Märtsipommitamise aastapäev Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Vähem teatakse Eestis, et ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud ja et peale Eesti linnade pommitas Nõukogude lennuvägi ka Helsingit ja teisi Soome linnu. 1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses. Lisatud dokumendid:KavaInvitationNiguliste kava Aastapäevakõne pidas Tallinna Reaalkooli õpilane Uku Kert Paidra.Segakoor HUIK!Tallinna Kesklinna vanem Taavi PukkToomkoguduse õpetaja Arho TuhkruFotod: Heidi Tooming
