Uudised2026 Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub mälestama 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid17. veebruar 2026Möödub 82 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, 19.15st kuni kella üheni öösel ja varahommikul kella kolmest kuueni kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Hansalinn Tallinn sai rängalt kannatada. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Tallinna linnaga 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu. II maailmasõja lõpp 1945. aastal tõi Eestile ja mitmele teisele riigile kaasa pika ja raske okupatsiooniaja. 82 aastat hiljem ei saa Euroopa lubada ajaloo kordumist. Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa võtma mälestuspäevast 9. märtsil: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Püha Miikaeli Kooli poistekoor Arno Gabriel Humala juhatamisel, orelil Tiit Kiik. Kõnelevad Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel. Teenib Toompraost Arho Tuhkru. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Helisevad Tallinna kirikute leinakellad.EMS juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse2. veebruar 2026Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse – Valgetähe IV klassi teenetemärgi hariduselu edendamise eest Tallinnas. Palju, palju õnne, Mehis!!! Mehis Pever. Peeter Hüti foto Fotol on Mehis aastal 2021, mil Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas Patarei merekindluses toimunud pidulikul tseremoonial Mehist teenetemedaliga pikaajalise hea koostöö eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi vahel ja noortes muinsuskaitsehuvi äratamise eest. Relvarahu 3. jaanuaril2. jaanuar 2026Vabadussõjas võidelnuid mälestame 3. jaanuaril kell 10.30 üle Eesti sada sekundit kestva vaikusega. Üle Eesti helisevad kirikukellad, kostavad veduriviled ja laevapasunad. Süütame Vabadussõjaga seotud mälestuspaikades küünlad ja asetame pärjad. Peatame kangelaste mälestuseks oma tavapärased toimingud, koguneme mälestussammaste juurde ja avaldame austust Eest eest elanud ja elu andnud inimestele. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kodumaa vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on kõik teisedki oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Kaitseväe klamistul, Reaalkooli juures, samuti Viimsi mõisa pargis kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurdes ning Vabadussõja ausammaste juures kõikjal Eestis. Punaarmee üksused ületasid Narva jõe 8. novembril 1918 ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas astusid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu. 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
