Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse avaldus seoses Tartu Ülikooli Narva kolledźi projektiga

Meie poole pöördusid toetuspalvega Narva Muinsuskaitse Selts ja Vana Narva Selts seoses Tartu Ülikooli kavatsusega rajada Narva ajaloolise Börsihoone vundamendile oma Narva kolledźi uus õppehoone projekti “Vihm” põhjal.

Me pooldame kolledźi olemasolu ja edasist arendamist, kuid ei saa nõustuda praegu pakutava lahendusega. Üht kultuurivaldkonda ei tohi arendada teise valdkonna vajadusi eirates.

Kahjuks on kujunenud olukord, mil Narva kolledźi arendamise ainsa võimalusena serveeritakse uue õppehoone rajamist nimelt ja ainult vana Börsihoone kohale, kuigi lähikonnas on arhitektuurselt vähenõudlikumaid alasid, sealhulgas vanalinnas. Idee ratsionaalsuse vastasust näib tunnistavat asjaolu, et uue hoone kasulik maht tuleks 5000 ruutmeetrit (ilma laienemisvõimaluse ja parkimisruumita), samal ajal kui senise kompleksi pind on 6000 ruutmeetrit, sealhulgas võimla ja ühiselamu, lisaks olemasolev staadion, soodsad laiendamis- ja parkimisvõimalused.

Ent põhiprobleemiks on asjaolu, et TÜ soovib uusehitist projekti järgi, mille teostamine muudaks võimatuks plaani Narva Raekoja platsi sõjas purustatud stiilse ajaloolise hoonestuse taastamiseks vanal kujul. Seniste küsitluste põhjal pooldab seda aga valdav osa narvalastest, nii põliselanikest kui uusasukatest, nõndasamuti linnavalitsus ja volikogu.

Paraku tunnistati arhitektuurikonkursil võitjaks õppehoone modernistlik projekt “Vihm”, mis ei vasta eelnevalt koostatud detailplaneeringu ega muinsuskaitseliste eritingimuste nõuetele. Nende kohaselt “Börsihoone kui Raekoja platsi silmapistvaim ehitis kuulub restaureerimisele” ning “Börsihoone taastatakse vähemalt väliselt, tema esialgsel originaalsel kujul, kaasa arvatud torn.”

Hr. Jüri Tõnisson on Narva Muinsuskaitse Seltsi ja Vana Narva Seltsi nimel saatnud meile materjalid ametkondades ja ajakirjanduses (EE 03.08.2005) esitatud poolt- ja vastuväidetest Börsihoone asukohale TÜNKi õppehoone ehitamisele, mida “erandkorras” on asunud toetama Narva linnavolikogu (kuid mitte selle esimees M. Stalnuhhin), sest muidu jäävat kolledźile tulemata euroraha ning TÜ esitavat linnale kahjutasu nõude juba tehtud tööde eest.

Narvas on kodanikuinitsiatiivi korras moodustatud “Börsihoone päästmise algatusrühm”, mis oli juba paari kuu eest kogunud 1268 allkirja.

Väärib äratoomist algatusrühma poolt esitatud retsensioon projektile “Vihm”:

“Vihma” autorid on maininud, et neid inspireeris inglise skulptori Rachel Whitereadi looming ja eriti üks tema teos – HOUSE, pidades seda oma projekti plussiks, aga võib-olla lootes sellega źüriid ja narvakaid pahviks lüüa.

Kuid selle HOUSE eest on R: Whiteread saanud esipreemia 1993. a. kõmuliste taieste näitusel kui kõige koledama töö eest! See HOUSE oli nostalgiline mälestusmärk ühele 19. sajandil ehitatud, üle 100 aasta kasutuses olnud ridamajale, ning kujutas endast lammutatud ridamaja üht sektsiooni väljapööratud, betoonist “surimaskivormi”, peaaegu üks-ühele mõõdus. Kuid see taies püsis vaid kolm kuud, siis kõrvaldati see elanike protestide tõttu!

R. Whiteheadi taieseid on peetud morbiidseteks. Ju siis oli selle, uuele kolledźihoonele eeskujuks olnud taiese morbiidsus nii tugev, et seda kauem taluda ei suudetud. “Vihma” autorid tegid uue hoone fassaadi samal viisil, endise börsihoone fassaadi väljapööratud “surimaskivormina”. Kas tahame kolledźihoonele sama kurba aurat? Ilmselt tuleb see morbiidsus esile alles natuuris ja joonistel mitte, ega siis londonlased muidu “õnge” poleks läinud!

R. Whitereadi on iseloomustatud kui kontroversset kunstnikku. Kuid üks asi on skulptuuritaies, mida keegi pole kohustatud vaatama ja mille võib avalikust kohast eemaldada, hoopis teine asi aga aastakümneteks ehitatav õppehoone.”

Tõepoolest, ekstravagantne, “tuulest viidud” katusega “Vihm” on irriteeriv, kuid ebaharmooniline.

Narva muinsussõbrad on põhjendatult arvamusel, et “Vihma” teostamine võib takistuseks saada ka Narva ja Ivangorodi ajalooliste kindlustuste kompleksi lülitamisel UNESCO maailmapärandi nimekirja. Niisamuti, nagu Tallinna ja Riia vanalinnu ähvardab UNESCO maailmapärandi nimekirjast väljaarvamine ajaloopärandit mittesäästva ehitustegevuse pärast.

Kuigi hetkel valdab Eesti arhitektkonna ja muinsuskaitse ametlikus ideoloogias – erinevalt üldsusest – nn maketeerimise-vastane hoiak, mille kohaselt ei pooldata hävinud vanade hoonete ülesehitamist endisel kujul, võib olukord peatselt muutuda. Tänaste hetkehuvide, moeröögatuste või organiseerimissaamatuse pärast ei tohi me võtta võimalust ajaloolise Narva vanalinna südame – Raekoja platsi – taastamiseks sõjaeelsel ilmel.

Kutsume Eesti Muinsuskaitse Seltsi nimel kõiki muinsussõpru ja muinsussõbralikke organisatsioone tsiviliseeritult protesteerima “Vihma” teostamise vastu, saates protestid Narva linna volikogusse.

Koostanud Jüri Kuuskemaa