Euroopa arheoloogiapäevad 14.-16. juuni

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa saama
Euroopa arheoloogiapäevadest!

AVASTA EESTI ESIAJALUGU! 

Euroopa arheoloogiapäevade raames 14. – 16. juunil tutvustavad arheoloogid Eesti muistisi, muuseumid esitlevad arheoloogia-alaseid väljapanekuid, toimuvad ekskursioonid ja õppekäigud. Kõik on oodatud!

  • Kuidas sai keskaegses Tallinnas valgus tuppa?

    * Kuraatoritund Niguliste muuseumi tornis: Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas.

  • Näitus arheoloogilistest välitöödest Eestis Põltsamaa lossis.

* Kose kihelkonna metsavendade elu ja võitlus arheoloogi pilgu läbi.

* Lootsi tänava kaevamistel avastaud keskaegne laevarakk Meremuuseumis – üllatavaid avastusi!

 

Kava ja täpsem teave

Euroopa arheoloogiapäevad 2024

Euroopa avatud aiad 2024

Aeda kõigi viie meelega!

Prantsusmaa kultuuriministeeriumi algatatud aiafestival Euroopa avatud aiad pakub rõõmsat

Euroopa avatud aiad 31. mai - 2. juuni 2024

Euroopa avatud aiad 31. mai – 2. juuni 2024

äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Kutsume teid osa saama Euroopa ja teiste seas Eesti aedade ja parkide rikkusest ja mitmekesisusest! Aiafestival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitseringkondade püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Mullu oli avalikkusele üle Euroopa avatud üle 2200 aia ja pargi, neist 400 esimest korda.

Eesti aiad kutsuvad!

Külastamist ootavad kaunid mõisa-aiad Järvamaal ja võrratu Mõntu park Saaremaal.
Teisedki aiaomanikud on oodatud avama oma aiad külastuseks kas ühel või mitmel päeval!

Kirna mõisapark

Kirna mõisa aias õitsevad sajad tuhanded tulbid, töötab kohvik, pargis elav muusika.

  1. mai 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus1. juuni 10 – 20 Tulbifestival (näitus suletud)
    2. juuni 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus

Giidid räägivad eesti, inglise, vene ja soome keelt.

Koigi mõisa aed ja park

  1. mai Mõisa aias ja soovi korral mõisas ekskursioon aedniku juhendamisel (tasuta)1. juuni Avastame aeda iseseisvalt!
    2. juuni              Avastame aeda iseseisvalt!

Paide programm:

31. mai kell 17 Ravimtaimed aias ja aia taga Ajakeskuses Wittenstein.
2. juuni kell 12 Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi bussiretk “Paide koduaiad”

 

Mõntu park SAAREMAAL

  1. mai Park avatud külastamiseks1. juuni keskpäeval kell 12 vanamuusikakontsert
    2. juuni              Park avatud külastamiseks

7 tuule aed MUHUMAAL

Aiakeraamika näitus "Kalad". Foto Sulev Vahtra

Aiakeraamika näitus “Kalad”. Foto Sulev Vahtra

Jüri-Jaani Talustuudio Lõetsa külas Muhumaal. sulev.vahtra@gmail.com  5073417

Aiagiidiga jalutuskäigud, giid räägib eesti, inglise ja vene keelt.

Pühapäeval, 2. juunil kell 12 aiakeraamika “Kalad” näituse avamine. Tasuta.

 

 

Väärtuslik Eesti väikelinn Narva-Jõesuu

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub huvilisi 17. mail osa võtma ajaloopäevast Narva-Jõesuus!Väärtuslik Eesti väikelinn Narva-Jõesuu

Ajaloopäev toimub sarjast “Väärtuslikud Eesti väikelinnad“.

 

Tallinnast väljub buss kell 9, tagasi hakkame sõitma kell 17.30.

Osavõtuks palume registreerida helle@muinsuskaitse.ee
Osalustasu EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €.

Kell 13 viib muinsuskaitsja ja Narva-Jõesuu elanik Madis Tuuder ringkäigule linnas. Ringkäiku alustame koolimaja juurest. Kell 14.30 algab Valges saalis seminar, esinema ja seminari avama on kutustud Narva-Jõesuu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste vanamuusikaansambel Orol. Linna poolt tervitab abi-linnapea Raim Sarv. Ettekandeid kuuleme Narva-Jõesuu linna ajaloost ja tänapäevast, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhi Tarmo Elvisto käest saame teada, kuidas säästvalt korrastada vanu maju ja nende eest õigesti hoolt kanda. Arutame Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestusmärgi taastamise võimalust, oma kogemusest Viljandi vabadussõja mälestusmärgi taastamisel tuleb kõnelema Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak. Saame küsida ja arutada linna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle, mõelda selle üle, mis muudab Narva-Jõesuu väärtuslikuks Eesti väikelinnaks. Ülevaate seni toimunud väikelinnades peetud ajaloopäevadest annab Ants Kraut.

Seminaril on võimalik osta ka värskelt ilmunud raamatuid: Madis Tuuder „Narva-Jõesuu teejuhti“, Narva-Jõesuu endise linnapea Rein Anniku mälestusteraamat (väljaandja Vaivara Sinimägede SA) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2023. Raamatute müük sularahas.

Alates 2011. aastast on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud ajaloopäevi teemal  “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Oleme seni käinud tutvumas Mustla, Tõrva, Sindi, Paldiski, Kunda, Türi, Keila, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Püssi, Suure-Jaani ja Antslaga. Sel aastal langes huviliste valik Narva-Jõesuule. Järge on ootamas veel paarkümmend  väikelinna, mis oma ilusa arhitektuuri ja hubase keskkonnaga on väärtuslikud paigad elamiseks ja külastamiseks.

Narva-Jõesuu ajaloopäevaga jõuab lõpule igakevadine muinsuskaitseuu, mis tänavu toimub juba 40. korda. Muinsuskaitsekuu ühendab vabatahtlikke kõikjal Eestis, kes tunnevad huvi ja aitavad kaasa meie ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisele ja taastamisele.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2024

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2024

TEENETEMEDALID:

Mati VendelMati Vendel

Suure ja tulemusliku panus eest Saaremaa metsavendluse ajaloo uurimisel, tutvustamisel ja jäädvustamisel.

 

Agu Kohari

Suure ja tulemusliku panus eest  Hiiumaal  Puski õigeusu pühakoja varemetest taastamisel, sellele uue elu andmise eest.

 

Peeter Ütt

Peeter Ütt

Peeter Ütt

Pikaajalise ja tulemusliku vabatahtliku osalemise eest arheoloogilistel kaevamistel Läänemaal

 

 

 

Aiki ja Arvo Haug

Aiki ja Arvo Haug

 

Arvo ja Aiki Haug

Peningi lagunenud mõisakompleksi renoveerimise ja seal mitmekülgse kultuurielu edendamise eest.

 

Piret Jaaks

Haapsalust pärit väljapaistva misjonäri Hedvig Bülli elu ja tegevust tutvustava romaani TAEVA TÜTRED loomise eest.

 

Gennadi Gramberg

Hindamatu panuse eest Eestis juudi kultuurielu taastamisel, edendamisel ja jäädvustamisel.

Milla Asmu

Milla Asmu

Milla Asmu

Väljapaistva isikliku panuse eest Eesti lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel.

 

TÄNUKIRJAD:

Lipuvabrik

Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel.

 Eesti Kodukaunistamise Ühing

Eesti Kodukaunistamise Ühing

Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel.

 Kass August ja tema Inimesed

Kalamaja August ja tema inimesed

Väljapaistva panuse eest sõjas kannatavate loomade abistamisel Ukrainas.

 

AS Eesti Raudtee

Muuseumraudtee rahalisEesti raudtee ASe toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest.

 

 

 

 

 

AS OperailOperail AS

Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest.

 

 

 

 

Keskkonnaaamet (Meeli Kesküla ja tema kolleegid)

PüsivaKeskkonnaaamet ja tõhusa kaasabi eest Saaremaal looduskaitsealuse Mõntu pargi korrastamisel.

 

 

 

 

Karuteene medal 2024

Karuteene medal

TUNNISTUS


Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu
otsustas määrata

Karuteene Medali
Riigikogu kultuurikomisjonile                           

Estonia teatrihoone kui tervikliku
ajaloo- ja kultuurimälestise ning  UNESCO poolt tunnustatud Tallinna
vanalinna kaitseala säilimist ohustava tegevuse eest.

 

 Muinsuskaitsekuu avamisel                                                                                      18. aprillil 2024

 

Algab muinsuskaitsekuu!

Muinsuskaitsekuu XL
(alates aastast 1985)

 Rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil 2024

olete palutud osa võtma

muinsuskaitsekuu pidulikust avamisest

Jaan Poska majas Tallinnas Poska tänav 8

kell 16-19!

Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Kultuuriministeeriumi poolt tervitab Märt Volmer.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused – teenetemedalid ja tänukirjad.

Karuteene Medal Eesti kultuuripärandit oluliselt kahjustanud teo eest.

Tutvumine Jaan Poska muuseumitoaga.

Muusika, suupisted.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu 6. aprillil 2024

Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu

laupäeval, 6.aprillil 2024 kell 12
Pikk tn 46 Tallinn

PÄEVAKAVA

11.30              Osavõtjate registreerimine

12.00             Suurkogu

  1. Suurkogu juhataja ja protokollija valimine
  2. Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2023. aastal.
  3. Revisjonitoimkonna ettekanne. Külliki Suurmaa

Küsimused, aruannete kinnitamine

  1. Eesti Muinsuskaitse Selts 2024. Helle Solnask

 5. Arutelu:

–          Estonia teatri juurdeehitusest. Tarmo Elvisto

  1. Liikmete sõnavõtud:

–           Eesti Muinsuskaitse Seltsi toetus Ukrainale. Arno Pavel

–           Eesti Genealoogia Selts 2024. Jaan Tagaväli

–           Saaremaa Muinsuskaitse Selts 2024. Tõnu Veldre

  1. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamatu 2023 esitlus.

Suurkogu lõpetamine

Kes on meile teinud karuteene?

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile.

Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele.Karuteene medal

Karuteene medaliga juhime tähelepanu juba tekkinud kahjule, proovime vältida kavandatavat kultuuripärandi rikkumist ja tuletada otsustajatele meelde, et lühiajaline võimalik kasu ei kaalu üles rahva ja riigi jaoks oluliste ajalooliste väärtuste hülgamist.

Kui tead kedagi, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi, on oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele.

Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 31. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee.

Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil.

 

Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!

Kutsume märtsipommitamise mälestuspäevale!

Möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele.
1944 – 2024

Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lenduri heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt

Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.  Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi kolmandiku.  Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

  1. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses.

Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu.

  1. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu.

9. märtsi mälestuspäeva kava:

Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.

Kell 17 avatkse Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumiskohal installatioon, mis kujutab Harju tänava algust enne pommitamist. Kõneleb Tallinna linnamuusuemi teadur Toomas Abiline, kesklinna vanema asetäitja Nikita Grozonov,  esineb tropmetist Neeme Ots.

Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor,  Tiit Kiik orelil. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma.

Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad.

Kell 20  Kaarli kirikus  Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik.

Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital.

Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest

Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna linn, Eesti Mälu Instituut

Meediakajastusi:

https://epl.delfi.ee/artikkel/120273056/muinsuskaitsjad-9-martsi-kabaree-publik-voiks-pommitamise-ohvreid-malestada-vahemalt-leinaseisakuga

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120274454/martsikuu-arev-oo-kas-soomlaste-hulljulge-runnak-noukogude-lennuvaljadele-paastis-tallinna-hullemast

https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Pillak_M2rtsi_suurpommitamisest_TUNA2014_3.pdf

80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE – Külauudised (kylauudis.ee)

https://www.facebook.com/kylauudised/posts/pfbid0cCZpT3bEQHcS5GXHPnmxcn98NL6RFTXMhfLdKMNhNbFZwAUDvCCBx8chTh3G9oWcl

 

150 aastat president Pätsi sünnist

  1. veebruaril möödub 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist Pärnumaal Tahkurannas. Konstantin Päts oli viiekordne Eesti riigivanem ja esimene vabariigi president. Ta oli ka esimene Eesti valitsusjuht – seda just kõige raskemal ajal Vabadussõja alguses.

Konstantin Pätsi suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos. Presidendi säilmeid otsis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhitud ekspeditsioon kahel aastal: 1989 ja 1990.  21. oktoobril 1990 maeti ta ümber kodumulda Tallinna Metsakalmistul.

Kutsume homme, 23. veebruaril tähistama president Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva!
Kell 10.30
hingepalve president Pätsi ja teiste Eesti riigivanemate matmispaigal M

Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas.

Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas.

etsakalmistul.
Kell 13 presidendi mälestusmärgi juures ajaloolisel Uuel turul üldrahvalik sünniaastapäeva tähistamine. Kõnelevad Tallinna linnajuhid ja teenib Eesti Kirikute Nõukogu esimees. Kõlavad isamaalised laulud, lehvivad lipud.

Kell 14 esitletakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Konstantin Pätsi meenemünti ja päevakohast postmarki. Sõna võtab Pätside perekonna esindaja. Osavõtt kutsetega.
Õhtul näidatakse Eesti Televisioonis Mark Soosaare dokumentaalfilmi „Riigivanem“.

Konstantin Pätsi juubeli tähistamisest Tallinnas võtab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kutsel  osa ka Rimantas Jankauskas – Leedu antropoloog, kes koos kahe kolleegiga aitas tuvastada Pätsi säilmed Buraševos 1990. aastal.

Kuna Konstantin Päts oli pärit Pärnumaalt, korraldatakse ka Pärnus ja Tahkurannas mitmesuguseid üritusi. 24. veebruaril toimub Pärnu muuseumis ajaloolase Ago Pajuri loeng „Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?“.

President Pätsi mälestatakse ka Toilas, Paides (ilmub raamat „Konstantin Päts ja Järvamaa“ ) ning mujal. Tallinnas Tammsaare pargis on üleval Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostatud näitus „President Päts 150“. Välinäitus „Presidendi visiit 1939“ on Pärnu linnaruumis vaatamiseks maist kuni oktoobrini. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus „Eesti riigipead 1918-2018“ on aprilli lõpuni väljas Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus. Rahvusraamatukogu veebinäitus „Konstantin Päts 150. Ajakirjandus ja poliitikahttps://www.rara.ee/uudised/konstantin-pats-150-ajakirjandus-ja-poliitika/

Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts kutsuvad üles heiskama 23. veebruaril majadele sinimustvalged riigilipud.

 

Rohkem sündmusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee

Head Tartu rahu aastapäeva!

Head Tartu Rahu aastapäeva!

Näitus Konstantin Päts 150Tänasest on Tallinnnas Tammsaare pargis Rahvusarhiivi ja Riigikantselei ühiselt koostatud välinäitus Eesti riigi ühest rajajast ja esimesest presidendist “Konstantin Päts 150”.