Türi ajalookonverents Märtsi viimane nädal on kuulutatud Türi 80 ajaloonädalaks, mis tipneb reedel, 31. märtsil kell 13 Türi gümnaasiumi algklasside majas toimuva ajalookonverentsiga ning Türi ajalooraamatu III osa esitlusega.Konverentsile sissepääs on vaba ja see on mõeldud kõigile, keda huvitab Türi ajalugu. Käsitletav teemadering ei vaatle üksnes linnana tegutsemise aastaid, vaid liigub ajas kaugemalegi.Nii näiteks pajatab Tartu Ülikooli ajaloo–osakonna õppejõud, filosoofiadoktor Ago Pajur veristest sündmustest Türi kihelkonnas 1905. aastal, mil tuleroaks langesid arvukad mõisad nii Järvamaal kui kogu Eestis.Teemad nagu ka esinejad on konverentsile valitud nii, et kellelgi ei tekiks kahtlust, kas ikka tasub sammud Türile ja koolimajja seada. Pajuri kõrval saab ettekandeks sõna veel Edith Ruisu, kes selgitab, kus on Türi pärinud oma arvukad külad nagu Näljaküla, Pilliküla, Kringliküla ja teised. Muinsuskaitsja Ants Kraudi teemaks on «Alempoisist Türini – muistised kajastamas asustuse kujunemist». Helga Lellsaar on koostanud ulatusliku ülevaate Türi Tarvitajate Ühisuse tegevusest: selle loomisest aastal 1911 kuni liitmiseni Paide rajooni tarbijate kooperatiiviga 1957. aastal.Sirje Haav annab ülevaate Türi apteek 100aasatsest tegevusest ning Aino Pung kõneleb Türi kihelkonna muinsuskaitseobjektidest ning arhitektuurimälestistest. Lisaks viib ta kuulajad korraks ka Türi kirikusse. Sellega pole too mitu tundi vältav üritus veel läbi. Tulles kirikust tagasi, leiab samas saalis aset järjekordse Türi ajalugu käsitleva raamatu – «Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust» III osa – esitlus. Raamatute sarja kolmandas osas on kirjutisi nii Türiga seotud kutselistelt ajaloolastelt kui ka ajaloost huvituvatelt vallakodanikelt. Juttu on teoses lisaks neljale konverentsiteemale näiteks Türi meteoroloogiajaama ajaloost, rahvatantsujuhtidest Erna ja Ellu Kaasikust, Türi päevapiltnikest ning sellest, kuidas Türi kujunes suusahüppekeskuseks.
