Sõda Sõrves 19442. oktoober 2024 Olete palutud osa võtma ajalooõhtust Sõda Sõrves 1944 teisipäeval, 8. oktoobril kell 17 Salme rahvamajas Saaremaal. Ettekannetega esinevad: Fred Vendel „Lahingud Saaremaal 1944“ Tõnu Veldre „Laatsaretlaev „Moero“ hukk“ Arnold Unt „Punahaudade ümbermatmine Saare- ja Muhumaal“ Saaremaa Muinsuskaitse Selts Lisateave Tõnu Veldre tonu.veldre@gmail.com SRIK õpetab tagahoovi perakulutuuriaeda looma2. oktoober 2024 Säästva Renoveerimise Infokeskus vaatab elule laia pilguga. Lisaks hoonete säästvale renoveerimisele õpetatakse, kuidas linnakeskkonnas rajada aed, mis inimesi ühendab, annab meelerahu ja silmailu ning toob ka toitu lauale. PERMAKULTUURI AIA LOOMINE SRIKi TAGAHOOVI NÄITEL Esimene õppepäev toimub juba sel reedel, 4. oktoobril kell 15 Väike-Patarei 5! Olge kohal! Narva Muinsuskaitse Selts kutsub16. september 2024 19. novembril möödub 324 aastat lahingust Karl XII vägede ja Rootsi linna Narvat piiranud Vene vägede vahel. Narva Muinsuskaitse Selts kutsub sel puhul korrastustalgutele 18. sajandi algupoole lahingute kindlustuste juures pühapäeval, 22. septembril kell 10. Kohtume Tallinna maantee ja Äkkeküla tee nurgal gaasitankla juures! Kõigest täpsemalt Narva Muinsuskaitse Seltsist 16. september 2024 Eesti Muusuemraudtee Lavassaares kutsub tutvuma transpordi ajalooga. Meie giidid Eili ja Ester teevad laupäeval, 21. septembril ja pühapäeval, 22. septembril kõigile soovijaile muuseumis tuure. Mõlemal päeval algavad tuurid kell 12, 13 ja 14 ning kestavad 30-45 minutit. Rongiga saab sõit enne või pärast tuuri. Pileti hinnale lisandub igalt täiskasvanult 5 € ja lapselt al. 10 a. 3 €, noorematele on giiditeenus tasuta. Vabaduse Tammeärja aumärgiga tunnustati EMS liikmeid Heini Vilbiksit ja Ardo Niinret16. september 2024 Õnnitleme tunnustuse puhul soomepoiste ajaloo uurijat ja jäädvustajat Heini Vilbiksit ja Kiili valla ajaloo uurijat, Kaitseliidu Kiili kompanii asutajaliiget Ardo Niinret! Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustati tänavu 25 inimest, kes on hoidnud ja edasi andnud Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestusi ning jäädvustanud vabadusvõitlust ja vastupanuliikumist seoses küüditamise, metsavendluse ja soomepoiste tegevusega. HEINI VILBIKS ja ARDO NIINRE pälvisid Vabaduse Tammepärja aumärgi Eesti Muinsuskaitse Selts on alustanud korjandust Jüri Vilmsi matuse autentsuse selgitamiseks.19. juuni 2024 Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk olid 105 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi esimesed märtrid. Saadetuna 1918. aasta märtsi lõpul välismaale verivärskele Eesti riigile tuntust koguma, jäid nad üle Soome lahe minnes Suursaare kandis kaduma. Ametliku teabe järgi hukati mehed 13. aprillil Helsingis sakslaste poolt, kaevati 1920. aasta detsembris välja, toodi Eestisse ning maeti auavaldustega kodukohtadesse. Jüri Vilms aastal avaldas Soome ajaloolane Seppo Zetterbergi raamatu „Jüri Vilmsin Kuolema“, („Jüri Vilmsi surm“), milles ta seadis selle versiooni kahtluse alla – väljakaevatud ei saanud olla Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste surnukehad. Avalikkuse ette ilmus veel teine riigimeeste hukkamisvariant kusagil Hämenlinnast põhja pool Hauhos. Seda versiooni avaldab ka Vikipeedia. Praegu on avanenud võimalus Jüri Vilmsi matuse ehtsuse kohta selgust saada ja selleks kavatseb Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Eesti Sõjamuuseumiga Jüri Vilmsi haua avada ning võrrelda tema ja Jüri Vilmsi venna järeltulija DNAsid ning teha säilmete ekspertiis. Uuringute läbiviimiseks vajab Eesti Muinsuskaitse Selts rahalist toetust. Pilistvere kalmistule maetud säilmete väljakaevamine, laboriuuringud Eestis ja Austrias, kahemeetrise hauamonumendi eemaldamine ning ning hilisem tagasipanek ja hauaplatsi korrastamine lähevad maksma 20 000 eurot, millest osa rahastab Eesti Sõjamuuseum. Oleme pöördunud ka erinevate riigiasutuste poole, ent suure osa vajaminevast rahast peame ise leidma. Loodame seetõttu Eesti rahva heale tahtele kaasa aidata Eesti riigimehe – Eesti Ajutise Valitsuse abiesimehe ja kohtuministri Jüri Vilmsi saatuse selgitamisel. Eestimaa Päästekomitee kolme liikme elukäigud kujunesid erinevateks. Konstantin Konik on maetud Tallinna Metsakalmistule, Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel ja kaasabil on Venemaa nimetust hauast sinna jõudnud ka Konstantin Pätsi säilmed. Jüri Vilmsi saatus vajab senini selgitamist, tänapäev on selleks andnud meile varasemast usaldusväärsemad võimalused. Meie riigi sünni juures olnud suure kolmiku elu ja teod on seda väärt, et neid kindlalt teada ja austusega mälestada! Oleme tänulikud iga annetuse eest! Palume annetus kanda Eesti Muinsuskaitse Seltsi pangaarvele, märksõnaks „Jüri Vilms“. SEB EE481010022002686005 Swedbank EE922200221043388241 Euroopa arheoloogiapäevad 14.-16. juuni3. juuni 2024 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa saama Euroopa arheoloogiapäevadest! AVASTA EESTI ESIAJALUGU! Euroopa arheoloogiapäevade raames 14. – 16. juunil tutvustavad arheoloogid Eesti muistisi, muuseumid esitlevad arheoloogia-alaseid väljapanekuid, toimuvad ekskursioonid ja õppekäigud. Kõik on oodatud! Kuidas sai keskaegses Tallinnas valgus tuppa? * Kuraatoritund Niguliste muuseumi tornis: Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas. Näitus arheoloogilistest välitöödest Eestis Põltsamaa lossis. * Kose kihelkonna metsavendade elu ja võitlus arheoloogi pilgu läbi. * Lootsi tänava kaevamistel avastaud keskaegne laevarakk Meremuuseumis – üllatavaid avastusi! Kava ja täpsem teave Euroopa arheoloogiapäevad 2024 Euroopa avatud aiad 202422. mai 2024 Aeda kõigi viie meelega! Prantsusmaa kultuuriministeeriumi algatatud aiafestival Euroopa avatud aiad pakub rõõmsat Euroopa avatud aiad 31. mai – 2. juuni 2024 äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Kutsume teid osa saama Euroopa ja teiste seas Eesti aedade ja parkide rikkusest ja mitmekesisusest! Aiafestival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitseringkondade püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Mullu oli avalikkusele üle Euroopa avatud üle 2200 aia ja pargi, neist 400 esimest korda. Eesti aiad kutsuvad! Külastamist ootavad kaunid mõisa-aiad Järvamaal ja võrratu Mõntu park Saaremaal. Teisedki aiaomanikud on oodatud avama oma aiad külastuseks kas ühel või mitmel päeval! Kirna mõisapark Kirna mõisa aias õitsevad sajad tuhanded tulbid, töötab kohvik, pargis elav muusika. mai 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus1. juuni 10 – 20 Tulbifestival (näitus suletud) 2. juuni 10 – 20 Tulbifestival ja lilleseadenäitus Giidid räägivad eesti, inglise, vene ja soome keelt. Koigi mõisa aed ja park mai Mõisa aias ja soovi korral mõisas ekskursioon aedniku juhendamisel (tasuta)1. juuni Avastame aeda iseseisvalt! 2. juuni Avastame aeda iseseisvalt! Paide programm: 31. mai kell 17 Ravimtaimed aias ja aia taga Ajakeskuses Wittenstein. 2. juuni kell 12 Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi bussiretk “Paide koduaiad” Mõntu park SAAREMAAL mai Park avatud külastamiseks1. juuni keskpäeval kell 12 vanamuusikakontsert 2. juuni Park avatud külastamiseks 7 tuule aed MUHUMAAL Aiakeraamika näitus “Kalad”. Foto Sulev Vahtra Jüri-Jaani Talustuudio Lõetsa külas Muhumaal. sulev.vahtra@gmail.com 5073417 Aiagiidiga jalutuskäigud, giid räägib eesti, inglise ja vene keelt. Pühapäeval, 2. juunil kell 12 aiakeraamika “Kalad” näituse avamine. Tasuta. Väärtuslik Eesti väikelinn Narva-Jõesuu7. mai 2024 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub huvilisi 17. mail osa võtma ajaloopäevast Narva-Jõesuus! Ajaloopäev toimub sarjast “Väärtuslikud Eesti väikelinnad“. Tallinnast väljub buss kell 9, tagasi hakkame sõitma kell 17.30. Osavõtuks palume registreerida helle@muinsuskaitse.ee Osalustasu EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €. Kell 13 viib muinsuskaitsja ja Narva-Jõesuu elanik Madis Tuuder ringkäigule linnas. Ringkäiku alustame koolimaja juurest. Kell 14.30 algab Valges saalis seminar, esinema ja seminari avama on kutustud Narva-Jõesuu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste vanamuusikaansambel Orol. Linna poolt tervitab abi-linnapea Raim Sarv. Ettekandeid kuuleme Narva-Jõesuu linna ajaloost ja tänapäevast, Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhi Tarmo Elvisto käest saame teada, kuidas säästvalt korrastada vanu maju ja nende eest õigesti hoolt kanda. Arutame Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestusmärgi taastamise võimalust, oma kogemusest Viljandi vabadussõja mälestusmärgi taastamisel tuleb kõnelema Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak. Saame küsida ja arutada linna ajaloo, oleviku ja tuleviku üle, mõelda selle üle, mis muudab Narva-Jõesuu väärtuslikuks Eesti väikelinnaks. Ülevaate seni toimunud väikelinnades peetud ajaloopäevadest annab Ants Kraut. Seminaril on võimalik osta ka värskelt ilmunud raamatuid: Madis Tuuder „Narva-Jõesuu teejuhti“, Narva-Jõesuu endise linnapea Rein Anniku mälestusteraamat (väljaandja Vaivara Sinimägede SA) ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2023. Raamatute müük sularahas. Alates 2011. aastast on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud ajaloopäevi teemal “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Oleme seni käinud tutvumas Mustla, Tõrva, Sindi, Paldiski, Kunda, Türi, Keila, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Püssi, Suure-Jaani ja Antslaga. Sel aastal langes huviliste valik Narva-Jõesuule. Järge on ootamas veel paarkümmend väikelinna, mis oma ilusa arhitektuuri ja hubase keskkonnaga on väärtuslikud paigad elamiseks ja külastamiseks. Narva-Jõesuu ajaloopäevaga jõuab lõpule igakevadine muinsuskaitseuu, mis tänavu toimub juba 40. korda. Muinsuskaitsekuu ühendab vabatahtlikke kõikjal Eestis, kes tunnevad huvi ja aitavad kaasa meie ajaloo- ja kultuuripärandi hoidmisele ja taastamisele. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 202421. aprill 2024 Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2024 TEENETEMEDALID: Mati Vendel Suure ja tulemusliku panus eest Saaremaa metsavendluse ajaloo uurimisel, tutvustamisel ja jäädvustamisel. Agu Kohari Suure ja tulemusliku panus eest Hiiumaal Puski õigeusu pühakoja varemetest taastamisel, sellele uue elu andmise eest. Peeter Ütt Peeter Ütt Pikaajalise ja tulemusliku vabatahtliku osalemise eest arheoloogilistel kaevamistel Läänemaal Aiki ja Arvo Haug Arvo ja Aiki Haug Peningi lagunenud mõisakompleksi renoveerimise ja seal mitmekülgse kultuurielu edendamise eest. Piret Jaaks Haapsalust pärit väljapaistva misjonäri Hedvig Bülli elu ja tegevust tutvustava romaani TAEVA TÜTRED loomise eest. Gennadi Gramberg Hindamatu panuse eest Eestis juudi kultuurielu taastamisel, edendamisel ja jäädvustamisel. Milla Asmu Milla Asmu Väljapaistva isikliku panuse eest Eesti lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. TÄNUKIRJAD: Lipuvabrik Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. Eesti Kodukaunistamise Ühing Väljapaistva panuse eest Eestis lipukultuuri hoidmisel ja edendamisel. Kass August ja tema Inimesed Väljapaistva panuse eest sõjas kannatavate loomade abistamisel Ukrainas. AS Eesti Raudtee Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest. AS Operail Muuseumraudtee rahalise toetamise ja raudteeajaloo säilitamisele kaasaaitamise eest. Keskkonnaaamet (Meeli Kesküla ja tema kolleegid) Püsiva ja tõhusa kaasabi eest Saaremaal looduskaitsealuse Mõntu pargi korrastamisel. Karuteene medal 2024 TUNNISTUS Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu otsustas määrata Karuteene Medali Riigikogu kultuurikomisjonile Estonia teatrihoone kui tervikliku ajaloo- ja kultuurimälestise ning UNESCO poolt tunnustatud Tallinna vanalinna kaitseala säilimist ohustava tegevuse eest. Muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil 2024
