Tutvustus Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Liikmemaksud:Hajaliige 12 € aastasÜliõpilane/pensionär 6 € aastasElueagne liige 100 € (ühekordne maks) Algüksus 25 € aastas Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada: Swedbank 221043388241IBAN: EE922200221043388241SWIFT/BIC: HABAEE2X aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040 ja SEB 10022002686005IBAN: EE481010022002686005SWIFT: EEUHEE2X aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010 EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:Europa Nostra www.europanostra.org Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org Leia meid ka Facebookist: https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts Lisatud dokumendid:EMS liikme avaldusEMS pohikiri
Uudised Muinsuskaitsekuul avab uksed Rüütelkonna hoone30. April 2025 Rüütelkonna hoone avab muinsuskaitsekuul uksed 30.04.2025 6. mai pärastlõunal on huvilistel võimalik osaleda ekskursioonidel Rüütelkonna hoones. Osalemiseks tuleb ennast registreerida. Ringkäigul näeb hoone esinduslikke saale; saab kuulda, kuidas maja riigiesinduslikul eesmärgil kasutatakse ning loomulikult saab tutvuda Eesti kultuuri- ja haldamislugu jutustava ekspositsiooniga. „Rüütelkonna hoone linnarahvale avamine muinsuskaitse kuu raames on sümboolne,“ ütles riigisekretär Keit Kasemets. „Muinsuskaitse liikumisest algas Eesti riigi iseseisvuse taastamine. Nüüd avame ligi 12 aastat remondis olnud hoone, et soovijad saaksid taaskord pilgu heita põneva ajalooga ligi kolme sajandi vanusesse hoonesse,“ selgitas Kasemets. Kokku toimub kolm ekskursiooni. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb ekskursioonidele eelnevalt registreeruda, täites veebivormi: Ekskursioon algusega kell 13.00 Ekskursioon algusega kell 14.30 Ekskursioon algusega kell 16.00 Ekskursioonile tulles palume kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba) ning hoonesse pääsemiseks tuleb läbida turvakontroll. Rüütelkonna hoonesse toimub sisenemine Kohtu tänav 1 pääslast. Toompea suure linnuse territooriumile kerkis barokne linnapalee – Üxküllide maja – hiljemalt 1690. aastal. Peagi müüdi maja edasi Eestimaa Rüütelkonnale, kes lisas XIX sajandi keskpaigas Kiriku platsi äärde palazzo-stiilis hoonetiiva. Alates 1920. aastast kasutas hoonet Eesti välisministeerium, seejärel tänane Rahvusraamatukogu ning ajavahemikul 1993-2005 sai hoones nautida Eesti Kunstimuuseumi näituseid. Aastal 2014 otsustas valitsus hoone taastada Eesti esindushooneks, restaureerimine lõppes 2024. aasta novembris. Rüütelkonna hoonet kasutatakse ennekõike riigi esindusürituste läbiviimiseks, aga ka laiemalt meie kultuuri ja põhiseaduslike väärtuste edenamiseks. Loe täpsemalt riigikantselei veebilehelt riigikantselei.ee/ryytelkonna-hoone Gert Uiboaed Riigikantselei sümboolikanõunik 693 5683 gert.uiboaed@riigikantselei.ee Loobu uudiskirja tellimusest Muinsuskaitsekuu 20258. April 2025Tänavusel Eesti Raamatu Aastal ootame teid muinsuskaitsekuu pidulikule avamisele esmaspäeval, 21. aprillil kell 15 Tallinna Ülikooli Akadeemilisse Raamatukokku Rävala pst 10! EMS tunnustused Eesti raamatu juubeliaastal 2025 TEENETERIST: ENDEL PÜÜA, Saarema muuseumi kauaaegne juht. Aastakümneid kestnud viljaka töö eest kultuuri- ja muinsusobjektide uurimisel, hooldamisel ja tutvustamisel. TEENETEMEDAL: OVE SANDER, EELK Põhja-Eesti piiskop. Väljapaistva panuse eest Raamatu-hariduse, vaimse ja hingelise kultuuri hoidmisel ning edendamisel samuti pikaajalise hea koostöö eest. ALDO KALS, ajaloolane, muinsuskaitsja ja kodu-uurija. Laiaulatusliku ja mahuka tegevuse eest kultuurimälu hoidmise ning tutvustamise vallas. ANNE ÜTT, väljapaistva tegevuse eest Põltsamaa koduloo uurimisel ja propageerimisel. HEIDI TOOMING, hindamatu panuse eest mäluürituste jäädvustamisel. PIRET EESMAA ja HECTOR OTERO JIMENEZ, Pühalepa kõrtsi varemete ajaloolise ehituspärandi säilitamise, konserveerimise, eksponeerimise ja väärtustamise eest. MEELIKE NARIS, Karuse vaksalihoone tugevalt muinsustundliku ennistamise eest. JACEK CIELECKI, suure isikliku panuse eest Eesti sõdurite saatuse Sileesias II ilmasõjas uurimisel ja tutvustamisel. TÄNUKIRI: GERT UIBOAED, Riigikantselei sümboolikanõunik. Pikaajalise hea koostöö eest Eesti sümboolika hoidmisel, loomisel ja kasutamise edendamisel. SULEV MÕNISTE, väärtusliku kaasabi eest EMS tegevuse jäädvustamisel ja tutvustamisel. TIIA VANN, kauaaegse hea koostöö eest muinsuskaitseliste ürituste korraldamisel. JAAK LAINESTE, Tartu linnavolikogu liige. Muinsusteadliku tegevuse eest Tartu Sanatooriumi pargi kaitsel. TOOMAS MURU, maastikuarhitekt, Maaülikooli õppejõud. Muinsusteadliku tegevuse eest Tartu Sanatooriumi pargi kaitsel. MUHU MUUSEUM. Aktiivse tegevuse eest Vabadussõja kangelaste haudade tähistamisel ja mälestuse jäädvustamisel Muhu saarel. JÄRVA VALLAVALITSUS, kohalikke kultuurimälestisi ja traditsioone väärtustavate Järva valla kirikute päevade eestvedamise eest.
