Europa Nostra muinsuskaitseauhind Eestisse

Tänapäeval kuulub Europa Nostra ridadesse üle 5 miljoni inimese: 250 liikmesorganisatsiooni, üle 150 assotsieerunud organisatsiooni (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, riigimuuseumid jt.) ning rohkem kui 1500 üksikliiget. Eestist on Europa Nostraga ühinenud Eesti Muinsuskaitse Selts, kes on esindatud ka Europa Nostra juhtorganis ehk Nõukogus, assotsieerunud liikmena ka Eesti Arhitektuurimuuseum ning üksikliikmeid.

Europa Nostra eesmärgiks on juhtida tähelepanu Euroopa rikkalikule kultuuripärandile ning selle kaitsmise vajadusele. Selleks algatas Europa Nostra juba 1978. aastal muinsuskaitseauhindade programmi – tunnustamaks parimaid saavutusi konserveerimises ja restaureerimises ja kultuuripärandi hoidmisel. 1998. aastal tunnustas Euroopa Komisjon Europa Nostrat kui vabatahtlike muinsuskaitseühenduste üle-euroopalist katusorganisatsiooni ning 2002. aastal ühendati jõud ühise Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitseauhinna väljaandmiseks silmapaistvate saavutuste eest kultuuripärandi hoidmisel, taastamisel, uurimisel ja tutvustamisel.

Zürii, kelle hulka kuulub aastatel 2011 – 2014 ka pikaajalise restaureerimisalase kogemusega Helve Ilves Eestist, leidis, et ajaloolised lennuangaarid on taastatud eeskujulikult, kogu restaureerimisprotsess on hästi dokumenteeritud ning leitud on parimad võimalikud lahendused. Euroopa Liidu/ Europa Nostra muinsuskaitse auhind on väga kõrge tunnustus Eesti arhitektidele, restauraatoritele ja muuseumi juhtidele. Maineka tunnustuse pälvisid veel näiteks Peenemünde ajaloolise elektrijaama taastamine Saksamaal, Festetiche lossi restaureerimine Ungaris,Hollandi Langstraati raudteesildade taastamine ja neile uue kasutuse leidmine, Kings Crossi jaama taastamine Londonis – ühtekokku pälvisid lisaks Eestile auhinna kaks objekti Saksamaalt, üks Kreekast, kolm Hispaaniast, üks Ungarist, üks Itaaliast, üks Hollandist, kaks Portugalist ja kaks Suurbritanniast. 15 laureaadi hulgast kuulutab Europa Nostra oma 50. aastapäevale pühendatud kongressil Ateenas välja kolm pea-auhinda. Grand Prix laureaadid tehakse teatavaks 16. juunil.

Eestit on varem tunnustatud maineka Europa Nostra auhinnaga neljal korral: Tammekannu villa (Tartu) meisterliku restaureerimise eest, õppefilmi „Kalamaja – puitlinna võimalus“ eest, 2004. aastal Jaan Vali uurimuse eest Eesti ajaloolistest tuletornidest ning 2005. aastal Tallinna Raekoda eeskujuliku restaureerimise eest.

Lisaks auväärsele žüriile saab ka rahvas laureaatide seast välja valida oma lemmiku. Hääle andmiseks tuleb minna Europa Nostra kodulehele http://vote.europanostra.org/

Europa Nostra tegutseb oma liikmete kaudu aktiivselt Euroopa kultuuripärandi kaitsel, tuues esile eeskujulikku ning vabatahtlikku tööd mälestiste kaitsel ja taastamisel, kuid juhtides tähelepanu ka sellele, et paljud ajaloolised paigad ning kultuuriväärtused on tõsises hävimisohus. Europa Nostra, kes tänavu tähistab oma 50. tegevusaastat, kutsus sel puhul oma liikmesorganisatsioone esitama oma riigist näiteid ohus olevate mälestiste ja kultuurilooliste paikade kohta. Algatus kannab nime „7 enimohustatud ajaloolist paika Euroopas“. Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus vaagis hoolega, kas ja keda Eestist sellesse nimekirja pakkuda. Kandidaate oli erinevaid, otsus langes Narva ajalooliste bastionite ja Patarei merekindluse ning hilisema vangla esitamise poolt.