Uudised2021 Warning: Undefined variable $returnString in /data03/virt20332/domeenid/www.muinsuskaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/EMS/functions.php on line 316 Raamatute jõulumüük reedel, 17. detsembril kell 12-1814. detsember 2021Reedel, 17. detsembril kell 12 – 18 Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk 46 RAAMATUD HEA JÕULUHINNAGA Müügil näiteks värskelt trükist ilmunud Peep Pillaku raamat „Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940.“ (pole veel poodi jõudnudki), Peep Pillak “Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940.” Tallinn 2021 eesti, inglise ja vene keeles Tiina Linna ja Jaan Tamme raamat „Tallinna Kaitseväe kalmistu kujunemine, selle hävitamine ja taastamine.“, ja mõistagi Eesti Muinsuskaitse Seltsi aastaraamatud ning traditsioonilised jõulukleepsud. Valikus mitmeid ajaloo- ja arheoloogiateemalisi trükiseid, elulooraamatuid ja muud lugemisväärset. Kella kahest on kohal norrapoiste raamatu autor Peep Pillak ja raamatusse saab ka autogrammi. Olete lahkesti oodatud! Võib kutsuda ka sõpru! Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhind 20219. detsember 2021Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna 2021 pälvib Tõnu Veldre. Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna valmistab skulptor Mati Karmin. Esmaspäeval, 13. detsembril tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinnaga vabatahtliku muinsuskaitseliikumise eestvedajat Saaremaal, vaimulikku, ajakirjanikku, kaitseliitlast ja muuseumi rajajat Tõnu Veldret. Pühendunud muinsuskaitsjana juhib Tõnu Veldre Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi, on osalenud Tõnu Veldre Eesti Muinsuskaitse Seltsis 13 detsembril 2021 Tullio Ilometsa vastu võtmas. Foto Indrek Ilomets arheoloogilistel väljakaevamistel, töötab igapäevaselt Kuresaares ja Sõrves vaimulikuna, uurib ja tutvustab Eesti sõja-ajalugu, on rajanud Sõrves ajaloo-toa ja muuseumi, on aastaid töötanud ajakirjanikuna, tutvustades Eesti kultuuripärandit ja ajalugu ja korrastab vabatahtlikuna looduskaitsealust Mõntu parki. Kaitseliidu all tegutsevas Saaremaa vabadusvõiltejate ühingus on Tõnu koordineerida Vabadussõja kangelaste toimkond. Tänavu suvest liitus Saaremaa Muinsuskaitse Selts Tõnu eestvedamisel Saaremaa merekultuuri seltsi ja looduskaitse seltsi Saaremaa osakonna algatusega rajada Sääre tippu nn Lopsi mälestussalu, millega meenutatakse Sõrves sõdades ja merel teadmata kadunuks jäänuid. Tullio Ilomets (13. 07. 1921 – 22. 08. 2018) oli laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega teadlane, kes pidas tähtsaks eri valdkondade omavahelist sidet ning teaduse rakendamist igapäevaellu. Pikki aastaid tegeles Tullio tulemuslikult ajalooliste esemete uurimise ja tutvustamisega, vanade kalmistute dokumenteerimisega, farmaatsia, keemia, muinsuskaitsega. Tema sooviks oli, et eksperdid, kelle töö sageli avalikkusele varjatuks jääb, oleksid samuti tunnustatud ning nende panus meie elu edendamisse saaks ära märgitud. Auhind pöörab ühiskonna tähelepanu muinsuskaitse ja sellega seotud teaduste olulisusele ja loodetavasti innustab noori järgima Tullio Ilometsa elutööd. Ajaloo tundmine on oluline igas eluvaldkonnas, muinsuskaitse ja sellega seotud teadused väärivad ühiskonnas rohkem tähelepanu. Eesti Muinsuskaitse Selts asutas Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna 2016. aastal Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutaja ja pikaaegse juhi, Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemärgi suurpaela ning Valgetähe III klassi ordeni kavaleri, Ülikooli Samba autiitli kandja, Tartu linna aukodaniku Tullio Ilometsa elutöö auks tähistamaks tema 95. sünnipäeva. Tullio pojapoeg Jaak Ilomets, Tõnu Veldre, Tullio poeg Indrek Ilomets. Foto Ants Kraut Seltsi au-esimees Trivimi Velliste, Tõnu Veldre, seltsi ase-esimees Helle Solnask, esimees Peep Pillak. Foto Indrek Ilomets Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna laureaadid: 2017 muinastehnoloog, keemik, ajaloolane, arheoloog ja restauraator Jüri Peets. 2018 vanatehnika uurija ning ajalooliste fotode tuvastaja Rene Levoll. 2019 Eesti lähiajaloo ja sõjajärgse vastupanuliikumise uurija, kadunud sõjameeste, metsavendade ja tsiviilisikute tuvastaja Arnold Unt. 2020 Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm. Auhinna valmistab skulptor Mati Karmin. Suvesõda 194129. september 2021Kolmapäeval, 6. oktoobril kell 16 on kõik huvilised oodatud Salme rahvamajas toimuvale sõjaajaloo teemalisele ettekandekoosolekule, millega tähistatakse 80 aasta möödumist lahingutest Saaremaal ja Sõrve poolsaarel 1941. aasta sügisel. Sõjategevus Saaremaal algas 14. septembri varahommikul, mil saksa poole luureüksus maabus Muhus Nõmmküla all. (Esimeste randajõudnute hulgas olid ka eesti mehed grupist Erna II). Viimased punaarmee võitlejad alistusid Sõrve tipus sakslastele 5. oktoobril. Kokku võeti sel ajavahemikul vangi umbes 14 000 punasõdurit. Peab rõhutama, et Saaremaa kiire vabastamine peatas süütute inimeste hukkamised Kuressaare lossihoovis ja Torgu liivamägedes. Sellest kõigest räägivad ettekandjad pikemalt. Hanno Ojalo ettekande teemaks on „Saaremaa metsavennad suvesõjas 1941“. Kohapeal saab osta tema poolt välja antud Saaremaa suvesõja teemalist raamatut ja sellele ka autorilt autogrammi küsida. Kohalik noorema põlvkonna sõjaajaloo uurija Fred Vendel keskendub teemale: „1941. aasta sõjasuve jätk Saaremaal“. Tõnu Veldre Sõrve Muuseumist vahendab kuulajatele 1941. aasta sündmusi hiljuti meie hulgast igavikku lahkunud Sõrve poolsaarel Läbara külas sündinud sõjaajaloolase Juri Melkonovi raamatute põhjal. Ettekannetele järgneb „vaba mikrofon“ kuulajate jaoks ja mälestuste jagamist saab jätkata kohvilauas. Ajalooõhtust, mille korraladavad üheskoos Eesti Muinsuskaitse Selts ja Saaremaa Muinsuskaitse Selts, teeb otseülekande ajaleht Saarte Hääl. Lisateave Tõnu Veldre tel 5130921 ja Helle Solnask tel 53494304 23. august – rahvusvaheline Musta Lindi Päev22. august 2021Mäletame 23. augustit 23. august on rahvusvaheline Musta Lindi Päev – mälestame totalitaarsete režiimide ohvreid. Molotov-Ribbentropi pakt muutis Euroopat, ohvreid ja kannatanuid oli lugematu arv. Tänavu pöörab Rahvusvaheline Mälestuse ja Solidaarsuse Võrgustik üle Euroopa tähelepanu eestlasele Jaan Krossile. Mitmeid kordi Nobeli kirjanduspreemiale nomineeritud kirjanik istus vangis nii saksa kui vene okupatsiooni ajal, tema elust ja saatusest valmis lühike film, milles Krossi nimetatakse “vastupanuvõitluse sümboliks ja Eesti rahva südametunnistuseks”. Filmi saab näha siin: https://www.youtube.com/watch?v=-m-SvzZqsHM Mäletuspäeval on tavaks kanda rinnas musta linti, mida varasemalt on jaganud muuseumid ja teised mäluastused. Praeguses viiruse tingimustes saab oma solidaarsuse väljendamiseks Facebookis oma näopildi raamida musta lindiga, vt siin: here. Lähemalt saab lugeda siit: website. Mälestame 80 aastat tagasi toimunud Juminda merelahingus hukkunuid19. august 2021Tänavu augustikuu viimastel päevadel möödub 80 aastat maailma sõjaajaloo ühest ohvriterohkemast merelahingust, mis toimus Juminda merealal 1941. aastal. Hukkus üle 15 tuhande inimese. Mälestustseremoonia Jumindal Toona, 1941. aasta 28. ja 29. augustil hukkus Juminda poolsaare lähedal soomlaste ja sakslaste pandud miiniväljadel ja Saksa ning Soome lennuväe rünnakute ning maaväe suurtükitule tagajärjel Tallinnast Kroonlinna evakueeruvast Nõukogude Liidu Balti laevastiku üle 200 sõja- ja abilaevast 16 sõjalaeva ning 53 abilaeva, neist 22 Eestist, Lätist ja Leedust rekvireeritud alust. Laevadel oli lisaks N. Liidu sõjaväelastele, partei ja muude okupatsioonivõimude tegelastele ning nende pereliikmetele hulgaliselt vangistatuid, sundevakueeritavaid ja Punaarmeesse mobiliseeritud kodanikke Lätist ja eeskätt Eestist. On üldteada, et üheks neist oli Georg Ots, kes peale laeva põhjaminekut suutis meisterujujana 8 tundi veepeal püsida ja end uppumissurmast päästa. Jumindale kodanikualgatuse korras püstitatud memoriaal, mida on korduvalt täiendatud, on praegusel kujul Juminda miinilahingu ohvrite sümboolseks matusepaigaks, mille mälestusplaatide alla on sängitatud kapslid mitme laeva teadaolevalt hukkumispaigalt võetud põhjapinnasega. Ootame Teid Juminda miinilahingu ohvrite mälestustseremooniale Jumindal laupäeval, 28. augustil algusega kell 13. Lipumastides lehvivad Eesti, Harjumaa ja Kuusalu valla lipud, mälestuskivi kõrval hoidjates Eesti, Soome, Saksa, Läti, Leedu ja Vene Föderatsiooni lipud. Osaleb Kaitseväe orkester. Toimub oikumeeniline hingepalvus ning lillede asetamine memoriaalile. Korraldavad Kuusalu vallavalitsus ja Juminda külaselts koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi ning Eesti Kaitseväega. Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab: 2020 ja 202116. august 2021 EESTI MUINSUSKAITSE SELTS TUNNUSTAB: 2020 ja 2021 MUINSUSED TULEVIKU NIMEL Foto: Peeter Hütt 30 aastat tagasi tegutses noor, napilt neli aastat varem asutatud Eesti Muinsuskaitse Selts sihikindlalt selle nimel, et taastataks „muinsuste muinsus – Eesti Vabariik“, nagu toona rõhutasid seltsi rajajad ning kaasteelised Trivimi Velliste, Lennart Meri, Jaan Kross, Villem Raam. Perestroika tõmbetuules sündinud muinsuskaitseliikumine tõstis kilbile mälu mõiste. Toonitati: ükski olevus ei jää ellu, kui tal pole mälu. Nõnda viljelesid peamiselt noored muinsuskaitsjad nii sõnas kui teos Eesti ühiskonna ajaloomälu, rahvusmälu. Taastati „keelatud“ ajalooliste isikute hauatähiseid, ennistati Vabadussõja ausambaid. Mälu järjepideva kestvuse mõiste seoti teadlikult riikluse järjepidevusega. Eesti Muinsuskaitse Selts oli Eesti kodanike komiteede liikumise peamisi algatajaid ning edendajaid. Nii nagu kohalikud muinsuskaitse seltsid sündisid kihelkondlikul alusel, nõnda loodi ka kohalikud kodanike komiteed. Liikumine päädis Eesti Kongressi kokkuastumisega. Meie riigis on vabana elatud päevade arv (22 + 30 aasta jooksul) ületamas okupatsioonide all elatud päevade koguarvu. Ent muinsuskaitsjad teavad: miski ei püsi niisama – iseenesest. Meie mälu ja pärandi kaitse on otsekui Sisyphose kivi veeretamine mäkke. Seltsi vabatahtlikud korrastavad ja hooldavad jätkuvalt Eesti ajaloo- ning kultuuripärandit. Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmete hulgas on – nagu algaegadelgi – erinevate elutstete inimesi, teiste seas kutselisi ajaloolasi, arheolooge, arhitekte, kodu-uurijaid. Esmaspäeval, 16. augustil kell 16 tunnustab Eesti Muinsuskaitse Selts ajaloolise Patarei merekindluse sisehoovis muinsuskaitse vallas t egusaid ja aktiivseid inimesi. Arheoloog Ants Kraut. Foto Peeter Hütt 2021 laureaadid Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist Arheoloog Ants Kraut – väljapaistva panuse eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi tegemistesse nii sõna kui teoga. Seltsi teenetemedal Tiit Harjak – pikaajalise vabatahtliku muinsuskaitselise tegevuse, Hiiumaa arhitektuuripärandi hoidmise ja säilitamise eest. Kolonelleitnant Kaupo Kiis – pühendunud ja tulemusliku koostöö eest pärandkultuuri ja mäluürituste korraldamisel. Filmilooja, Käru muuseumi rajaja Aljona Suržikova, Eesti kultuuripärandi jäädvustamise ja tutvustamise eest. Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever Koolidirektor Mehis Pever – pikaajalise hea koostöö eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi vahel ja noortes muinsuskaitsehuvi äratamise eest. Leho Lõhmus – kauaagse pühendunud ja tulemusliku tegevuse eest Eesti Muinsuskaitse Seltsis ja Nõmme Heakorra Seltsis. Ajakirjanik Urmas Saard – Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi tegevuse, kodupaiga ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamise ja Muinsuskaitse temaatika järjepideva tutvustamise eest ajakirjanduses. Toomas Pirn – MTÜ Keskaegne Lihula juhatuse esimees, kes korraldanud vabatahtlikke arheoloogilistele kaevamistele aastatel 2011 – 2020 ja 2021. aastal Keblastes Pärnumaal ning ka ise igal aastal vabatahtlikuna aktiivselt osa võtnud nii kaevamistest kui ka muudest seltsi ettevõtmistest, nagu näiteks talgud muinsuskaitse all olevatel kalmetel ja Lihula linnusel). Vahipataljoni tseremooniateenistuse veebel Andres Lillemägi – pikaaegse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ja isamaaliste ürituste korraldamisel. Seltsi tänukiri Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt – hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel. Laevastiku Veteranide Klubi juhatuse esimees Aleksander Karaulov – hea koostöö eest Juminda miinilahingu ohvrite mälestusürituste korraldamisel. https://podcast.kuku.postimees.ee/ Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu 15. juunil13. juuni 2021Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed on oodatud osa võtma seltsi suurkogust teisipäeval, 15. juunil kell 16-18 Tallinna Linnaarhiivi sisehoovis Tolli tn 6. PÄEVAKAVA 15.30 Osavõtjate registreerimine 16 – 18 Suurkogu Suurkogu juhataja ja protokollija valimine Esimees Peep Pillaku aruanne seltsi tegevusest 2020. aastal Revisjonitoimkonna esimees Külliki Suurmaa ettekanne Küsimused, aruannete kinnitamine Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhikirjast. Ants Kraut Seltsi juhatuse, volikogu ja revisjonitoimkonna liikmete valimine. Aastaraamatu 2020 esitlus Kohapeal algataud küsimused Euroopa arheoloogiapäevad 20217. juuni 2021 Euroopa arheoloogiapäevad 2021 toimuvad 18. – 20. juunil Eesti ja muu Euroopa ajalugu tutvustavad arheoloogid mitmel pool nii maastikul kui muuseumides. Eesti Muinsuskaitse Selts jätkab Tallinna lähiümbruse valdade esiajaloo tutvustamisega. Reedel, 18. juunil kell 11 väljub buss Tallinnast Mere puiesteelt Vaskjala kihelkonda, tagasi Tallinnas oleme kell 16. Retke juhib arheoloog Ants Kraut: “Jüri ehk Vaskjala kihelkond – muistne Ocriaelae muinasmaakond on Eesti pealinna Tallinna ajalooline lõunapoolne tagama, kus asub arvukalt arheoloogiamälestisi kiviajast keskajani, neist riigi kaitse all 263. Kihelkonna külasid on loetletud juba 1219 ja 1241 Taani kuninga maa hindamise raamatus Liber Census Daniae ehk Kong Valdemars Jordebog , siin asub esimene Eestis rekonstrueeritud 1500 aasta vanune kivikalme, sadade kultuslohkudega Nõiakivi, siit sai alguse muistse rauatootmise uurimine Eestis, ilmus esimene eestikeelne piibel ning puhkab väljapaistev harrastusarheoloog ning kodu-uurija Oskar Raudmets. Siinmail pandi toime ka Eesti suurim aarderööv. Kõiki nendega seotud paiku külastame arheoloog Ants Krauti juhatusel. Jüri kihelkonna muinasretkega jätkab Eesti Muinsuskaitse Selts Euroopa Arheoloogiapäevade raames Eesti muinaskihelkondade tutvustamist.” Palume osavõtusoovist teada anda helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304 Ajarännak avastamaks Paide ordulinnuse saladusi Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum korraldab reedel, 18. juunil algusega kell 16 ajarännaku avastamaks Paide kindluse peidetud saladusi. Retke juhib arheoloog Kalle Lange. Osavõtt tasuta. Koguneme Ajakeskuse sissepääsu juures. Lisateave Ründo Mülts SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum tel. 56682165 Muhu maalinna tutvustab 20. juunil arheoloog Jaan Tamm Kell 12 avatakse linnust tutvustav põhjalik teabetahvel, peale avamist viib Jaan huvilised linnusele ja annab ülevaate sündmustest, millega kirjutasid end Eesti ajalukku 1227.aastal muistsed muhulased – Linnuse vaprad kaitsjad. Jaan Tamm: Muhu saare edelaosas Linnuse küla põllul, sealsest külakeskusest kilomeeter loodepool ja Kuressaare maanteest vaid 0,5 km kaugusel asub muistne Muhu maalinn. Peale Tartu linnuse langemist 1224. aastal vallutasid sakslased sama aasta sügisel kogu mandri-Eesti ja Muhu linnus oli muistse vabadusvõitluse käigus viimane Eestimaa linnustest, mis ordurüütlite ja nende poolt allutatud liivlaste ja lätlaste poolt 1227. aastal vallutati. Ümara põhiplaaniga maalinn on rajatud peaaegu tasasele maale, koos ümbritseva ringvalliga võtab see enda alla maa-ala, mille läbimõõt on põhja- lõuna suunas 110 m, ida-lääne suunas 100 m. Linnus õue pindala ligikaudu 3000 m2. Seoses teetammi rajamisega Muhu ja Saaremaa saarte vahel üle Väikese väina veeti aastatel 1994-95 suur osa valli sisekülje materjalist täiteks, mistõttu maalinnast jääb tugevasti lõhutud mulje. Osaliselt veeti ära ka valli keskvöönd, millele järgnenud varingu tõttu ei ole vall esialgse kõrguses säilinud. Erandiks võib olla valli kõige kaugem ehk loodepoolne külg, kus selle kõrguseks on kuni 8 meetrit, mujal ei ületa see 5-6 meetrit. Kuna linnusemüüri väliskülg on rohkem säilinud, saab sellest väljalugeda kahte väravakäiku, üks põhja, teine lõunaküljel. Kes sellel korral ei jõua, siis on veel võimalus 31. juulil kell 12 ja 28. augustil kell 12. jaan@muinsuskaitse.ee Euroopa avatud aiad 4. – 6. juuni26. mai 2021AED KUI TEADMISTE VARALAEGAS https://openagenda.com/rdvj-2021-europe Juuni esimesel nädalavahetusel tähistatakse Euroopa avatud aedade festivali. 4. – 6. juunini toimuva üritustesarja teemaks on „Aed kui teadmiste varalaegas“. Korraliku aia rajamine ja hooldamine nõuab tõsist tööd, suurt pühendumist, esivanemate tarkust ja mitmekülgseid uusi oskusi. Praegusel viiruseajal vajavad inimesed rohkem kui muidu lootust ja hingekosutust, mida pakuvad liigirikkad ilusad aiad ja pargid. Eesti võtab Euroopa avatud aedade festivalist osa kolmandat korda. Üritustesarja algatas Prantsusmaa, kes soovib juhtida tähelepanu aedadele kui olulisele kultuuripärandile. Euroopa avatud aedade festivalil osalevad Eestist mitmed omanäolised aiad ja pargid. Ja kuigi juuni algus pole ehk õieilu mõttes kõige rikkalikum, kuna kevadlillede aeg hakkab läbi saama ja suveüied alles ootavad puhkemist, annab ehk just see aeg aimu, et korralikult rajatud ja õigesti hooldatud aed pakub kosutust ja meelerahu igal ajal. Mõisaparkidest saab külastada näiteks Koigi mõisa aeda ja parki Järvamaal, mida sealne koolipere on hoolega taastamas. Palmse mõisa aed Lääne-Virumaal on esinduslik maastikupargi näide Eestis. Sagadi mõisa vanim pargiosa rajati 17. sajandil. Omaette vaatamisväärsus seal on värvikirev talveaed. Väga huvitav ettevõtmine toimub Ajakeskus Wittenstein ja Järvamaa muuseumi eestvedamisel 6. juunil Paide Vallimäel, kus vabaõhuloenguga teemal „Kes kasvas vanaema aias?“ esineb kogenud aednik ja kõneleb aedades leiduvatest pärandtaimedest, lõhnadest ja maitsetest ning vajalikest hooldustöödest. Avatud on ka mitmeid eraaedu, kus samuti toimuvad ekskursioonid ja taimede tutvustused. Harjumaal saab külastada AgroTurismi taluaeda Kosel. RenTer iluaed Imaveres Järvamaal pakub silmarõõmu mitmesuguste õitsvate lillede, põõsaste ja okaspuudega. Laidi aias Mustvees Jõgevamaal saab tutvust teha elupuude hingeeluga. Mikko talu Südamete aias jalutame perenaisega Tännassilma oja kaldal asuvas looduslähedases liigirikkas iluaias, mille eripäraks on lisaks teadlikult keskkonnaga sobitatud liigirohkele taimevalikule omanäoline taas- ja uuskasutusel põhinev aiadisain. Seitsme tuule aed Muhumaal ühendab endas traditsioonilise taluarhitektuuri ja kaasaegsed aiaelementid nagu terrassid ja keraamilised aiavormid. Talu ümber on liigirikas lilleniit. Saaremaal kutsub külastajaid Mõntu park, mis on Saaremaa maaparkidest kõige liigirikkam park, jäädes looduskaitsealuste parkide seas alla vaid Kuressaare lossipargile . Siin on Saaremaa vanim ja suurim euroopa nulu (Abies alba) kasvupaik. Tutvuda saab nii loodusväärtuste kui Mõntu mõisa ja kooli ajalooga. Julgemad saavad külastada II maailmasõja aegsete 127 mm rannakaitsesuurtükkide maa aluseid galeriisid ja nautida kõrgelt kaldalt merevaadet. Kuigi reisimine on tänapäeval keerukas, on kõik oodatud külastama avatud aedu ja parke ka mujal Euroopas. Ainuüksi Prantsusmaal on avatud enam kui 2300 aeda ja parki. Muinsuskaitsekuu 202117. aprill 2021 Esmakordselt tähistas Eesti Muinsuskaitsekuud 1985. aastal. Muinsuskaitsekuu 2021 toimub 18. aprillist (rahvusvaheline muinsuskaitsepäev) kuni 18. maini (rahvusvaheline muuseumipäev). Tänavusel keerulisel viiruseaastal läheme tagasi juurte juurde ja keskendume talgutööle. Vabatahtlik töö värskes õhus – just seda vajame oma tervise hoidmiseks! Eesti ajaloo olulised paigad vajavd Sinu abikätt kevadiseks värskenduseks. Koristame, puhastame, riisume, tassime oksi ja risu, istutame lilli … Talgujuhid räägivad Sulle lähemalt paikade ajaloost ja olulisusest. Kui soovid kaasa aidata Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi säilimisele ja heale käekäigule, löö kampa talgutel! Sobiva talgupaiga leiad Muinsuskaitsekuu kavast. Võta ühendust talgujuhiga. Reipa kohtumiseni muinsuskaitsekuul! NB! Muinsuskaitsekuu kava täieneb jooksvalt. Euroopa Avatud Aiad 202117. märts 2021 Eesti Muinsuskaitse Selts kutusb aiaomanikke osa võtma Euroopa Avatud Aedade festivalist 4., 5. ja 6. juunil. AED KUI TEADMISTE VARALAEGAS 2018. aastal ühinesid Eesti aiapidajad Prantsusmaa algatusega juhtida tähelepanu aedadele ja parkidele kui kultuuripärandi olulisele osale. 2020 oli karm koroona-aasta ning kavandatud Euroopa Avataud Aiad jäid enamikus riikides ära. Tänavu, 2021. aastal on otustatud tähistada Euroopa Avatud Aedade festivali 4. – 6. juunil, teemaks „Aed kui teadmiste varalaegas“. Teema on väga asjakohane, sest teadagi vajab korraliku aia rajamine tõsist tööd, suurt pühendumist, esivanemate tarkust ja mitmekülgseid uusi oskusi. Just praegusel viiruseajal vajavad inimesed vast rohkem kui muidu lootust ja hingekosutust, mida pakuvad liigirikkad ilusad aiad ja pargid. Aia tutvustamiseks võib aiaomanik teha huvilistele ringkäigu või lubada külalistel ise aiaga tutvuda. Võib korraldada näiteks töötoa, kus tutvustada aiapidamiseks vajalikke oskusi, aias elavaid taime- ja loomaliike, kontserdi või näituse. Oluline on, et aiakülastus oleks kas tasuta või tavalisest väiksema külastustasu eest. 4. juuni on tavapäraselt mõeldud eeskätt lastele ja noortele. Osalema on kutsutud igat tüüpi aiad ja pargid: lille- ja iluaiad, juurviljaaiad, linna- ja taluaiad, ühiselt loodud aiad ja pargid, väiksed ja suured, uued ja vanad … Euroopa Avatud Aiad on Prantsusmaa kultuuriministeeriumi ning Euroopa Nõukogu ühine algatus juhtimaks tähelepanu aedadele kui rikkalikule, kuid samas sageli väga ohustatud kultuuripärandile. Mitmed ajaloolised aiad ja mõisapargid on tänaseks kadunud, nende asemele on rajatud autoparklaid ja ehitatud korrusmaju. Pahatihti puuduvad hooldusplaanid, restaureerimiskavad või üldse selge ülevaade aia väärtustest. Alates 2018. aastast toimub avatud aedade programm umbes 20 Euroopa riigis, teiste seas osaleb ka Eesti. Ainuüksi Prantsusmaal avavad oma väravad külastajatele üle 2300 aia ja pargi – nii eraomanike, riigi kui kohaliku võimu hallatavad. Märts 2021 – Uusi raamatuid Eesti Muinsuskaitse Seltsis15. märts 2021 UUS! Norrapoisid. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940.Peep Pillak. Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinn 2021 Aastaraamat 2020. Eesti Muinsuskaitse Selts/ Eesti Genealoogia Selts. Tallinn 2021 Hind 7 € Development, destruction and restoration of the Defence Forces Cemetery of Tallinn. Jaan Tamm, Tiina Linna. Tallinn Under the North Star. Estonian Volunteers in the Battle of Narvik 1940. Narvik/ Tallinn 2020. The Narvik War and Peace Centre/ Estonian Heritage Society. Trükis annab ülevaate Eesti ja Norra suhetest, Norra võitlusest II Maailmasõjas ning Narviki lahingust, pöörates peatähelepanu 12 eestlasele, kes koos norrakatega 1940. aasta kevadel Saksa vägede vastu astuseid. Alta pataljoni ridades võidelnud Arnold Soinla oli esimene sõjas hukkunud eestalne. Ta on maetud Lenviki kalmistule. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi aastaraamat 2019. Tallinn 2020. Möödub 77 aastat Nõukogude lennuväe pommirünnakutest Eesti linnadele19. veebruar 2021 Kutsume teid teisipäeval, 9. märtsil mälestama ohvreid, kes hukkusid 1944. aasta veebruris ja märtsis Nõukogude lennuväe pommirünnakutes Tallinnale ja teistele Eesti linnadele. Kell 12 mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalvuse peab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vanemkaplanülempreester Aleksander Sarapik. Kell 18 – 19 mälestusteenistust Niguliste kirikus EI TOIMU!!! Esinevad Tiit Kiik (orel), Aare Saal (bariton) ning Valju Kasuk (viiul). Vaimulikuna teenib Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Mälestuskõnega esineb ajaloolane professor Raimo Pullat. Kõneleb Tallinna Linnavalitsuse esinadaja Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad. https://www.facebook.com/paevaleht.se/photos/a.2076480519294774/2996646677278149 Tartu Rahu aastapäev1. veebruar 2021 2. veebruar on Eesti jaoks oluline päev, mil sõlmiti rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Vabadussõda oli lõppenud, Eesti idapiir määratud. Praegu möllava viiruse ajal on hea, kui lähme küünalt ja lille viima igaüks talle sobival ajal, hajutatult. Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmed on oodatud Poska hauale, Kaitseväe kalmistu mälestusehise, Reaalkooli poisi, Vabadussõja võidusamba juurde, ausammaste juurde kõikjal Eestis. Elagu Tartu Rahu!
