Eesti Muinsuskaitse Selts

Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

• kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
• kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
• mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 12 € aastas
Üliõpilane/pensionär 6 € aastas
Elueagne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 25 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org    

Leia meid ka Facebookist:

https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
EMS liikme avaldus
EMS pohikiri

Uudised

Kandidaatide esitamine Euroopa 7 enim ohus oleva mälestise hulka 2024

16. September 2023

Euroopa 7 enimohustatud mälestise programm sai alguse 2013. aastal vajadusest juhtida tähelepanu ohus olevale kultuuripärandile.

Programmi juhib Europa Nostra koostöös Euroopa Investeerimispanga Instituudiga, toetab Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”.

Igal aastal valitakse esitatud kandidaatide hulgast välja 7, igaüht neist toetatakse 10 tuhande euroga. 7 enimohustatud mälestise nimekirja valimine toob paigale avalikku tähelepanu ja aitab kaasa era- ja avaliku raha investeerimisele ohustatud mälestise säilimiseks ja kasutamiseks.

Kultuuriloolisi paiku ja mälestisi ohustavad nii loodusjõud kui inimeste hoolimatus, kasutusest väljalangemine, sobimatud uusarendused, rahapuudus.

Kandidaate saab esitada Euroopa 7 enimohustatud mälestise 2024 programmi kuni 30. septembrini 2023.

Esitamiseks vajalik teave Europa Nostra kodulehel 7 Most Endangered website
Lisaküsimustele annab vastuse programmi kooridnaator Antigoni Michael am@europanostra.org

2024. aastal pööratakse erilist tähelepanu mälestistele ja kultuuriloolistele paikadele, mida ohustavad kliimamuutus, looduskatastroofid, sõjad ja konfliktid.

Eestist arvati aastal 2016 Euroopa enimohustatud mälestise hulka Patarei merekindlus. Tänaseks on Patarei hävimisest päästetud, ees on ootamas helgem tulevik ja mineviku varjud on selja taha jäämas.

Soomepoiste jälgedes – 80 aastat hiljem

8. September 2023

Aastatel 1939 – 1944 teenis Soome sõjaväes ligi kolm ja pool tuhat Eesti vabatahtlikku ehk soomepoissi, neist nelisada mereväes. Veel üleeile oli meie hulgas neliteist soomepoissi, täna kolmteist. Neist 2 Eestis, 5 Kanadas, 4 Rootsis, 1 USA-s ja 1 Austraalias. Vanim neist on 103 aastane ja elab Rootsis. Kaheksakümmend aastat tagasi toimunud soomepoistega seotud ajaloolisi sündmusi on tänases poliitilises olukorras eriti põhjust meenutada ja tähistada. Seepärast korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Eesti Sõjamuuseumi/ kindral Laidoneri muuseumi ja Kaitseliiduga 10. – 14. septembrini ringsõidu soomepoiste jälgedes.

Sõidu eesmärk on külastada soomepoiste liikumisega seotud paiku Soomes ja kohtuda inimestega, kes peavad oluliseks soomepoiste pärimust ja selle jäädvustamist. Peame ühiselt plaani, kuidas järgnevalt tähistada 80 aastat tagasi toimunud ajaloolisi sündmusi, et ka laiem avalikkus meie lähiajaloost selgema ülevaate saaks:

26. oktoobril 1943 Saksa okupatsioonivõimude poolt väljakuulutatud sundmobilisatsiooniga algas Eesti meeste massiline Soome minek. Enamus neist astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke.
27. detsembril 1943 andis Nurmese kirikus sõdurivande 300 eestlast, kirikus on selle sündmuse puhuks 1993. aastal paigutatud mälestustahvel.
28. detsembril 1943 hakkas Soomes ilmuma eestikeelne ajaleht „Malevlane“, mis oli eelkõige mõeldud Eesti vabatahtlikele.
29. aasta 8. veebruaril kirjutas marssal Mannerheim alla käskkirja moodustada 200. jalaväerügement (JR 200). See koosnes põhiliselt Eesti vabatahtlikest, rügemendi ülemaks määrati kolonelleitnant Eino Kuusela, kes oli lõpetanud Eesti sõjakooli.
30. aprillil 1944 toimus Jalkala õppelaagri laskemoonalao plahvatus, milles 32 Eesti vabatahtlikku sai surma ja üle 60 haavata. Hukkunud maeti Helsingi Malmi kalmistule.
31. juunil 1944 algas Soomes Punaarmee suurrünnak, 200. jalaväerügement saadeti rindele.
32. augustil 1944 saadeti 200. jalaväerügement laiali, et Eesti vabatahtlikud saaksid minna võitlema nende kodumaale tunginud Punaarmee vastu. Marssal Mannerheim avaldas Eesti vabatahtlikele tänu.
33. augustil 1944 jõudsid Eesti vabatahtlikud Hangost Paldiskisse, et astuda võitlusesse kodumaale tunginud Punaarmee vastu.

28.-30. augustil 1944 toimus soomepoiste osalusel Pupastvere lahing, kus Punaarmee löödi taganema.

17. septembril 1944 toimus Pilka lahing, kus tuli ülekaaluka Punaarmee ees taganeda, soomepoisid kandsid suuri kaotusi. Järgnevalt osalesid soomepoisid veel teisteski tõrjelahingutes.

Kuueliikmeline grupp alustab sõitu soomepoiste jälgedes Helsingi Malmi kalmistul pärja panemisega soomepoiste mälestusmärgile. Sinna on maetud 91 soomepoissi. Samuti asetame lilled 200. jalaväerügemendi mälestusmärgile Taavettis, kus oli nende väljaõppekeskus. Olulised paigad teekonnal on Nurmes, kus 582 Eesti vabatahtlikku sai sõjalise ettevalmistuse, ja Rautjärvi, kus on kaugluureüksuse Vehniäinen mälestusmärk 13 hukkunud eestlase nimega. Kuhmos, kus peeti piirkonna raskeimad lahingud, tutvume Talvesõja muuseumi ja lahingupaikadega. Mikkelis külastame marssal Mannerheimi peakorterit ning Jalaväemuuseumit.

Soomepoiste lipukirjaks oli „Eesti auks, tuleviku pandiks“. Soomepoiste liikumine on eredaks näiteks Eesti ja Soome rahva ühisest võitlusest agressorriigiga oma iseseisvuse eest.