi kõrvale mälestusmärk Konstantin Pätsile. Algatus ei teostunud. Ei õnnestunud ka katse luua samasse kohta monument Eesti omariiklusele.

Konstantin Pätsi ausambale leiti uus asukoht – Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul. K.Pätsil oli oluline roll 1905. aasta pöördelistes sündmustes, samuti oli ta Estonia Seltsi juhatuse liige. Eesti Iseseisvuse Manifest sepistati Estonia hoones.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi kavandivõistluse võitsid 2020. aasta suvel kujur Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum korraldas monumendi rajamiseks ulatusliku korjanduse ja sõlmis Tallinna Linnavalitsusega lepingu ausamba püstitamiseks ajaloolisele Uuele turule.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet andis töö teostamise üle ettevõttele Mefab OÜ. Võidutöö („Riigipea“) on raiutud Rootsist hangitud graniidist, mälestusmärgi alus on väljast vooderdatud Hiina graniidiga. Tööde kulg on olnud pingeline.

  1. oktoobri avatalitusel kõnelevad Vabariigi President Alar Karis, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kavandivõistlue ẑürii esimees Rein Veidemann ja Madis Päts. Mälestusmärgi pühitsevad Eesti Kirikute Nõukogu esimees peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus.

President Konstantin Päts maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel Tallinna Metsakalmistu kodumulda 21. oktoobril 1990. Sel kuupäeval on teda igal aastal mälestatud. Ka tänavuse hingepalve lausub kell 12 ülempreester Aivar Sarapik. Osavõtt vaba.

 

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

Eesti Muinsuskaitse Selts 

 

Lähem teave tel 51 35 652

 

Eesti Muinsuskaitse Seltsi uusi trükiseid

Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija. Tallinn 2022 Hind 16 €

Peep Pillak. Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940. Tallinn 2021 Hind 25 €

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2021. Tallinn 2022 Hind 7 € (Varasemad aastaraamatud alates 2005. aastast  5 €)

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub laupäeval, 11. juunil algusega kell 12 Pikk tn 46 Tallinnas.

Kavas aastaaruannete kinnitamine, sõnavõtud.

Kõik liikmed on oodatud!

Väärtuslik Eesti väikelinn Suure-Jaani

SUURE-JAANI –  VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN

Ajaloopäev neljapäeval, 12. mail Suure-Jaani koolis Tallinna 24

 

Kell 11 lilled Vabadussõja mälestusmärgile

Kell 11 – 12.30 ringkäik linnas, juhib Merike Saaremets.

Osavõtjate registreerimine ja tervituskohv.

Kell 13 – 16 seminar:

Seminari juhatab sisse Eesti Muinsuskaitse Seltsi au- esimees Trivimi Velliste

            Tervitavad Põhja-Sakala vallavanem Jüri Hansen, Suure-Jaani Kooli direktor Evald Sepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Ettekanded:

Suure-Jaani varasest ajaloost. Merike Mikkor

Suure-Jaani ajaloopäevast osavõtjad Vabadussõja mälestussamba juures. Foto Heidi Tooming

Suure-Jaani ajaloopäevast osavõtjad Vabadussõja mälestussamba juures. Foto Heidi Tooming

Kuidas luua nii väärtuslik kui ka tervislik elukeskkond. Säästva Renoveerimise Infokeskuse 20 aastane kogemus. Tarmo Andre Elvisto

Suurmees Suure-Jaanist – arheoloog Vello Lõugas 85. Ants Kraut

Arutelu, küsimused ja vastused.

Seminari lõpp kell 16.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2022

TEENETEMEDALID 2022

Teenetemedalite ja tänukirjade laureaadid 2022. Fotol ka kultuuriminister Tiit Terik, EMS esimees Peep Pillak ja ase-esimees Priit Herodes.

Teenetemedalite ja tänukirjade laureaadid 2022. Fotol ka kultuuriminister Tiit Terik, EMS esimees Peep Pillak ja ase-esimees Priit Herodes. Foto Heidi Tooming

Jüri Saska – pühendunud ja tulemusliku koostöö eest merekultuuri edendamisel ja mäluürituste korraldamisel.

Kalev Konso – pikaagse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ja isamaaliste ürituste korraldamisel.

Nestor Ljutjuk – suure panuse eest Ukraina ja Eesti mitmetahulise kultuuripärandi jäädvustamisel, arendamisel ja tutvustamisel.

Bogdan Ljutjuk – suure panuse eest Eesti ja Ukraina kultuurikoostöö arendamisel.

Jaan Tammsalu – väljapaistva panuse eest vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel.

Simmu Vasar – sõjaväemuusika traditsioonide hoidmise ja hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

NARVA

Jaan Kaup – kauaagse pühendunud tegevuse eest kultuuripärandi ja eestluse hoidmisel Narvas.

Galina Maljarova – pikaaegse pühendunud muinsuskaitselise tegevuse eest Narvas.

Boris Tutuka – pikaaegse pühendunud muinsuskaitselise tegevuse eest Narvas.

Galina ja Boris Tutuka on ukrainlased, kes igal aastal käivad hooldamas Narva vangilaagri kalmistule maetud haudu – muude seas on seal nimetutes haudades ka palju ukrainlasi. Ei õnnestunud siis Venemaal ukrainlasi ja eestlasi hävitada, ei õnnestu nüüdki.

JÄRVAMAA

Tõnu Linnasmäe – kauaagse väljapaistva panuse eest vaimse ja ainelise kultuuripärandi hoidmisel ja edendamisel.

SAAREMAA

Fred Vendel – väljapaitsva tegevuse eest Saaremaa sõjasündmuste uurimisel ja tutvustamisel.

Fred on pikalt ja põhjalikult uurinud Eesti lähiajalugu. Möödunud suvel tegi ta Saaremaa suvesõja seminaril Salmel pika ettekande 1941. aasta sündmustest Saaremaal. Kirjutas selle kohta ka artikli EMS aastaraamatusse.

TALLINN

Fred Rohde – hindamatu panuse eest holokausti ohvritele Liiva kalmistule mälestuskivi püstitamisel.

Aavi Dobrõš – hindamatu panuse eest holokausti ohvritele Liiva kalmistule mälestuskivi püstitamisel.

NÕMME

Kadi Alatalu – aktiivse ja tulemusliku tegevuse eest Nõmme Heakorra Seltsis.

PÄRNUMAA

Einar Põlluste – kauaagse pühendunud tegevuse eest Eesti iseseisvusele ja muinsuskaitsele oluliste objektide taastamisel ja rajamisel.

VILJANDI

Viktor Siilats – Viljandi mõisa peahoone eeskujuliku restaureerimise ja sellega seotud ajaloo tutvustamise eest.

LÄÄNEMAA

Urmas Vahur – kauaagse väljapaistva loodus- ja muinsuskaitselise tegevuse eest Lõuna-Läänemaal.

HIIUMAA

Patrick Rang – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest.

Enn Veevo – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest.

Vello Simmer – Vabadussõjas osalend hiidlaste nimekirja koostamise, täpsustamise ja veebripõhise käivitamise eest.

 

TÄNUKIRJAD 2022

Luise Õuna – Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi väsimatu juhtimise eest.

Marju Vilbaste – kauaagse aktiivse osalemise eest Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi tegevuses.

Sõjaväeorkester – Eesti sõjaväemuusika traditsioonide kõrgetasemelise jätkamise ja hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus – hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.

 

KARUTEENE MEDAL 2022

Linnamäe HEJ. Foto Toomas Tuul

Linnamäe HEJ. Foto Toomas Tuul

 

Keskkonnaametile Linnamäe HEJ paisu ja paisjärve ühisel mõjul ajalooliselt kujunenud kultuurmaastiku ja kultuuriväärtuste hävitamisele suunatud tegevuse eest, seda vaatamata kohalike elanike, mitmete organisatsioonide ning muinsuskaitse ringkondade vastuseisule.

Muinsuskaitsekuu 18. aprill – 18. mai 2022

Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil olete palutud osa võtma raamatukoguaasta 2022 muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Tallinna Lauluväljaku klaassaalis kell 16-18!

Kell 15 on huvilistel võimalus tutvuda Laululava muuseumi ja külastuskeskusega.

Muinsuskaitsekuu plakati kujundas Inga heamägi

Muinsuskaitsekuu 2022

Muinsuskaitsekuu avab Kultuuriminister Tiit Terik.
Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja tervitus.

Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab tublimatest tublimaid teenetemedalite ja tänukirjadega.

Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustava teo eest anname
Karuteene Medali.

Muusikat teeb Sõjaväeorkestri puhkpillikvintett.

Sissepääs Oru tänava väravast, B-uksest. Tasuta parkimine Laululava taga.

Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks

Keskkonnaamet
Eesti Vabariigi Valitsus
Keskkonnaministeerium
Kultuuriministeerium

Pressiteade
Avalik vastulause Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks

Meie, allakirjutanud, tunneme sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe paisu, paisjärve ja nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku kadumise ohu pärast.
22. veebruaril 2022.a viis Keskkonnaamet tagantjärele läbi Linnamäe HEJ Natura hindamise ja erandi hindamise aruande avaliku arutelu, mille käigus tutvustati kaht Keskkonnaametis koostatud dokumenti, mille eesmärgiks oli hinnata seda, kas Linnamäe paisul asuva hüdrotehnilise kompleksi abil saaks ka edaspidi elektrit toota. Neist esimene välistab kindlakäeliselt Linnamäe hüdroelektrijaamas elektri tootmise ja teine põhjendab erandi tegemise võimatust ning ühtlasi kirjeldab Keskkonnaameti soovi lammutada ajalooline pais kas osaliselt või täielikult ning likvideerida täielikult paisjärv. Eelistatuks tegevuseks peab Keskkonnaamet seejuures kaitsealuse paisu täielikku lammutamist.

Linnamäe pais. Foto Toomas Tuul

Linnamäe pais. Foto Toomas Tuul

Keskkonnaameti teatel on „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks /…/ Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kultuuripärandi kaitse korraldajateks Eestis Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Kuidas on võimalik, et Keskkonnaamet hindab pädevalt ja objektiivselt Linnamäe muinsuskaitsealuse paisu ning ka laiemalt Linnamäe kultuurmaastiku säilitamisega seotud küsimusi, kui on juba enne avalikku arutelu väljendanud veendumust, et kõige õigem oleks mälestiseks olev ajalooline pais lammutada.
Keskkonnaamet põhjendab oma kavatsust Euroopa Liidu Loodusdirektiiviga, leides, et direktiiv ja selle alusel moodustatud Natura 2000 kaitseala staatus eeldab paisu või paisjärve likvideerimist. Tegemist on järjekordse näitega ülemäärasest Euroopa seadusakti tõlgendamisest. Mainitud direktiiv sedavõrd radikaalseid abinõusid ette ei näe, sest „direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist“.1 Möödunud aastane Riigikohtu lahend ajaloolise Hellenurme vesiveski paisu kohta tõdeb, et „Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale.“2
Linnamäe paisul oli tegemist analoogse olukorraga nagu Hellenurmeski: kui 2004. aastal moodustati Natura Jägala jõe hoiuala oli paisjärv olemas ning paisutamiseks ja elektri tootmiseks oli 2002. aastal antud vee erikasutusluba. Pärast seda veekasutuse ja ehituslikke muutusi Linnamäe paisul ei ole tehtud.
Natura erandi hindamise raames väidab Keskkonnaamet, et avalik ülekaalukas huvi paisu säilitamiseks puudub, ehkki Muinsuskaitseamet, kui avaliku huvi esindaja mälestiste puhul, on oma vastuskirjas avalikku huvi tõestanud ning lammutamise välistanud. Samuti saatsid vesiehitise kompleksi terviklikuks säilitamiseks pöördumised Eesti kultuuripärandi ja arhitektuuriga tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused: ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Betooniühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Veeühing – kõik, kes ka sellele kirjale on alla kirjutanud.
Keskkonnaameti tellitud ja Mart Hiobi (Artes Terrae OÜ) koostatud ekspertiis pole kultuuripärandi mõjude hindamisel erapooletu, sest Keskkonnaameti poolt püstitatud ülesanne oli hinnata 3 alternatiivset lammutusvarianti, mitte Linnamäe HEJ kultuuriobjekti kui iseseisva kompleksi säilitamise alternatiive. Objektiivse mõjude hindamise puhul peaks üks variant olema ka hinnang olemasoleva olukorra säili(ta)misele. Ekspertiisi ei olnud ka avalikustamisel olevate dokumentide hulgas. Leiame, et Keskkonnaamet Natura erandi hindamise eest vastutava organisatsioonina pole olnud erapooletu kaasaja ning pole arvestanud ülekaalukaid avalikke huve kultuuripärandi kaitsel.
Leiame, et Linnamäe HEJ, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, missugusel juhul Natura erand rakendub. Selleks oleks pelgalt piisanud riiklikke ülekaalukaid huve esindava Muinsuskaitseameti seisukohast. Kuid ülekaalukat avalikku huvi väljendavad ja toetavad kõik allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade.
Riigikohus on leidnud, et ülekaalukas avalik huvi seisneb riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste soovis kaitsta väljakujunenud keskkonda ja kogukondlikke väärtusi.Ülekaalukas avalik huvi on riigi üldine huvi, mis planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt võib olla näiteks seotud riigikaitse, julgeoleku, energia tootmise, looduskaitse või muinsuskaitsega. Tegu on kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.
Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut.
Oleme veendunud, et Linnamäe paisu ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (selle ümber ehitamine on selle lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu ja paisjärve kui kultuuripärandi saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad institutsioonid.
Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada meie riigi eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub kahtlemata Linnamäe HEJ kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks muinsuskaitsealused arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume asjaomastel instantsidel teha otsus erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal.
Säilitame Linnamäe HEJ ja paisu tulevastele põlvedele!
Lugupidamisega
ICOMOS Eesti komitee (digiallkiri)
Eesti Arhitektide Liit (digiallkiri)
Eesti Ehitusinseneride Liit (digiallkiri)
Eesti Veeinseneride Liit (digiallkiri)
MTÜ Eesti Veskivaramu (digiallkiri)
Eesti Veeühing (digiallkiri)
Eesti Muinsuskaitse Selts (digiallkiri)
Eesti Arhitektuurimuuseum (digiallkiri)
Eesti Betooniühing (digiallkiri)

3
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043
2 vt Riigikohtu lahend 3-17-1739
3 vt Riigikohtu lahend 3-18-982.

Asutati Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutati uus ja äärmiselt vajalik allfond – Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond.

Fondi asutaja arheloog ja muinsuskaitsja Mihkel Tammet selgitab:

“Kuna Läänemaa viikingilaevad koos sõdalastega on veel leidmata, aga tõenõosus, et need leitakse on suur, siis sai sõprade mahitusel loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi manu Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fond.

Eks ikka selleks, et uurida seda, mis on nii Läänemaa kohalikule kogukonnale kui ka arheoloogidele huvipakkuv. Riigi prioriteedid on täna mujal ja kõige muu olulise seas on muinsuskaitse, sealhulgas arheoloogiapärandi kaitse ja arheoloogilised probleemuuringud, paraku vaeslapse rollis. Sellest ka antud kodanikualgatus. On märgiline, et oleme esimene arheoloogia suunitlusega fond, mis on loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde. Ja mitte vähem oluline ei ole, et tegemist on just Läänemaa kaugema mineviku uurimise tarbeks loodud fondiga. Eesti rahvapärand, kaasarvatud ka selle kõige kaugem minevik, vajab tänasel äreval ajal üha rohkem esiletõstmist. Selle kunagise uhke ajastu vaim innustab ilmselt paljusid. Uurime siis seda koos. Palun tutvuge fondiga, panustage ja jagage!

http://www.erkf.ee/uudised/eesti-rahvuskultuuri-fondi-juurde-moodustatakse-ajaloolise-laanemaa-arheoloogi-fond

Muinsuskaitsekuul, 29. aprillil kell 18 teeb Haapsalu linnuse kohvikus ettekande arheoloog Mati Mandel, kes kõneleb senisaavutatust Läänemaa arheoloogias ja näitab ka huvitavamaid leide.
Ajaloolise Läänemaa Arheoloogia Fondi eesmärke tutvustab arheoloog ja muinsuskaitsja Mihkel Tammet.
Modereerib ajaloolane ja arheoloog Jaak Mäll.

Olete lahkesti palutud osa võtma!