Uudised2013 Warning: Undefined variable $returnString in /data03/virt20332/domeenid/www.muinsuskaitse.ee/htdocs/wp-content/themes/EMS/functions.php on line 316 28 november 2013 – Vabadusristi kavaler kolonel Buxhoeveden tagasi kodus13. november 2013 Kolonel Arthur von Buxhoeveden (VR I/2) – tagasi Eestis 28. novembril – väga tähenduslikult just Vabadussõja alguse aastapäeval – jõudsid tagasi Eestimaa pinnale Vabadusristi kavaleri, kolonel Arthur von Buxhoevedeni ja tema abikaasa Kira maised jäänused, et saada sängitatud kodumaa mulda. 25, 26, 27, oktoober 2013 – Talgud Reigi kalmistul25. oktoober 2013 Hiiumaa Muinsuskaitse Selts kutsub heakorratalgutele Reigi kalmistul 25., 26. ja 27. oktoobril kell 11. Kavas ristide ja hauapiirete värvimine ja muud jõukohased tööd. Tööriistad ja supp seltsi poot. Lisateave Dan Lukaselt 5064 565 12 oktoober 2013 – Arheoloogiapäev Ambla kihelkonnas12. oktoober 2013 ARHEOLOOGIARADA AMBLA KIHELKONNAS: Jäneda – Pirsu – Käravete – Ambla muistised ja maastikud 10.00 – Buss väljub Tallinnast Jänedale Mere puiesteelt Vene kultuurikeskuse juurest. Soovijail palume ette teatada aadressil info@muinsuskaitse.ee või 6412 522. Arheoloogiarada toetab Eest-Läti-Vene ühisprojekt “Arheoloogia, võim, ühiskond” Jäneda esmamainimise 660. aastapäevale pühendatud MUINASPÄEV Fotod: Heidi ToomingJäneda linnamäeleAmbla kirik 22. september 2013 – Riigivanemate mälestusteenistus Kuressaares22. september 2013 Vastupanuvõitluse päeval 22. septembril kell 12 toimub Kuressaare Laurentiuse kirikus mälestusteenitus Eesti riigivanematele. Eestil on ühtekokku olnud 16 lahkunud riigipead või riigipea kohusetäitjat, igale ühele süüdatakse küünal.Mälestusjumalateenistusel teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ja Püha Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan. Mälestuskõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kellele peapiiskop annab üle EELK teeneteristi.Trivimi Velliste kõne lisas. 20 september 2013 – Soomuslaev Russalka20. september 2013 20. septembril kell 15 toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kaitseliidu meredivisjoni algatusel Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna katedraalkirikus Ahtri tänaval soomuslaev Russalka meeskonna hingepalvus. mille metropoliit Stefanuse õnnistusel viib läbi Mattias Palli. Samas kir´ikus toimus Russalka meeskonna viimane jumalateenuistus enne saatuslikule merereisile minekut. Lisaks loe EMS ase-esimees Priit Herodeselt. 9. – 15. september 2013 – Eesti tähistab Euroopa muinsuskaitsepäevi9. september 2013 Eesti tähistab tänavu Euroopa muinsuskaitsepäevi 9. – 15. septembril, teemaks “Pärijata pole pärandit”. 9. september – Euroopa muinsuskaitsepäevade avamine Tartus: Kuradisild 100 Kogu kava vt lisas. Euroopa muinsuskaitsepäevade avamine 9. septembril Kuradisillal: http://www.uttv.ee/naita?id=17781 http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=142175 http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=59181 Eesti Muinsuskaitse Seltsi tänuõhtu Sindi Gümnaasiumis 4. juuni 2013 – Pidulik lipu heiskamine Pika Hermanni torni4. juuni 2013 Lisatud dokumendid:Üleskutse 18 aprill – 18 mai 2013 – Muinsuskaitsekuu 201318. aprill 2013 Lisatud dokumendid:Esimees Peep Pillaku kõneMinister Rein Langi tervitusMuinsuskaitsekuu kava Muinsuskaitsekuu avamine Tartu Jaani kirikus. Foto Heidi ToomingTartu muinsuskaitsepäevad 25 – näitus ülikooli peahoones. Foto Heidi Tooming 6. aprill 2013 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu6. aprill 2013 Lisatud dokumendid:Suurkogu protokoll 28, märts 2013 – Europa Nostra muinsuskaitseauhind Eestisse28. märts 2013 Teisipäeval, 26. märtsil avalikustas Euroopa suurim ja mõjuvõimsaim valitsusväline muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra tänavused Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitseauhindade laureaadid. Europa Nostra asutati 1963. aastal, mil mitmed Itaalia perekonnad ja vabatahtlike organisatsioonid koondusid kaitsma ja säilitama Itaalia ajaloo- ja kultuuripärandit jõudsalt pealetungivate uusehitiste ja arhitektuursete ümberehituste eest. Itaalia perekonnad leidsid, et nende sajandite jooksul loodud kodud ja ühiskondliku hooned väärivad kaitset ning säilitamist tulevatele põlvedele vaatamata sellele, et linnaarengus olid tekkinud uued jõulised suunad ning ajaloolisi hooneid asuti hoogsalt lammutama või ümber ehitama. Peagi liitusid Italia Nostraga vabatahtlike organisatsioonid teistest riikidest ning sündis Europa Nostra, mis tänaseks on kujunenud Euroopa suurimaks ja mõjuvõimsaimaks valitsusvälise muinsuskaitse katusorganisatsiooniks. Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitseauhindu antakse välja neljas kategoorias: ehitusmälestiste restaureerimine ja konserveerimine, arheoloogiapärand ja maastikud, muinsuskaitseline teavitustöö ning elutöö auhind. Enim kandidaate esitatakse I kategooria ehk restaureerimise/ konserveerimise auhinnale – seal on konkurents alati kõige kõvem. Ka tänavu, 2013. aastal kandideeris I kategooria auhindadele kokku 96 suurepäraselt taastatud või konserveeritud objekti. Rahvusvahelise žürii töö ei olnud kerge, valik tuli langetada antiiksete amfiteatrite, keeruliste tööstushoonete, tehnikamälestiste, losside ja kindluste vahel. Seda enam on heameel sellest, et üheks 15st laureaadist osutus Tallinna vesilennukite angaaride suurepärane taastamine ning kohandamine kaasaegseks meremuuseumiks. 28, märts 2013 – Talletagem priiuse põlistumise päeva tähistamist!28. märts 2013 Jäädvustagem priiuse põlistumise päev! Priiuse põlistumise päev 27. märts 2013 on läinud ajalukku. Kuna tegemist oli ainulaadse ja kordumatu päevaga, kutsuvad Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahva Muuseum talletama tulevastele põlvedele selle päeva kirjeldusi. Soovitav on lisada fotosid või videomaterjali. Eesti Rahva Muuseum ootab kõigilt, kes seda päeva mingil viisil meeles pidasid, lühikirjeldusi (maksimaalselt 1 lk A4 või 1800 tähemärki koos tühikutega) aadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski tn 32, 51014 Tartu; või e-postiga: tiina.tael@erm.ee ( tel 7350 420 ). Kirjelduste laekumise tähtaeg on 11. aprill k.a. Paremaid talletajaid autasustatakse muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel 18. aprillil Tartu Jaani kirikus. Täname kõiki, kes priiuse põlistumise päeva väärtustasid! Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Rahva Muuseum 27 märts 2013 – Priiuse põlistamise päev27. märts 2013 27. MÄRTS 2013 – PRIIUSE PÕLISTUMISE PÄEV Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud). Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (k. a.) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest. Tegemist on ülimalt erilise, ainukordse ajatähisega. Loodetavasti ei kordu see Eesti ajaloos mitte kunagi – see tähendab, et meie riik jääb vabaks. Päevakohane rinnamärk hinnaga 1.6 € on müügil Eesti Muinsuskaitse Seltsis Pikk 46. 9. märts 2013 – Tallinna pommitamise aastapäev9. märts 2013 Tänavu täitub 69 aastat Nõukogude lennuväe genotsiidirünnakutest Eesti linnadele Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil 1944 oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1.00 ja 3.00 – 6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, millele lisandus 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. 1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusüritusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses. Hea kaaslinlane! Ootame Teid osa võtma 1944. aasta 9. märtsil Nõukogude lennuväe poolt Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks korraldatud mälestushetkedest Laupäeval 9. märtsil kell 12.00 algab mälestusteenistus Siselinna kalmistul. Pommiohvrite matmispaigale rajas Tallinna linn 2004.aastal monumendi, mille jalamile asetatakse pärgi, lilli ja süüdatakse mälestusküünlad. Mälestuskõne peab Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Hingepalve loeb EAÕK preester isa Aleksander Sarapik Kell 17.30 – 17.55 kontsert Niguliste Muuseum-Kontsertsaalis, kus musitseerivad Andres Uibo (orel) ning Ka Bo Chan (kontratenor) Kell 18.00 algab kontsert-mälestusteenistus Niguliste kirikus Vaimulikuna teenib Nõmme Rahu kiriku õpetaja Ove Sander Aastapäevakõne peab EMS esimees Jaan Tamm Tallinna Linnavalitsuse sõnum abilinnapea Arvo Sarapuult Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad. 24. veebruar 2013 – Eesti Vabariigi 95 silmapaistvat isikut24. veebruar 2013 Ettepanek 95 isiku mälestamiseks riiklikul tasandil seoses Eesti Vabariigi 95. aastapäevaga Eesti Muinsuskaitse Seltsi juurde 2007. aastal moodustatud Kaasmaalaste Mälestuse Jäädvustamise Ümarlaud, mille liikmed esindavad Eesti Evangeelsest Luterlikku Kirikut, Muinsuskaitseametit, Kaitse- Kultuuri-, Välis-, Haridus- ja teadusministeeriumit, Eesti Arhivaaride Ühingut ning Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeb ettepaneku mälestada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval riiklikul tasandil 95 isikut, ilma kelleta ei oleks sündinud ja püsinud iseseisev Eesti Vabariik. 95 isikut on valitud sümboolselt, sest on veel sadu teisi, kel samuti olnud märkimisväärne osa Eesti ajaloos. Nende nimekirja valitud 95 isiku kaudu mälestaksime EV 95 aastapäeval ka kõiki teisi, kellel suuri teeneid Eesti Vabariigi ees. Nimekirjas on kõik tänaseks meie hulgast lahkunud Eesti Vabariigi riigipead, kaasa arvatud eksiilis; silmapaistvamad sõjaväelased, tänu kellele saavutati võit Vabadussõjas ning diplomaadid, tänu kellele saavutati EV tunnustamine ja EV okupatsiooni ja anneksiooni mittetunnustamine. Samuti on nimekirjas nende välisriikide riigipead ja kodanikud, kes märkimisväärselt toetasid Eesti Vabariiki Vabadussõja ajal ja kellele on annetatud Vabadusrist. Nimekirjas on ka viis naist (kaks neist VR kavalerid), kellel on suuri teeneid Eesti Vabariigi ees, kuigi ajastu vaimust lähtuvalt ei olnud neil võimalik ühiskonna elus osaleda meestega võrdsetel juhtivatel positsioonidel. Väljavalitud 95 isiku haudadele (või mälestusmärkide, -tahvlite juurde) võiks EV 95 aastapäeval asetada pärja, mille lindil oleks ühtemoodi tekst (vajadusel ka tõlgitult teistesse keeltesse), näiteks: “Eesti Vabariigi 95. aastapäeval tänulikult Eesti rahvalt”. Samuti teeme ettepaneku lugeda ette kõigi 95 isiku nimed Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud jumalateenistustel ning nende mälestuseks, kelle matmiskohta ei ole teada, süüdata teenistustel küünlad. 24. veebruar 2013 – Eesti Vabariik 9524. veebruar 2013 Õnnitleme Vabariigi aastapäeva puhul! Eesti hümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! TULE VABARIIGI AASTAPÄEVAL LIPPU HEISKAMA! Iga aasta 24. veebruari päikesetõusul heisatakse Toompea lossi hoovis pidulikult päeva algust kuulutav esimene sinimustvalge lipp. Kohal on meeskoorid, korporandid, puhkpilliorkester, Riigikogu esimees Ene Ergma ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi ning Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased lippude ja teklitega. Loodetavasti ka rohkearvuliselt EMS liikmeid! Samuti on kõik oodatud 23. veebruaril kell 11 Metsakalmistule koos Konstantin Pätsi Muuseumi rahvaga mälestustalitusele president Pätsi, president Meri, riigivanem Rei, Eesti Päästekomitee liikme Koniku, eksiilvalitsuse juhi Warma haudadele. Haudadele panevad pärjad Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsus ning mitmed kodanikuühendused ja korporatsioonid. 24. veebruaril kell 14 olete oodatud osa võtma Dunkri tänaval toimuvast üritusest (seal trükiti Manifest Eestimaa rahvastele, mis sai aluseks Eesti iseseisvumise väljakuulutamisele). Ürituse korraldavad Ülo Vihma ja EMS liikmed Ain Talihärm ja Peep Pillak, EMS on väljas lippude ja lauluga: 14.00 Ajutise valitsuse otsus manifesti koostamiseks 14.05 Manifesti trükkimise lugu 14.20 Manifesti ettelugemine, postile kleepimine, laiali jagamine 14.35 Mälestustahvli idee tutvustamine ja korjanduse väljakuulutamine 14.45 Hümn (laululehed) 14.50 Restoran Kuldne Notsu- toit, jook ja kõned sõprade ringis veebruar 2013 – Uusi trükiseid EMSs13. veebruar 2013 EMS jõulukleebised. EMS raamatukogus vastilmunud Europa Nostra teadusajakiri “The reuse of ancient fortified settlements from middle ages to early modern time”. Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Genealoogiaseltsi ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi aastaraamat 2012. Hind 5 € Voldemar Päts. Mälestusi, kiru, dokumente. Koostanud Anne Velliste. 2013. Hind 16 €◘ Eesti Muinsuskaitse Selts 25. Tallinn 2012. Hind 25 € EMS 25 tervikasi. Eesti Post. Hind 1 € Robert Nerman. Mustamäe ajalugu 1960. aastate alguseni. Tallinn 2012. Hind 16 € Postmark EMS 25. Hind 1 € Die Archive Estlands im europäischen Kontext. Estonian Archives in the European Context. Eesti Arhivaaride Ühing, 2012. 2. veebruar 2013 – Tartu rahu aastapäev2. veebruar 2013 1. veebruaril esineb EMS au-esimees Trivimi Velliste Hugo Treffneri Gümnaasiumis loenguga “Tartu rahu – marmortahvlil“. 2. veebruaril kell 14 lillede ja küünalde asetamine Vabaduse väljakul, kell 15 küünalde süütamine Poska haual. 2. veebruaril algusega kell 18 Nõmme Heakorra Seltsi algatusel pidulik teenistus Nõmme Rahukirikus, esineb välisminister Urmas Paet, Kõik on oodatud! Jäägu kestma Tartu rahu!
