Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogu toimub laupäeval, 11. aprillil kell 1217. märts 2026 Ootame seltsikaaslasi laupäeval, 11. aprillil 2026 Tallinnas Pikk tn 46 Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogule! Kell 11.30 osavõtjate registreerimine, kell 12 suurkogu algus. Kavas aastaaruannete kinnitamine, 2026. aasta tegevuste tutvustus, liikmete sõnavõtud, aastaraamatu 2025 esitlus, vaba vestlus kohvilauas. Kõik liikmed on oodatud! Enne suurkogu palume tasuda liikmemaks 2026. aasta eest. Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub mälestama 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid17. veebruar 2026 Möödub 82 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, 19.15st kuni kella üheni öösel ja varahommikul kella kolmest kuueni kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Hansalinn Tallinn sai rängalt kannatada. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Tallinna linnaga 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu. II maailmasõja lõpp 1945. aastal tõi Eestile ja mitmele teisele riigile kaasa pika ja raske okupatsiooniaja. 82 aastat hiljem ei saa Euroopa lubada ajaloo kordumist. Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa võtma mälestuspäevast 9. märtsil: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Püha Miikaeli Kooli poistekoor Arno Gabriel Humala juhatamisel, orelil Tiit Kiik. Kõnelevad Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel. Teenib Toompraost Arho Tuhkru. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Helisevad Tallinna kirikute leinakellad. EMS juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse2. veebruar 2026 Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse – Valgetähe IV klassi teenetemärgi hariduselu edendamise eest Tallinnas. Palju, palju õnne, Mehis!!! Mehis Pever. Peeter Hüti foto Fotol on Mehis aastal 2021, mil Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas Patarei merekindluses toimunud pidulikul tseremoonial Mehist teenetemedaliga pikaajalise hea koostöö eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi vahel ja noortes muinsuskaitsehuvi äratamise eest. Relvarahu 3. jaanuaril2. jaanuar 2026 Vabadussõjas võidelnuid mälestame 3. jaanuaril kell 10.30 üle Eesti sada sekundit kestva vaikusega. Üle Eesti helisevad kirikukellad, kostavad veduriviled ja laevapasunad. Süütame Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades küünlad ja asetame pärjad. Peatame kangelaste mälestuseks oma tavapärased toimingud, koguneme mälestussammaste juurde ja avaldame austust Eest eest elanud ja elu andnud inimestele. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kodumaa vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on kõik teisedki oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Kaitseväe klamistul, Reaalkooli juures, samuti Viimsi mõisa pargis kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurdes ning Vabadussõja ausammaste juures kõikjal Eestis. Punaarmee üksused ületasid Narva jõe 8. novembril 1918 ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas astusid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Rõõmsaid pühi ja head uut aastat!22. detsember 2025 Kallid sõbrad! Rõõmsaid pühi! Head uut aastat! Henrik Visnapuu (1890-1951) kirjutas Eestile: Vägevalt ja võimsalt voolab Narva jõgi Soome lahte, lahutades ilma kahte. Läänekaldal – ole hoolas! – põline on sõjatanner, Ida pool on metsik manner. Soovime õnne, armastust ja meelerahu! Alati teie Eesti Muinsuskaitse Selts Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 202512. detsember 2025 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub Teid osa võtma Eesti varase ajaloo- ja arheoloogiateaduse uuringute silmapaistva toetaja ja edendaja Kristjan Rahu tunnustamisest Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga 2025. Auhinna valmistab kujur Mati Karmin Teisipäeval, 16. detsembril, mil Eesti Muinsuskaitse Selts tähistab oma 38. sünnipäeva, tunnustab selts Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga ettevõtja ja filantroop Kristjan Rahu, kelle toetus on edendanud Eesti muistse ajaloo uurimist ja tutvustamist. Kristjan Rahu algatatud vabaühendus MTÜ Vöimalus on kaasa aidnud mitmete Saaremaaga seotud kultuuri-, spordi-, noorte ja muude kodanikuühenduste projektide edukusele. SA Osiliana, kelle tegevust rahastab Kristjan Rahu, on alates loomisest 2020. aastal süsteemselt tegelenud terve rea Saaremaa muististe uurimisega ja kaasaegseid uuringuvõimalusi kasutades kogunud nende kohta väärtuslikku teadmist. Saaremaa varase ajaloo nii põhjalik uurimine ei oleks saanud teoks ilma Kristjan Rahu toeta. Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse ja Tullio Ilometsa perekonna üksmeelsel arvamusel esindab Kristjan Rahu põhimõtteid ja väärtusi, mida legendaarne Tullio Ilomets oluliseks hindas ja järgimist väärivaks pidas. Olete oodatud 16. detsembril kell 17 korp! Sakala majja Tallinnas aadressil Roosikrantsi 3, et Kristjan Rahule kujur Mati Karmini valmistatud auhind üle anda. Järgneb Eesti Muinsuskaitse Seltsi 38. sünnipäeva tähistamine. Tullio Ilomets (13. 07. 1921 – 22. 08. 2018) oli laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega teadlane, kes pidas tähtsaks eri valdkondade omavahelist sidet ning teaduse rakendamist igapäevaellu. Pikki aastaid tegeles Tullio tulemuslikult ajalooliste esemete uurimise ja tutvustamisega, vanade kalmistute dokumenteerimisega, farmaatsia, keemia, muinsuskaitsega. Tema sooviks oli, et eksperdid, kelle töö sageli avalikkusele varjatuks jääb, oleksid samuti tunnustatud ning nende panus meie elu edendamisse saaks ära märgitud. Auhind pöörab ühiskonna tähelepanu muinsuskaitse ja sellega seotud teaduste olulisusele ja loodetavasti innustab noori järgima Tullio Ilometsa elutööd. Ajaloo tundmine on oluline igas eluvaldkonnas, muinsuskaitse ja sellega seotud teadused väärivad ühiskonnas rohkem tähelepanu. Eesti Muinsuskaitse Selts asutas Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna 2016. aastal Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutaja ja pikaaegse juhi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemärgi suurpaela ning Valgetähe III klassi ordeni kavaleri, Ülikooli Samba autiitli kandja, Tartu linna aukodaniku Tullio Ilometsa elutöö auks tähistamaks tema 95. sünnipäeva. Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna laureaadid: 2017 muinastehnoloog, keemik, ajaloolane, arheoloog ja restauraator Jüri Peets. 2018 vanatehnika uurija ning ajalooliste fotode tuvastaja Rene Levoll. 2019 Eesti lähiajaloo ja sõjajärgse vastupanuliikumise uurija, kadunud sõjameeste, metsavendade ja tsiviilisikute tuvastaja Arnold Unt. 2020 Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm. 2021 vabatahtlik muinsuskaitsja, vaimulik, kaitseliitlane, ajakirjanik, Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi juht, Eesti sõja-ajaloo uurija ja tutvustaja Tõnu Veldre. 2022 kujur, ajaloohuviline, vanavara ja ajalooliste dokumentide koguja Mati Karmin. 2023 muinsuskaitsja, vanade kahhelahjude uurija ja taastaja, noorte muinsuskaitsjate õpetaja, mälestiste omanike nõustaja Artur Ümar. 2024 Prof. Dr. Raimo Pullat harukordselt paljutahulise ja kaaluka muinsuskaitselise, ühiskondliku, teadusliku, administratiivse ja rahvusvahelise tegevuse eest. 2025 Ettevõtja Kristjan Rahu toetuse eest Eesti varase ajaloo uurimiseks, Saaremaa muinasaja uuringuteks ja tutvustamiseks Eestis ja välismaal. Sõjajaloo õhtu Salmel12. november 2025 25. novembril algusega kell 17.30 toimub Salme rahvamajas sõjaajaloo õhtu. Korraldajaks Saaremaa Muinsuskaitse Selts. Sõna saavad: Fred Vendel. Eesti mehed sõjategevuses Kuramaal 1945 Tõnu Veldre. Muhust ja Saaremaalt pärit Läti Karutapja ordeni kavalerid Priit Kivi. Elu Saaremaal pärast lahingutegevuse lõppu Kõigest täpsemalt: Tõnu Veldre tel.5130921. Saaremaale ja tagasi peab ise saama, EMS transporti ei korralda. Sõjaajaloo õhtu kordaminekule aitab kaasa Eesti Sõjamuuseum/kindral Johan Laidoneri muuseum. Elva – väärtuslik Eesti väikelinn17. september 2025 Kutsume osa võtma ajaloopäevast ELVA – VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN esmaspäeval, 29. septembril! Plakati autor Inga Heamägi Alates 2011. aastast on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud ajaloopäevi teemal “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Oleme seni käinud tutvumas Mustla, Tõrva, Sindi, Paldiski, Kunda, Türi, Keila, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Püssi, Suure-Jaani, Antsla ja Narva-Jõesuuga. Sel aastal langes huviliste valik viieteistkümnenda linnana Elvale. Järge on ootamas veel paarkümmend väikelinna, mis oma ilusa arhitektuuri ja hubase keskkonnaga on väärtuslikud paigad elamiseks ja külastamiseks. Tallinnast väljub buss esmaspäeval kell 8 Mere puiesteelt. Vajalik on eelregistreerimine helle@muinsuskaitse.ee või 53494304 (bussikohtade arv on piiratud). Ajaloopäeva koosneb kahest osast: seminar Elva kultuurikeksuse saalis, kus kõnelevad Elva vallavanem Priit Värv ja vallaarhitekt Jaana Saar, arhitektuuriajaloolane ja restauraator Kristo Kooskora, Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige Ants Kraut, Säästva Renoveerimise Infokeksuse juht Tarmo Elvisto. esinevad Elva Muusikakooli õpilased. Seminarile järgneb ringsõit Elvas Tiit Ustavi juhtimisel. Enne tagasisõitu Tallinnasse kinnitame keha Elva Keegel ja Restos. Transporti ja toitlustust aitab katta tagasihoidlik osamaks, mille palume kanda EMS kontole või tasuda bussis: EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €. Rõõmsa kohtumiseni kaunis Elvas! ELVA – VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN Esmaspäeval, 29. septembril 2025 Kell 10.30 lilled Vabadussõja mälestumärgile Rõngus. Seminar Elva kultuurikeskuses (Kesk tänav 30) 11.00 Registreerimine ja tervituskohv 11.15 Avasõnad Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morelilt Rõnu vabadussõja ausamba juures. Heidi Toominga foto Elva vallavanem Priit Värvi tervitus Esinevad Elva Muusikakooli plokkflöödi- ja flöödiõpilased õpetaja Pille-Riin Kuperjanovi juhatamisel 11.45 Sissejuhatus seminari ja ülevaade varasematest ajaloopäevadest väärtuslikes Eesti väikelinnades. Ants Kraut, Eesti Muinsuskaitse Selts 12.10 Kas Elva Tartu külje all või Tartu Elva külje all? Arhitektuuripärandi uurija Kristo Kooskora 12.40 Miljööväärtused ja nende säilitamine Elva linnas. Vallaarhitekt Jaanika Saar 13.10 Vanade majade säästev hooldamine ja energiatõhusus. Tarmo Elvisto, Säästva Renoveerimise Infokeskus 13.40 Küsimused, vastused, arutelu ja kokkuvõte seminarist. 14 Seminari lõpp Kell 14 – 16 ringsõit Elvas Tiit Ustavi juhtimisel. Ringsõit algab Elva Kultuurikeskuse juurest. Kell 16 söögipeatus Tallinnast tulijatele Elva Keegel ja Restos. Kell 17 ärasõit Elvast Tallinna. Rinsi kalmistule Muhus püstitati veel kolm kenotaafi15. september 2025 Reede 12. septembri pärastlõunal avati Muhu Rinsi kalmistu luteriusuliste osa Vabadusrist kavaleride kenotaafiväljal kolm uut mälestusristi. Ühises rivis teiste kangete Muhu meestega on nüüd kodusaarel graniitristidel kirjas Mihail Kärme(VR II/3), Mihail Kõrtsmiku(VRII/3) ja Villem Maripuu(VRIII/3) nimed. Muhus meenutati Vabadusristi kavalere. Foto Tõnu Veldre Pärast Paul Aava torupillihelide saatel küünalde ja kimpude asetamist ristidele kõlasid kangelaste mälestuseks kohalike kaitseliitlaste poolt lastud kolm aupauku. Auvalves ristide juures seisid kaitseliitlased ja kodutütarde esindaja. Hingepalve pidas EAÕK Pärnu piiskopkonna lugeja Jason. Ristid õnnistas ja pidas meeleoluka kõne KL Saaremaa maleva kaplan Hannes Nelis. Seejärel kõnelesid riigikogulane Kalle Laanet, Kristjan Moora Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingust, Helle Solnask Eesti Muinsuskaitse Seltsist ja Mihail Kärme lapselaps Peeter Laum. Järgnes kohvilaud Muhu pastoraadis, mille olid valmistanud Saaremaa Naiskodukaitse liikmed. Kenotaafide valmistamist ja paigladamist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Johan Laidoneri muuseum. Kohtumine Jacek Cieleckiga laupäeval, 21. juunil kell 15 Pikk 4620. juuni 2025 Muinsuskaitsekuu alguses tunnustas Eesti Muinsuskaitse Selts taaskord mitmeid inimesi, kes on silma paistnud muinsuskaitselise tegevuse ja ajaloomälu hoidmisega. Teenetemedali laureaadiks oli ka poolakas Jacek Cielecki, keda EMS tänas ja tunnustas suure isikliku panuse eest Eesti sõdurite saatuse Sileesias II maailmasõjas uurimisel ja tutvustamisel. Teenetemedali anname Jacek Cieleckile üle laupäeval, 21. juunil kell 15 Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk tn 46. Jacek Cielecki Jacek esineb loenguga Eesti sõdurite saatusest Sileesias, nende säilmete väljakaevamisest ja uurimisest, vaatame filmi Leegion 1945. Loeng on inglise keeles, rohkete piltidega, vajadusel tõlkega eesti keelde. Fim on eesti keeles. Olete lahkelt kutsutud!
