Kutsume märtsipommitamise mälestuspäevale!7. märts 2024 Möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 1944 – 2024 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lenduri heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu. 9. märtsi mälestuspäeva kava: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 17 avatkse Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumiskohal installatioon, mis kujutab Harju tänava algust enne pommitamist. Kõneleb Tallinna linnamuusuemi teadur Toomas Abiline, kesklinna vanema asetäitja Nikita Grozonov, esineb tropmetist Neeme Ots. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor, Tiit Kiik orelil. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad. Kell 20 Kaarli kirikus Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik. Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital. Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna linn, Eesti Mälu Instituut Meediakajastusi: https://epl.delfi.ee/artikkel/120273056/muinsuskaitsjad-9-martsi-kabaree-publik-voiks-pommitamise-ohvreid-malestada-vahemalt-leinaseisakuga https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120274454/martsikuu-arev-oo-kas-soomlaste-hulljulge-runnak-noukogude-lennuvaljadele-paastis-tallinna-hullemast https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Pillak_M2rtsi_suurpommitamisest_TUNA2014_3.pdf 80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE – Külauudised (kylauudis.ee) https://www.facebook.com/kylauudised/posts/pfbid0cCZpT3bEQHcS5GXHPnmxcn98NL6RFTXMhfLdKMNhNbFZwAUDvCCBx8chTh3G9oWcl
