Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu 15. juunil

Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed on oodatud osa võtma seltsi suurkogust teisipäeval, 15. juunil kell 16-18 Tallinna Linnaarhiivi sisehoovis Tolli tn 6.

PÄEVAKAVA

15.30              Osavõtjate registreerimine

16 – 18           Suurkogu

Suurkogu juhataja ja protokollija valimine

Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2020. aastal

Revisjonitoimkonna esimees Külliki Suurmaa ettekanne

Küsimused, aruannete kinnitamine

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhikirjast. Ants Kraut

Seltsi juhatuse, volikogu ja revisjonitoimkonna liikmete valimine.

Aastaraamatu 2020 esitlus

Kohapeal algataud küsimused

 

Euroopa arheoloogiapäevad 2021

Euroopa arheoloogiapäevad

Euroopa arheoloogiapäevad 2021 toimuvad 18. – 20. juunil

Eesti ja muu Euroopa ajalugu tutvustavad arheoloogid mitmel pool nii maastikul kui muuseumides.

Eesti Muinsuskaitse Selts jätkab Tallinna lähiümbruse valdade esiajaloo tutvustamisega.
Reedel, 18. juunil kell 11 väljub buss Tallinnast Mere puiesteelt Vaskjala kihelkonda, tagasi Tallinnas oleme kell 16.

Retke juhib arheoloog Ants Kraut:

Euroopa arheoloogiapäevad 2021

“Jüri ehk Vaskjala kihelkond – muistne Ocriaelae muinasmaakond on Eesti pealinna Tallinna ajalooline lõunapoolne tagama, kus asub arvukalt

 arheoloogiamälestisi kiviajast keskajani, neist riigi kaitse all 263. Kihelkonna külasid on loetletud juba 1219 ja 1241 Taani kuninga maa hindamise raamatus  Liber Census Daniae ehk  Kong Valdemars Jordebog , siin asub esimene Eestis rekonstrueeritud 1500 aasta vanune kivikalme, sadade kultuslohkudega Nõiakivi, siit sai alguse muistse rauatootmise uurimine Eestis, ilmus esimene eestikeelne piibel ning puhkab väljapaistev harrastusarheoloog ning kodu-uurija Oskar Raudmets. Siinmail pandi toime ka Eesti suurim aarderööv. Kõiki nendega seotud paiku külastame arheoloog Ants Krauti juhatusel. Jüri kihelkonna muinasretkega jätkab Eesti Muinsuskaitse Selts Euroopa Arheoloogiapäevade raames Eesti muinaskihelkondade tutvustamist.”

Palume osavõtusoovist teada anda helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304

 

Ajarännak avastamaks Paide ordulinnuse saladusi

Paide ordulinnuse varemed 19. sajandi lõpus

Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum korraldab reedel, 18. juunil algusega kell 16  ajarännaku avastamaks Paide kindluse peidetud saladusi. Retke juhib arheoloog Kalle Lange. Osavõtt tasuta. Koguneme Ajakeskuse sissepääsu juures.

Lisateave Ründo Mülts

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum tel. 56682165

 

Muhu maalinna tutvustab 20. juunil arheoloog Jaan Tamm

Kell 12 avatakse linnust tutvustav põhjalik teabetahvel, peale avamist viib Jaan huvilised linnusele ja annab ülevaate sündmustest,  millega kirjutasid end Eesti ajalukku 1227.aastal  muistsed muhulased – Linnuse vaprad kaitsjad.

Jaan Tamm:

Muhu saare edelaosas  Linnuse küla põllul, sealsest külakeskusest kilomeeter loodepool ja Kuressaare maanteest vaid 0,5 km kaugusel asub muistne Muhu maalinn. Peale Tartu linnuse langemist 1224. aastal vallutasid sakslased sama aasta sügisel kogu mandri-Eesti ja  Muhu linnus  oli muistse vabadusvõitluse käigus viimane Eestimaa linnustest, mis ordurüütlite ja nende poolt allutatud liivlaste ja lätlaste poolt 1227. aastal vallutati. 

Ümara põhiplaaniga maalinn on rajatud peaaegu tasasele maale, koos ümbritseva ringvalliga võtab see enda alla maa-ala, mille läbimõõt on põhja- lõuna suunas 110 m, ida-lääne suunas 100 m. Linnus õue pindala ligikaudu 3000 m2. Seoses teetammi rajamisega Muhu ja Saaremaa saarte vahel üle Väikese väina veeti aastatel 1994-95 suur osa valli sisekülje materjalist täiteks, mistõttu maalinnast jääb tugevasti lõhutud mulje. Osaliselt veeti ära  ka valli keskvöönd, millele järgnenud varingu tõttu ei ole vall esialgse kõrguses säilinud. Erandiks võib olla valli kõige kaugem ehk loodepoolne külg, kus selle kõrguseks on kuni 8 meetrit, mujal ei ületa see 5-6 meetrit. Kuna linnusemüüri väliskülg on rohkem säilinud, saab sellest väljalugeda kahte väravakäiku, üks põhja, teine lõunaküljel.

Kes sellel korral ei jõua, siis on veel võimalus 31. juulil kell 12 ja 28. augustil kell 12.

jaan@muinsuskaitse.ee

 

Euroopa avatud aiad 4. – 6. juuni

AED KUI TEADMISTE VARALAEGAS

https://openagenda.com/rdvj-2021-europe

Juuni esimesel nädalavahetusel tähistatakse Euroopa avatud aedade festivali. 4. – 6. juunini toimuva  üritustesarja teemaks on  „Aed kui teadmiste varalaegas“. Korraliku aia rajamine ja hooldamine nõuab tõsist tööd, suurt pühendumist, esivanemate tarkust ja mitmekülgseid uusi oskusi. Praegusel viiruseajal vajavad inimesed rohkem kui muidu lootust ja hingekosutust, mida pakuvad liigirikkad ilusad aiad ja pargid.

Eesti võtab Euroopa avatud aedade festivalist osa kolmandat korda. Üritustesarja algatas Prantsusmaa, kes soovib juhtida tähelepanu aedadele kui olulisele kultuuripärandile.

Euroopa avatud aedade festivalil osalevad Eestist mitmed omanäolised aiad ja pargid. Ja kuigi juuni algus pole ehk õieilu mõttes kõige rikkalikum, kuna kevadlillede aeg hakkab läbi saama ja suveüied alles ootavad puhkemist, annab ehk just see aeg aimu, et korralikult rajatud ja õigesti hooldatud aed pakub kosutust ja meelerahu igal ajal.

Mõisaparkidest saab külastada näiteks Koigi mõisa aeda ja parki Järvamaal, mida sealne koolipere on hoolega taastamas. Palmse mõisa aed Lääne-Virumaal on esinduslik maastikupargi näide Eestis. Sagadi mõisa vanim pargiosa rajati 17. sajandil. Omaette vaatamisväärsus seal on värvikirev talveaed.  Väga huvitav ettevõtmine toimub Ajakeskus Wittenstein ja Järvamaa muuseumi eestvedamisel 6. juunil Paide Vallimäel, kus vabaõhuloenguga teemal „Kes kasvas vanaema aias?“ esineb kogenud aednik ja kõneleb aedades leiduvatest pärandtaimedest, lõhnadest ja maitsetest ning vajalikest hooldustöödest.

Avatud on ka mitmeid eraaedu, kus samuti toimuvad ekskursioonid ja taimede tutvustused.

Harjumaal saab külastada AgroTurismi taluaeda Kosel. RenTer iluaed Imaveres Järvamaal pakub silmarõõmu mitmesuguste õitsvate lillede, põõsaste ja okaspuudega. Laidi aias Mustvees Jõgevamaal saab tutvust teha elupuude hingeeluga. Mikko talu Südamete aias jalutame perenaisega Tännassilma oja kaldal asuvas looduslähedases liigirikkas iluaias, mille eripäraks on lisaks teadlikult keskkonnaga sobitatud liigirohkele taimevalikule omanäoline taas- ja uuskasutusel põhinev aiadisain. Seitsme tuule aed Muhumaal ühendab endas traditsioonilise taluarhitektuuri ja kaasaegsed aiaelementid nagu terrassid ja keraamilised aiavormid. Talu ümber on liigirikas lilleniit.

Saaremaal kutsub külastajaid Mõntu park, mis on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid Kuressaare lossipargile . Siin on Saaremaa vanim ja suurim euroopa nulu (Abies alba) kasvupaik. Tutvuda saab nii loodusväärtuste kui Mõntu mõisa ja kooli ajalooga. Julgemad saavad külastada II maailmasõja aegsete 127 mm rannakaitsesuurtükkide maa aluseid galeriisid ja nautida kõrgelt kaldalt merevaadet.

Kuigi reisimine on tänapäeval keerukas, on kõik oodatud külastama avatud aedu ja parke ka mujal Euroopas. Ainuüksi Prantsusmaal on avatud enam kui 2300 aeda ja parki.

Muinsuskaitsekuu 2021

Esmakordselt tähistas Eesti Muinsuskaitsekuud 1985. aastal.

Muinsuskaitsekuu 2021 toimub 18. aprillist (rahvusvaheline muinsuskaitsepäev) kuni 18. maini (rahvusvaheline muuseumipäev). Tänavusel keerulisel viiruseaastal läheme tagasi juurte juurde ja keskendume talgutööle. Vabatahtlik töö värskes õhus – just seda vajame oma tervise hoidmiseks! Eesti ajaloo olulised paigad vajavd Sinu abikätt kevadiseks värskenduseks. Koristame, puhastame, riisume, tassime oksi ja risu, istutame lilli … Talgujuhid räägivad Sulle lähemalt paikade ajaloost ja olulisusest.

Kui soovid kaasa aidata Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi säilimisele ja heale käekäigule, löö kampa talgutel! Sobiva talgupaiga leiad Muinsuskaitsekuu kavast. Võta ühendust talgujuhiga.

Reipa kohtumiseni muinsuskaitsekuul!

NB! Muinsuskaitsekuu kava täieneb jooksvalt.

Euroopa Avatud Aiad 2021

Eesti Muinsuskaitse Selts kutusb aiaomanikke osa võtma Euroopa Avatud Aedade festivalist 4., 5. ja 6. juunil.

AED KUI TEADMISTE VARALAEGAS

2018. aastal ühinesid Eesti aiapidajad Prantsusmaa algatusega juhtida tähelepanu aedadele ja parkidele kui kultuuripärandi olulisele osale.

2020 oli karm koroona-aasta ning kavandatud Euroopa Avataud Aiad jäid enamikus riikides ära.

Tänavu, 2021. aastal on otustatud tähistada Euroopa Avatud Aedade festivali 4. – 6. juunil, teemaks „Aed kui teadmiste varalaegas“. Teema on väga asjakohane, sest teadagi vajab korraliku aia rajamine tõsist tööd, suurt pühendumist, esivanemate tarkust ja mitmekülgseid uusi oskusi.

Just praegusel viiruseajal vajavad inimesed vast rohkem kui muidu lootust ja hingekosutust, mida pakuvad liigirikkad ilusad aiad ja pargid.

Aia tutvustamiseks võib aiaomanik teha huvilistele ringkäigu või lubada külalistel ise aiaga tutvuda. Võib korraldada näiteks töötoa, kus tutvustada aiapidamiseks vajalikke oskusi, aias elavaid taime- ja loomaliike, kontserdi või näituse.

Oluline on, et aiakülastus oleks kas tasuta või tavalisest väiksema külastustasu eest.

4. juuni on tavapäraselt mõeldud eeskätt lastele ja noortele.

Osalema on kutsutud igat tüüpi aiad ja pargid: lille- ja iluaiad, juurviljaaiad, linna- ja taluaiad, ühiselt loodud aiad ja pargid, väiksed ja suured, uued ja vanad …

Euroopa Avatud Aiad on Prantsusmaa kultuuriministeeriumi ning Euroopa Nõukogu ühine algatus juhtimaks tähelepanu aedadele kui rikkalikule, kuid samas sageli väga ohustatud kultuuripärandile. Mitmed ajaloolised aiad ja mõisapargid on tänaseks kadunud, nende asemele on rajatud autoparklaid ja ehitatud korrusmaju. Pahatihti puuduvad hooldusplaanid, restaureerimiskavad või üldse selge ülevaade aia väärtustest.

Alates 2018. aastast toimub avatud aedade programm umbes 20 Euroopa riigis, teiste seas osaleb ka Eesti. Ainuüksi Prantsusmaal avavad oma väravad külastajatele üle 2300 aia ja pargi – nii eraomanike, riigi kui kohaliku võimu hallatavad.

Märts 2021 – Uusi raamatuid Eesti Muinsuskaitse Seltsis

UUS! Aastaraamat 2020. Eesti Muinsuskaitse Selts/ Eesti Genealoogia Selts. Tallinn 2021 Hind 7 €

Development, destruction and restoration of the Defence Forces Cemetery of Tallinn. Jaan Tamm, Tiina Linna. Tallinn

UUS! Under the North Star. Estonian Volunteers in the Battle of Narvik 1940. Narvik/ Tallinn 2020. The Narvik War and Peace Centre/ Estonian Heritage Society. Trükis annab ülevaate Eesti ja Norra suhetest, Norra võitlusest II Maailmasõjas ning Narviki lahingust, pöörates peatähelepanu 12 eestlasele, kes koos norrakatega 1940. aasta kevadel Saksa vägede vastu astuseid. Alta pataljoni ridades võidelnud Arnold Soinla oli esimene sõjas hukkunud eestalne. Ta on maetud Lenviki kalmistule.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2019. Tallinn 2020.

Möödub 77 aastat Nõukogude lennuväe pommirünnakutest Eesti linnadele

Kutsume teid teisipäeval, 9. märtsil mälestama ohvreid, kes hukkusid 1944. aasta veebruris ja märtsis Nõukogude lennuväe pommirünnakutes Tallinnale ja teistele Eesti linnadele.

Kell 12 mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul.

Hingepalvuse peab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplan
ülempreester Aleksander Sarapik.

Kell 18 – 19 mälestusteenistust Niguliste kirikus EI TOIMU!!!

Esinevad Tiit Kiik (orel), Aare Saal (bariton) ning Valju Kasuk (viiul).

Vaimulikuna teenib Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar.

Mälestuskõnega esineb ajaloolane professor Raimo Pullat.

Kõneleb Tallinna Linnavalitsuse esinadaja

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad.

Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

https://www.facebook.com/paevaleht.se/photos/a.2076480519294774/2996646677278149

Tartu Rahu aastapäev

2. veebruar on Eesti jaoks oluline päev, mil sõlmiti rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.

Vabadussõda oli lõppenud, Eesti idapiir määratud.

Praegu möllava viiruse ajal on hea, kui lähme küünalt ja lille viima igaüks talle sobival ajal, hajutatult.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed on oodatud Poska hauale, Kaitseväe kalmistu mälestusehise, Reaalkooli poisi, Vabadussõja võidusamba juurde, ausammaste juurde kõikjal Eestis.

Elagu Tartu Rahu!

KOLM AASTAKÜMMET RIIGIPEA ÜMBERMATMISEST

Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril  2020 algusega kell 16 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.

Sel päeval möödub 30 aastat president Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumulda. Mälestuskõne peab peaminister Jüri Ratas. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak meenutab riigipea säilmete ülesleidmist Venemaa Tveri oblastist ning presidendi põrmu toomist kodumaale. Hingepalve lausub ülempreester Aleksander (Aivar Sarapik). Auvalves on liputoimkonnad. Asetatakse pärgi ja lilli ning süüdatakse küünlaid. Osavõtt vaba.

President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 oma kodus Kloostrimetsas ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel  üles leida tema säilmed.

Eesti Muinsuskaitse Selts

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum

Lähem teave: tel. 53 49 43 04

Ökomäss 2020

Ökomäss/Ecomess missioon on tutvustada ja abistada keskkonnasõbraliku elukeskkonna loomisel ja kujundamisel.
Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga toimub 2020. aastal festival 10. korda.
Kavas töötoad ja seminarid veebis kui ka kohapeal (Väike-Patarei 5, Kalamaja). Teemad: Ökoloogilised ehitusmaterjalid – savi, lubi, pilliroog.
Akende, uste restaureerimine, renoveerimine.
Kohvik.
Eksursioon.

Esinevad UKU meistrid, Eestimaaehitus, Restaureerijate Ühendus ja teised.

Toetajad: Tallinna Energiaagentuur, KULKA.

täpsemalt vt www.ecomess.eu

The objective of the seminar is to share ideas and best practices from Estonia and abroad and to support the maintenance of existing traditional and historical buildings by restoring or renovating them in a sustainable way, as opposed to demolishing them as too often seems to be the practice of profit oriented real estate businesses. Reducing CO2 is a new argument from developers in favor of pulling down historic buildings. Our goal is to present counter-arguments and explain why and how historical houses play a key role in green agreement plans for the future.
The civil society across Europe has demonstrated several interesting ways and ideas on how urban development can be ecologically friendly and sustainable. The organisers are interested to hear your opinion and will be grateful if you could share your experiences.
Moderator Marek Strandberg.

Please join the seminar on 17 September from 11 to 14 via Zoom!

Registreerimine: / Registration: LINK