18 aprill 2018 – MUINSUSKAITSEKUU18. aprill 2018 18 aprill 2018 – MUINSUSKAITSEKUU 100 aastat Eesti Vabariiki. 34 aastat muinsuskaitsekuud Muinsuskaitsekuu avame pidulikult kolmapäeval, 18. aprillil kell 17 Eesti Panga Iseseisvusaalis Estonia pst 13. Muinsuskaitsekuu lõpetame 18. mail kell 15 Nõmmel Vanatehnika Muuseumis, Nõmme-Kase 12. Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2018: Teeneterist: president Arnold Rüütel. Pikaajalise pühendunud tegevuse eest meie rahva kultuuripärandi säilitamisel ning kodu- ja kodanikutunde süvendamisel. EMS juubelimedal: PhD Ingrid Rüütel. Kauaaegse pühendunud teadustöö eest rahvaluule kogumisel, uurimisel ja publitseerimisel.Jüri Kraft. Pikaajalise tulemusliku tegevuse eest paljude ajaloo- ja kultuuriprojektide algatamisel ning toetamisel.Lembit Võime. pikaajalise tulemusliku töö eest Abhaasia eestlaste ajaloo uurimisel.Olaf Esna. Pikaajalise, sihikindla ja pühendunud tegevuse eest muinsuskaitseliikumises. EMS teenetemedal:Aivar Reivik.al: Koluvere lossi taastamise eest.Arvo Oorn. Koluvere lossi taastamise eest.Helgi Põllo. Hiidlaste ajaloomälu ja kultuuripärandi uurimise, kogumise, hoidmise ning tutvustamise eest.Arnold Unt. Pikaajalise pühendunud töö eest sõjahaudade ning metsavendlusega seotud paikade uurimisel ja tutvustamisel.Meelis Kubits. Vabatahtliku kultuuridoplomaatia mastaapse edendamise eest.Leeni Langebraun. Väljapaistva tegevuse eest Abhaasia eestluse uurimisel ja tutvustamisel.Jaanus Piirsalu. Pühendunud ja tulemusliku tegevuse eest rahvaste kultuurikontaktide vahendamisel ja tugevdamisel. EMS tänukiri.Gabriel Passov. Hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.Arnold Rutto. Abhaasia eestlastega kultuurikontaktide hoidmise ja tugevdamise eest. KARUTEENE MEDAL:Viljandi Linnavalitsusele Viljandi muinsuskaitsealal 19. sajandi Seasaare kõrtsmiku maja, töölistemaja ja abihoone lammutamise ning Viljandi mõisa pärandiga ükskõikselt ümberkäimise eest.Karuteene medal 2018 läks Viljandi linnavalitsusele Viljandi muinsuskaitsealal Tallinna tn 3, 19. sajandi Seasaare kõrtsmiku maja, töölistemaja ning abihoone lammutamise eest ja Viljandi mõisa pärandiga (mis jääb ka väljaspoole muinsuskaitseala) ükskõikselt ümberkäimise eest. Viljandi mõisa maad läksid 1919 maareformiga linnale: üle poole praegusest linnast on rajatud mõisa maadele, selle põldude ja hoonete vahele. Seejärel on linn mõisa pärandiga oma suva järgi ümber käinud. Üht-teist on säilinud, üht-teist on hävinenud, üht-teist julmalt ümber ehitatud. Tänaseni ei ole mõisa pärandit kaardistatud, linn ei ole näidanud erilist initsiatiivi oma identiteeti oluliselt suunanud nähtuse esile toomiseks või väärtustamiseks. Ajakirjanduses: http://www.eesti.ca/eesti-muinsuskaitsekuu/article51494 https://sakala.postimees.ee/ https://parnu.postimees.ee/4477373/algas-muinsuskaitsekuu
