Kes on meile teinud karuteene? Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 25. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee või Pikk 46 Tallinn 10133. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Kui tead kedagi, kes Eesti ajaloo- või kultuuripärandit eelmisel aastal kõvasti kahjustanud on, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi või oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud on, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele! Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu 1.aprillil Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub 1. aprillil 2023 algusega kell 12 aadressil Pikk tn 46 Tallinn. Päevakava: 11.30 Osavõtjate registreerimine 12.00 Suurkogu Suurkogu juhataja ja protokollija valimine Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2022. aastal Revisjonitoimkonna ettekanne Küsimused, aruannete kinnitamine 4. Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024 – 2026. Ants Kraut Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegevus 2023. aasta esimesel poolel. Helle Solnask Arutelu EMS põhikirja üle. Tiina Tojak ja Trivimi Velliste EMS au-liikme kandidaat Liikmete sõnavõtud. Suurkogu lõpetamine Märtsipommitamise aastapäev Möödub 79 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele 1944 – 2023 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Märtsipommitamise aastapäev 1944-2023 Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Tänavu toimub mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. Ka täna hukkuvad Ukrainas, Euroopa südames, inimesed, Venemaa rünnakud hävitatavad taas kodusid ja terveid linnu. Mälestame ühekoos 1944. aasta pommitamistes hukkunuid 9. märtsil kell 12 Tallinna Siselinna kalmistul kell 18 – 19 Püha Vaimu kirikus kell 19.15 Harju tänaval Püha Vaimu kirikus fotonäitus 1944. aastal purukspommitatud Eesti ja Soome linnadest. Harju tn 13 näitus aasta möödumisest Ukrainale kallaletungist. Avatud 9. märtsil kuni kella 21ni. https://www.err.ee/1608910295/fotod-tallinnas-suudati-kuunlad-martsipommitamise-ohvrite-malestuseks#lg=1&slide=2 President Päts 149 KONSTANTIN PÄTS 149 MTÜ Konstanin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts on igal aastal K. Pätsi sünnipäeval, 23. veebruaril mälestanud riigi rajajat, esimest valitsusjuhti ja esimest presidenti tema haual Tallinna Metsakalmistul. Hingepalve on lausunud isa Aleksander, EMS-i asutajaliige Aivar Sarapik. Ka tänavu, 23. veebruaril kell 10.30 lausub ta kalmistul hingepalve. Pärja asetab Vabariigi President Alar Karis. Lilli ja küünlaid tuuakse kõigile Metsakalmistul puhkavatele riigivanematele, s.h. kenotaafi juurde. Alanud aasta on esimene, mil riigi pealinna avalikus ruumis on Eesti esimese riigijuhi auks mälestusmärk. Tänavu 23. veebruaril kell 15 toimub ajaloolisel Uuel turul Estonia teatri taga kõnekoosolek Konstantin Pätsi mälestuseks. Peakõneleja on ajalooprofessor Tiit Rosenberg. Sõna võtavad Tallinna linnajuhid ja Reaalkooli gümnasist. K. Päts oli oteselt seotud Tallinna käekäiguga, tema Ajutise Valitsuse esimene koosolek toimus Reaalkooli ruumides. Mälestusmärk president Pätsile ajaloolisel Uuel turul. aastal maeti presidendi säilmed Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel ümber Tallinna Metsakalmistule. Vergo Verniku ja Toivo Tammiku kavandatud mälestusmärgi jalamile asetatakse lilli ja küünlaid. Osavõtt vaba. Ettekanne Läänemaa ajalooklubis “Eesti arheoloogid XX sajandil” Olete oodatud pühapäeval, 29. jaanuaril kell 12 Lihula mõisa, kus ettekandega Eesti arheoloogidest XX sajandil esineb Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige arheoloog Ants Kraut. Ants Kraudi ettekanne “Eesti arheoloogid 20. sajandil” Järgneb Mati Mandeli raamatu esitlus. Mati Mandel Müügil ka raamat “Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija.” Ilusaid pühi ja õnne uueks aastaks! Mälestusmärk Kose kihelkonna metsavendadele Manalast laulavad mehed – keegi meid murda ei saa! Ükskord läheme jälle sinu eest, kodumaa! Kalju Lepik KUTSE Olete palutud osa võtma Kose kihelkonna metsavendadele pühendatud mälestuspäevast 8. detsembril 2022 algusega kell 12 Kose kirikus. Kose kalmistule sängitatakse kolme metsavenna säilmed: nooremleitnant Ludvig Kivilo (19.05.1896-04.11.1945) leitnant Johannes Prisk (01.10.1918-10.11.1945) Lembit Kaun (23.07.1923-10.11.1945) Kose kihelkonna metsavendadele mälestusmärgi avamine (skulptor Mati Karmin). Mälestuspäeva lõpetuseks suupisted pastoraadis. Buss Kosele väljub Mere puiesteelt 8. detsembril kell 10.45. Palume ette registreerida helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304. Eesti Muinsuskaitse Selts Mälestuskivi Kose metsavendadele https://jarvateataja.postimees.ee/7663422/kose-kihelkonna-metsavennad-saavad-malestuskivi Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab 35. tegevusaastat 12. detsembril 1987 asutati Eesti Muinsuskaitse Selts. Muinsuskaitseliikumise sünd ja jõuline areng oli alanud juba varem, kui seltse ja klubisid tekkis ajalooliste kihelkondade ja maakondade kaupa, suuremates linnades ka asutustes, koolides ja mujalgi. 1988. aasta aprillis toodi tänavatele sinimustvalged lipud – ja sinna nad jäidki. Üheskoos taastasime muinsuste muinsuse – Eesti Vabariigi. Kutsume Teid tähistama Eesti Muinsuskaitse Seltsi 35. sünnipäeva esmaspäeval, 12. detsembril 2022 kell 16 – 19 MARU kohvikus Eesti Meremuuseumi Lennusadamas (Vesilennuki 6). KAVAS: Põgus tagasivaade möödunud aegadele ja ettevaade tulevikku Eesti Muinsuskaitse Selts tänab ja tunnustab Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 2022 Muusika ja „meretäis marudaid maitseid“ Soovijatel on võimalus giidi juhtimisel tutvuda Lennusadama väljapanekuga. Tuuri algu kell 15:20. Palume osalemise soovist teatada 20. novembriks helle@muinsuskaitse.ee „Muinsus on kõik see, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg.“ LENNART MERI, Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu liige (1987) Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus info@muinsuskaitse.ee P.S. Kui on soov seltsi sünnipäeva puhul kingitusega rõõmustada, siis oleme väga tänulikud! SEB EE481010022002686005 Swedbank EE922200221043388241 Mälestusmärk Konstantin Pätsile avatakse 21. oktoobril KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSMÄRK AVATAKSE JA PÜHITSETAKSE Reedel, 21. oktoobril 2022 kell 14 avatakse ja pühitsetakse Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin Pätsile. aasta jaanuaris tegid seitse Eesti ajaloomälu edendamisele pühendunud seltsi ja ühingut ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompea lossi kõrvale mälestusmärk Konstantin Pätsile. Algatus ei teostunud. Ei õnnestunud ka katse luua samasse kohta monument Eesti omariiklusele. Konstantin Pätsi ausambale leiti uus asukoht – Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul. K.Pätsil oli oluline roll 1905. aasta pöördelistes sündmustes, samuti oli ta Estonia Seltsi juhatuse liige. Eesti Iseseisvuse Manifest sepistati Estonia hoones. Konstantin Pätsi mälestusmärgi kavandivõistluse võitsid 2020. aasta suvel kujur Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum korraldas monumendi rajamiseks ulatusliku korjanduse ja sõlmis Tallinna Linnavalitsusega lepingu ausamba püstitamiseks ajaloolisele Uuele turule. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet andis töö teostamise üle ettevõttele Mefab OÜ. Võidutöö („Riigipea“) on raiutud Rootsist hangitud graniidist, mälestusmärgi alus on väljast vooderdatud Hiina graniidiga. Tööde kulg on olnud pingeline. oktoobri avatalitusel kõnelevad Vabariigi President Alar Karis, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kavandivõistlue ẑürii esimees Rein Veidemann ja Madis Päts. Mälestusmärgi pühitsevad Eesti Kirikute Nõukogu esimees peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus. President Konstantin Päts maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel Tallinna Metsakalmistu kodumulda 21. oktoobril 1990. Sel kuupäeval on teda igal aastal mälestatud. Ka tänavuse hingepalve lausub kell 12 ülempreester Aivar Sarapik. Osavõtt vaba. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Eesti Muinsuskaitse Selts Lähem teave tel 51 35 652 Eesti Muinsuskaitse Seltsi uusi trükiseid Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija. Tallinn 2022 Hind 16 € Peep Pillak. Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940. Tallinn 2021 Hind 25 € Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2021. Tallinn 2022 Hind 7 € (Varasemad aastaraamatud alates 2005. aastast 5 €)
