Euroopa arheoloogiapäevad 20217. juuni 2021 Euroopa arheoloogiapäevad 2021 toimuvad 18. – 20. juunil Eesti ja muu Euroopa ajalugu tutvustavad arheoloogid mitmel pool nii maastikul kui muuseumides. Eesti Muinsuskaitse Selts jätkab Tallinna lähiümbruse valdade esiajaloo tutvustamisega. Reedel, 18. juunil kell 11 väljub buss Tallinnast Mere puiesteelt Vaskjala kihelkonda, tagasi Tallinnas oleme kell 16. Retke juhib arheoloog Ants Kraut: “Jüri ehk Vaskjala kihelkond – muistne Ocriaelae muinasmaakond on Eesti pealinna Tallinna ajalooline lõunapoolne tagama, kus asub arvukalt arheoloogiamälestisi kiviajast keskajani, neist riigi kaitse all 263. Kihelkonna külasid on loetletud juba 1219 ja 1241 Taani kuninga maa hindamise raamatus Liber Census Daniae ehk Kong Valdemars Jordebog , siin asub esimene Eestis rekonstrueeritud 1500 aasta vanune kivikalme, sadade kultuslohkudega Nõiakivi, siit sai alguse muistse rauatootmise uurimine Eestis, ilmus esimene eestikeelne piibel ning puhkab väljapaistev harrastusarheoloog ning kodu-uurija Oskar Raudmets. Siinmail pandi toime ka Eesti suurim aarderööv. Kõiki nendega seotud paiku külastame arheoloog Ants Krauti juhatusel. Jüri kihelkonna muinasretkega jätkab Eesti Muinsuskaitse Selts Euroopa Arheoloogiapäevade raames Eesti muinaskihelkondade tutvustamist.” Palume osavõtusoovist teada anda helle@muinsuskaitse.ee või 53 494 304 Ajarännak avastamaks Paide ordulinnuse saladusi Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum korraldab reedel, 18. juunil algusega kell 16 ajarännaku avastamaks Paide kindluse peidetud saladusi. Retke juhib arheoloog Kalle Lange. Osavõtt tasuta. Koguneme Ajakeskuse sissepääsu juures. Lisateave Ründo Mülts SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum tel. 56682165 Muhu maalinna tutvustab 20. juunil arheoloog Jaan Tamm Kell 12 avatakse linnust tutvustav põhjalik teabetahvel, peale avamist viib Jaan huvilised linnusele ja annab ülevaate sündmustest, millega kirjutasid end Eesti ajalukku 1227.aastal muistsed muhulased – Linnuse vaprad kaitsjad. Jaan Tamm: Muhu saare edelaosas Linnuse küla põllul, sealsest külakeskusest kilomeeter loodepool ja Kuressaare maanteest vaid 0,5 km kaugusel asub muistne Muhu maalinn. Peale Tartu linnuse langemist 1224. aastal vallutasid sakslased sama aasta sügisel kogu mandri-Eesti ja Muhu linnus oli muistse vabadusvõitluse käigus viimane Eestimaa linnustest, mis ordurüütlite ja nende poolt allutatud liivlaste ja lätlaste poolt 1227. aastal vallutati. Ümara põhiplaaniga maalinn on rajatud peaaegu tasasele maale, koos ümbritseva ringvalliga võtab see enda alla maa-ala, mille läbimõõt on põhja- lõuna suunas 110 m, ida-lääne suunas 100 m. Linnus õue pindala ligikaudu 3000 m2. Seoses teetammi rajamisega Muhu ja Saaremaa saarte vahel üle Väikese väina veeti aastatel 1994-95 suur osa valli sisekülje materjalist täiteks, mistõttu maalinnast jääb tugevasti lõhutud mulje. Osaliselt veeti ära ka valli keskvöönd, millele järgnenud varingu tõttu ei ole vall esialgse kõrguses säilinud. Erandiks võib olla valli kõige kaugem ehk loodepoolne külg, kus selle kõrguseks on kuni 8 meetrit, mujal ei ületa see 5-6 meetrit. Kuna linnusemüüri väliskülg on rohkem säilinud, saab sellest väljalugeda kahte väravakäiku, üks põhja, teine lõunaküljel. Kes sellel korral ei jõua, siis on veel võimalus 31. juulil kell 12 ja 28. augustil kell 12. jaan@muinsuskaitse.ee
