Kandidaatide esitamine Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulka 202416. september 2023 Euroopa 7 enimohustatud mälestise programm sai alguse 2013. aastal vajadusest juhtida tähelepanu ohus olevale kultuuripärandile. Programmi juhib Europa Nostra koostöös Euroopa Investeerimispanga Instituudiga, toetab Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”. Igal aastal valitakse esitatud kandidaatide hulgast välja 7, igaüht neist toetatakse 10 tuhande euroga. 7 enimohustatud mälestise nimekirja valimine toob paigale avalikku tähelepanu ja aitab kaasa era- ja avaliku raha investeerimisele ohustatud mälestise säilimiseks ja kasutamiseks. Kultuuriloolisi paiku ja mälestisi ohustavad nii loodusjõud kui inimeste hoolimatus, kasutusest väljalangemine, sobimatud uusarendused, rahapuudus. Kandidaate saab esitada Euroopa 7 enimohustatud mälestise 2024 programmi kuni 30. septembrini 2023. Esitamiseks vajalik teave Europa Nostra kodulehel 7 Most Endangered website Lisaküsimustele annab vastuse programmi kooridnaator Antigoni Michael am@europanostra.org 2024. aastal pööratakse erilist tähelepanu mälestistele ja kultuuriloolistele paikadele, mida ohustavad kliimamuutus, looduskatastroofid, sõjad ja konfliktid. Eestist arvati aastal 2016 Euroopa enimohustatud mälestise hulka Patarei merekindlus. Tänaseks on Patarei hävimisest päästetud, ees on ootamas helgem tulevik ja mineviku varjud on selja taha jäämas. Soomepoiste jälgedes – 80 aastat hiljem8. september 2023 Aastatel 1939 – 1944 teenis Soome sõjaväes ligi kolm ja pool tuhat Eesti vabatahtlikku ehk soomepoissi, neist nelisada mereväes. Veel üleeile oli meie hulgas neliteist soomepoissi, täna kolmteist. Neist 2 Eestis, 5 Kanadas, 4 Rootsis, 1 USA-s ja 1 Austraalias. Vanim neist on 103 aastane ja elab Rootsis. Kaheksakümmend aastat tagasi toimunud soomepoistega seotud ajaloolisi sündmusi on tänases poliitilises olukorras eriti põhjust meenutada ja tähistada. Seepärast korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Eesti Sõjamuuseumi/ kindral Laidoneri muuseumi ja Kaitseliiduga 10. – 14. septembrini ringsõidu soomepoiste jälgedes. Sõidu eesmärk on külastada soomepoiste liikumisega seotud paiku Soomes ja kohtuda inimestega, kes peavad oluliseks soomepoiste pärimust ja selle jäädvustamist. Peame ühiselt plaani, kuidas järgnevalt tähistada 80 aastat tagasi toimunud ajaloolisi sündmusi, et ka laiem avalikkus meie lähiajaloost selgema ülevaate saaks: oktoobril 1943 Saksa okupatsioonivõimude poolt väljakuulutatud sundmobilisatsiooniga algas Eesti meeste massiline Soome minek. Enamus neist astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke. detsembril 1943 andis Nurmese kirikus sõdurivande 300 eestlast, kirikus on selle sündmuse puhuks 1993. aastal paigutatud mälestustahvel. detsembril 1943 hakkas Soomes ilmuma eestikeelne ajaleht „Malevlane“, mis oli eelkõige mõeldud Eesti vabatahtlikele. aasta 8. veebruaril kirjutas marssal Mannerheim alla käskkirja moodustada 200. jalaväerügement (JR 200). See koosnes põhiliselt Eesti vabatahtlikest, rügemendi ülemaks määrati kolonelleitnant Eino Kuusela, kes oli lõpetanud Eesti sõjakooli. aprillil 1944 toimus Jalkala õppelaagri laskemoonalao plahvatus, milles 32 Eesti vabatahtlikku sai surma ja üle 60 haavata. Hukkunud maeti Helsingi Malmi kalmistule. juunil 1944 algas Soomes Punaarmee suurrünnak, 200. jalaväerügement saadeti rindele. augustil 1944 saadeti 200. jalaväerügement laiali, et Eesti vabatahtlikud saaksid minna võitlema nende kodumaale tunginud Punaarmee vastu. Marssal Mannerheim avaldas Eesti vabatahtlikele tänu. augustil 1944 jõudsid Eesti vabatahtlikud Hangost Paldiskisse, et astuda võitlusesse kodumaale tunginud Punaarmee vastu. 28.-30. augustil 1944 toimus soomepoiste osalusel Pupastvere lahing, kus Punaarmee löödi taganema. septembril 1944 toimus Pilka lahing, kus tuli ülekaaluka Punaarmee ees taganeda, soomepoisid kandsid suuri kaotusi. Järgnevalt osalesid soomepoisid veel teisteski tõrjelahingutes. Kuueliikmeline grupp alustab sõitu soomepoiste jälgedes Helsingi Malmi kalmistul pärja panemisega soomepoiste mälestusmärgile. Sinna on maetud 91 soomepoissi. Samuti asetame lilled 200. jalaväerügemendi mälestusmärgile Taavettis, kus oli nende väljaõppekeskus. Olulised paigad teekonnal on Nurmes, kus 582 Eesti vabatahtlikku sai sõjalise ettevalmistuse, ja Rautjärvi, kus on kaugluureüksuse Vehniäinen mälestusmärk 13 hukkunud eestlase nimega. Kuhmos, kus peeti piirkonna raskeimad lahingud, tutvume Talvesõja muuseumi ja lahingupaikadega. Mikkelis külastame marssal Mannerheimi peakorterit ning Jalaväemuuseumit. Soomepoiste lipukirjaks oli „Eesti auks, tuleviku pandiks“. Soomepoiste liikumine on eredaks näiteks Eesti ja Soome rahva ühisest võitlusest agressorriigiga oma iseseisvuse eest. Euroopa arheoloogiapäevad 20237. juuni 2023 Juuni kolmandal nädalavahetusel, 16. – 18. juunil toimuvad üle Euroopa arheoloogiapäevad. Kõik huvilised on oodatud! Saame tuttavaks oma ajalooga! Euroopa arheoloogiapäevad Eestis 16. – 18. juunil 16. – 18. juuni Klaas ja selle valmistajad uusaegses Eestis – Monika Reppo doktoritöö tulemused ja telgitagused. TikTok, Instagram, YouTube Näitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2022“ Haapsalus Reede, 16. juuni Arheoloogiapäev Põltsamaa linnusel, lossis ja hoovis. Kõnelevad arheoloogid Andres Tvauri, Ain Mäesalu, Ants Kraut Talgupäev Lähte Palalinnal ja teabetahvli paigaldamine. Muinsuskaitseamet Laupäev, 17. juuni Bussireis Läänemaa muinaslinnustele. Juhib arheoloog Mati Mandel Ekskursioon “Apteeker Melchiori” filmi radadel. Külliki Tint Tallinna Linnamuuseumist Pühapäev, 18. juuni Retk Muinas-Lasnamäelt Iru linnusele. Tutvustab arheoloog Peeter Talvar www.muinsuskaitse.ee/euroopa-arheoloogiapäevad-2023 journees-archeologie.fr 2.-4. juunil Euroopa avatud aiad19. mai 2023 Euroopa avatud aiad juhivad tähelepanu aedadele ja parkidele kui haprale, ent olulisele kultuuripärandile – rohelisele pärandile. Euroopa avatud aiad 2023 Aiad ja pargid on meile vajalikud lõõgastumiseks ja kosutuseks, nad peegeldavad meie isikupära ja eluviise. Roheline pärand nii maal kui linnas ootab avastamist! 2023. aastal on rõhk muusikal ja loodushäältel. Mis muusikat aias kuuleb? Linnulaulu, loomahääli, putukate sumistamist, vete voolamist, tuule lõõtsutamist, ulgumist ja vaikset sahinat, lehtede kahinat, kaasaegse elu helisid ja palju, palju muud. Tänavune teema pakub mitmeid võimalusi aedade ja parkide tutvustamiseks: – kontserdid ja muusikalised etteasted – luuleõhtud ja näitemängud – looduse häälte kuulamine ja tundmaõppimine – maastiku ja muusika side – aedu ja looduslikke kooslusi tutvustavad ettekanded – ekskursioonid ja jalutuskäigud – igasugune muu meelepärane tegevus aia tutvustamiseks. Euroopa avatud aedade omanikud jagavad oma teadmisi aedade rajamisest, taime- ja loomariigi mitmekesisusest, aedade eest hoolitsemise võlust ja valust. Hoiame esivanemate oskusi ja teadmisi! Peame lugu aednikest ja aiakujundajatest! Kaitseme ajaloolisi aedu ja parke hoolimatuse ja ükskõiksuse eest! Tunneme rõõmu päikesest ja varjust ja kuulame aia muusikat! Eestis avatud aedade kohta vaata lähemalt www.muinsuskaitse.ee/euroopa-avatud-aiad-2023 Muinsuskaitsekuu 20233. aprill 2023 18. aprillil alanud muinsuskaitsekuu lõpetame neljapäeval, 18. mail Säästva renoveerimise Infoekskuse õuel Tallinnas Väike-Patarei 5. Algus kell 17. Ühes võib võtta head-paremat laua katmiseks 🙂 Tallinna Ühisgümnaasium Kaitseväe kalmistul lilli istutamas. Vangilaagri kalmistul Narvas Retk Läänemaale arholoog Mati Mandeli juhtimisel Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil algab Eestis muinsuskaitsekuu, mis kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail Olete palutud osa võtma muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest Pirita kloostris Merivälja tee 18 kell 16-19! Pirita kloostris. Heidi Toominga foto Pirita kloostri poolt tervitab Lagle Parek. Õde Vilama Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auliige Boris Dubovik. Heidi Toominga foto Eesti Muinsuskaitse Seltsi uueks auliikmeks nimetati teenekas muinsuskaitsja Boris Dubovik. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused – teenetemedalid ja tänukirjad. Karuteene Medal Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud teo eest. Muusika, suupisted. Teenetemedaliga autasustatud Henno Sepp Kes on meile teinud karuteene?15. märts 2023 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 25. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Kui tead kedagi, kes Eesti ajaloo- või kultuuripärandit eelmisel aastal kõvasti kahjustanud on, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi või oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud on, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele! KARUTEENE MEDALI 2023 TUNNISTUS Vabadussõja mälestusmärgiks ehitatud PAIDE RAHVAMAJA hooletusse jätmise ja lammutuslo andmise eest on otsustatud määrata Karuteene Medal PAIDE LINNAVALITSUSELE Muinsuskaitsekuu avamisel Pirita kloostris 18. aprillil 2023 Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu 1.aprillil15. märts 2023 Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub 1. aprillil 2023 algusega kell 12 aadressil Pikk tn 46 Tallinn. 12.00 Suurkogu Protokollib Ardo Niinre. Suurkogu juhataja ja protokollija valimine Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2022. aastal Revisjonitoimkonna ettekanne Küsimused, aruannete kinnitamine 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024 – 2026. Ants Kraut Seltsi arengukava arutelu juhtis Ants Kraut. Revisjonitoimkonna aruande esitas Külliki Suurmaa. Heidi Toominga foto Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevus 2023. aasta esimesel poolel. Helle Solnask Arutelu EMS põhikirja üle. Tiina Tojak ja Trivimi Velliste EMS au-liikme kandidaat Liikmete sõnavõtud. Suurkogu lõpetamine Tegevjuht Helle Solnaskit tunnustati EMS teeneteristiga. Märtsipommitamise aastapäev27. veebruar 2023 Möödub 79 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele 1944 – 2023 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Märtsipommitamise aastapäev 1944-2023 Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Tänavu toimub mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. Ka täna hukkuvad Ukrainas, Euroopa südames, inimesed, Venemaa rünnakud hävitatavad taas kodusid ja terveid linnu. Mälestame ühekoos 1944. aasta pommitamistes hukkunuid 9. märtsil kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul kell 18 – 19 Püha Vaimu kirikus kell 19.15 Harju tänaval Püha Vaimu kirikus fotonäitus 1944. aastal purukspommitatud Eesti ja Soome linnadest. Harju tn 13 näitus aasta möödumisest Ukrainale kallaletungist. Avatud 9. märtsil kuni kella 21ni. https://www.err.ee/1608910295/fotod-tallinnas-suudati-kuunlad-martsipommitamise-ohvrite-malestuseks#lg=1&slide=2 President Päts 14916. veebruar 2023 KONSTANTIN PÄTS 149 MTÜ Konstanin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts on igal aastal K. Pätsi sünnipäeval, 23. veebruaril mälestanud riigi rajajat, esimest valitsusjuhti ja esimest presidenti tema haual Tallinna Metsakalmistul. Hingepalve on lausunud isa Aleksander, EMS-i asutajaliige Aivar Sarapik. Ka tänavu, 23. veebruaril kell 10.30 lausub ta kalmistul hingepalve. Pärja asetab Vabariigi President Alar Karis. Lilli ja küünlaid tuuakse kõigile Metsakalmistul puhkavatele riigivanematele, s.h. kenotaafi juurde. Alanud aasta on esimene, mil riigi pealinna avalikus ruumis on Eesti esimese riigijuhi auks mälestusmärk. Tänavu 23. veebruaril kell 15 toimub ajaloolisel Uuel turul Estonia teatri taga kõnekoosolek Konstantin Pätsi mälestuseks. Peakõneleja on ajalooprofessor Tiit Rosenberg. Sõna võtavad Tallinna linnajuhid ja Reaalkooli gümnasist. K. Päts oli oteselt seotud Tallinna käekäiguga, tema Ajutise Valitsuse esimene koosolek toimus Reaalkooli ruumides. Mälestusmärk president Pätsile ajaloolisel Uuel turul. aastal maeti presidendi säilmed Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel ümber Tallinna Metsakalmistule. Vergo Verniku ja Toivo Tammiku kavandatud mälestusmärgi jalamile asetatakse lilli ja küünlaid. Osavõtt vaba. Ettekanne Läänemaa ajalooklubis “Eesti arheoloogid XX sajandil”27. jaanuar 2023 Olete oodatud pühapäeval, 29. jaanuaril kell 12 Lihula mõisa, kus ettekandega Eesti arheoloogidest XX sajandil esineb Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige arheoloog Ants Kraut. Ants Kraudi ettekanne “Eesti arheoloogid 20. sajandil” Järgneb Mati Mandeli raamatu esitlus. Mati Mandel Müügil ka raamat “Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija.”
