Seltsi ajaluguMuinsuskaitseliikumine Vatla linnamägi Muinsuskaitseliikumine on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmisele suunatud rahva omaalgatuslik tegevus, mille käigus kaitstakse ja säilitatakse materiaalset kultuuripärandit ning pärimuskultuuri nagu kohanimesid, murdeid, tavasid, käsitööoskusi jms., levitatakse muinsusteavet, väärtustatakse minevikupärandit, püütakse kaasata kõiki seda hoidma ning tugevdatakse isamaa-armastust ja kodutunnet. Enne II MS tegeles Tallinna ajaloo uurimise ja vähesel määral muinsuste kaitsega Tallinna Ajaloo Selts (asut. 1933), mõningate üksikobjektidega aga selleks eraldi loodud seltsid ( näit. Pirita kloostrivaremetega Pirita Kaunistamise Selts). Nõukogude perioodil esindasid muinsuskaitseliikumist Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring (asut. 1963, tegutseb tänaseni, esim. Voldemar. Miller) ja Eesti Looduskaitse Seltsi Tallinna osak. (asut. 1967, tegutseb tänaseni TLS` i nime all , esim. Rein. Ratas). Tõelise üldrahvaliku muinsuskaitseliikumise üheks algatajaks oli oli Raamatuühingu juurde asutatud klubi ”Tõru” (asut. 1974, esim. algusest tänaseni Trivimi. Velliste), kelle initsiatiivil koostati esimene projekt muinsuskaitselise ühenduse loomiseks. Sisuliselt esimene muinsuskaitse-klubi oli “Vare” (asut. 1981, esimene esim. Ott Sandrak), mille liikmeskond osaliselt kattus TLM kodu-uurimise ringiga. Üldrahvalikku muinsuskaitse-liikumist Eestis valmistas ette ka muinsuskaitsekuude organiseerimine. Muinsuskaitsekuu algab igal aastal rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga 18.aprillil ja lõpeb rahvusvahelisel muuseumipäeval 18.mail. Eestis ja Tallinnas viidi muinsuskaitsekuu esmakordselt läbi 1985. aastal. Nende läbiviimise ja sellele järgnenud tegevuse käigus tekkis 1986.a. kümmekond muinsuskaitse klubi, kes organiseerisidsid 1986.a. 16. oktoobril Jüris mälestiste korrastustalgud-kokkutuleku. Samas moodustati ka Eesti Muinsuskaitseklubide Nõukogu, millesse kuulus 12 klubi (põhiliselt Tallinnast ja lähiümbrusest, aga ka Rakverest). Eriti aktiivseks muutus altpoolt tuleva initsiatiiviga klubide loomine 1987.a., mille käigus nende arv tõusis 65-ni. Sellele aitasid oluliselt kaasa klubide kokkutulekud ( uue organisatsiooni tekkimise seisukohalt eriti tähtsad Kinomaja ja Keila kokkutulekud 1987 kevadel). Klubide Nõukogu palvel ja kirjanikkonna volitusel pöördus ENSV Kirjanike Liit (esimees Vladimir Beekman) ENSV Min. Nõuk. poole Seltsi asutamist toetava kirjaga, millele järgnes riikliku orgkomitee moodustamine. 1987.a. Hirvepargi sündmused eskaleerisid järsult pingeid muinsuskaitseliikumise ümber. Keelati ära Tarvastu kokkutulek ning keelduti Seltsi asutamiseks andmast TRÜ aulat. Eesti Muinsuskaitse Selts loodi 12.dets. 1987 Ametiühingute Majas Tallinnas. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes otsustasid asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtta vastu Seltsi põhikiri ja valida Seltsi esimeheks kogu liikumise põhiinitsiaator Trivimi Velliste. Valiti 37 liikmeline Volikogu ja 5-liikmeline keskrevisjonitoimkond. Seltsi auesimeheks valiti teenekas muinsuskaitseõpetlane Villem Raam. Volikogu esimesel istungil samal õhtul valiti oma koosseisust 15 liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks Jaan Tamme ja Heno Sarve. Vastavalt põhikirjale oli Seltsi aluseks omavalitsusliku õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas asukohajärgsel ( Tallinnast näit. Nõmme Heakorra Selts) või siis ühe asutuse- kooli baasil (Vabaõhumuuseumi Muinsuskaitse Klubi). Seltsi koosseisu ühines ka rida varem tegutsenud kollektiive (Tallinnast TA Meeskoori Muinsuskaitse, Klubi “Lühike jalg 9”, Tallinna Rahvaspordiklubi “Eston”, Tallinna English Club, Eesti Raamatu Klubi, Noorte Arhivistide Nõukogu jt.). Seltsiga ühinesid või selle juurde tekkisid veel nn. seisuslikud algüksused (kirikuõpetajaid ühendav “Portaal”, Eesti Seppade Ühendus, Eesti Restauraatorite Ühingu Muinsuskaitse Klubi) ja nn rahvuslikud algüksused ( Juudi Kultuuri Selts, H. Abovjani nim. Armeenia Kultuuri Selts, Tallinna Vene Muinsuskaitse Selts, Tatari Kultuuri Selts). Seltsi osakondade loomine toimus regionaalsel alusel, milleks tulid kokku antud piir-konnas tegutsevad muinsuskaitsealgüksused. Esimene omaette osakond loodi Võrus 5.dets. 1987 (Võrumaa Muinsuskaitse Selts), sellele järgnesid Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Järvamaa Muinsuskaitse Selts, EMS-i Virumaa Ühendus, Saaremaa Muinsus-kaitse Selts, Pärnu Muinsuskaitse Selts (ühendas ka maakonnas tegutsevaid üksusi), Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Lõuna-Harju Muinsuskaitse Ühenduse Teabe-keskus, Läänemaa Muinsuskaitse Ühendus, Lähi- Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Maaläänlaste Muinsuskaitse Ühendus. 1990-ndaks oli osakondade võrguga kaetud pea terve Eesti. Neid ei tekkinud vaid Põ-Tartumaal ja Jõgevamaal. 1988 lõpuks oli asutatud 185 algüksust, mis ühendasid endas ca 6000 liiget. Lisaks neile tegutses ka Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts, mis asutati 22.mail 1988. Selle esimeheks valiti Neeme Järvi, tegevesimeheks Lembit Soots. Tööd kohtadel (Toronto, Montreal, Vancouver, New- York, Los- Angeles, Stockholm, Göteborg, Adelaid, Leicester, Bradford, London jm) aitasid organiseerida Rein Taagepera, Matti ja Enno Klaar, Rain-Robert ja Hain Rebas, Rein Grabi jt. 1988.a. dets. asutati Soomes senini tegutsev Eesti Muinsuskaitse Seltsi Tugi. 1.-2. okt.1988 asutati Kohilas Tallinn Muinsuskaitse Noorteühendus, kuhu kuulusid pealinna viie keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi ning “Kodulinna” esindajad. 28.jaan. 1989 toimus Eesti Draamateatris Tallinna Ühenduse asutamine (esim. O. Sandrak) EMS-i kui seltsiliku organisatsiooni arengus ja tegevuses võib põhiliselt eristada nelja etappi: I. Seltsi loomine isetekkeliselt klubidelt läbi Klubide Nõukogu kuni Asutava Koguni (1986 algus- dets.1987) II. EMS-i tippaeg- Seltsi organisatsioonilise struktuuri, juhtimishierarhia ja regionaalse paiknemise väljakujunemine koos Seltsi liikmeskonna kasvuga (1988 algus- dets. 1991). Suurematest üritustest-aktsioonidest toimus 14.-17.apr. 1988 Tartus EMS-i V kokkutulek, kus esmakordselt toodi välja rahvusvärvid ja trikoloor, 1941.a. punaterrori ohvritele mälestuspärgade asetamine Pauluse kalmistul ning okupatsioonivägede vastane rahvakoosolek Raadil. EMS-i VI kokkutulekul Pärnus ja Pärnumaal 1988.a. 6.-9.okt. pöörati suurt tähelepanu EV presidendi K. Pätsi elu ja tegevuse tutvustamisele, alustati korjandust tema lõhutud mälestussamba taastamiseks Tahkurannas. VII kokkutulekul Paides ja Järvamaal 21.-23. apr. 1989 oli üldteemaks “Eestlaste vabadusvõitlus läbi aegade”. Jüriööd tähistati vabadusloitsuga, kontsertaktusega aga Eesti Asutava kogu kokkuastumise 70. aastapäeva. Kautlas avati mälestusmärk punaterrori ohvritele ja ERNA pataljonile. Üldse toimus 10 üleriiklikku kokkutulekut. Lisaks sellele toimus terve rida ülemaalisi aktsioone : ajaloolise traditsiooni kogumine ( 400 abilisega koguti üle 20 000 lk) ning Eesti Vabadussõja mälestusmärkide taastamine ( taastatud üle 120), 1940.a. kuni 1950-ndate alguseni kestnud nõukogude võimu massirepressioonides kannatada saanud või hukkunud inimeste nimekirjade koostamine (hiljem hakkas sellega tegelema “Memento”), Eesti Kodanike Komiteede liikumise käivitamine, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Jaani kiriku taastamise teadvustamine ja rahakogumine, eesti keele nädala tähistamine Tallinnas- Torontos- Rakveres- Stockholmis ja keeleloits ning vanne Raekoja platsil 1988.a. 16.-22. okt., rongireis Landeswehri sõjaga seotud lahingupaikadega tutvumiseks Lätis 23.-25.juuni 1989. märtsipommitamiste aastapäeva tähistamine (esmakordselt 1989. a. 9.märts), Eesti Vabadussõja relvarahu 70-nda aastapäeva tähistamine 1990.a. 3.jaan., president k. Pätsi säilmete otsimine Tveri lähedaselt Buraševo kalmistult ja nende ümbermatmine Metsakalmistule 21. okt. 1990. III. EMS-i stabiliseerumine- Seltsi organisatsioonilise struktuuri lihtsustumine, ühiskondliku mõjujõu langus, mitmete funktsioonide loovutamine uuele riiklikule ja munitsipaalmuinsuskaitsele, Seltsi liikmeskonna kahanemine (1992 algus- 1994 lõpp). IV. Koostöö muinsuskaitse riiklike ja munitsipaalstruktuuridega ning rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste MTÜ-ga (1995- tänaseni). Osaletakse Muinsuskaitsenõukogu ja selle ekspertnõukogude töös, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ühiskomisjoni tegevuses, EV Presidendi võistluse “Kodu Kauniks” Nõukogus, Põhja-Tallinna Arengunõukogus, Eesti Sõjahaudade Hooldeliidus, K. Pätsi ja Joh. Laidoneri muusemi Nõukogus, UNESCO, ICOMOS´ ja ENNHO tegevuses. EMS organiseerib muinsuskaitsekuu ja Euroopa Nõukogu muinsuskaitsepäevade läbiviimist üle eestiliselt, korraldab muinsuskaitsele suunatud koolinoorte “Muinasjulle” konkursse ning kirjandite võistlusi jms. EMS annab muinsuskaitsekuul välja teenetemedalit koos tänukirjaga ning VEMS-i poolt asutatud “Karuohaka” medalit kõige muinsuskaitsevaenulikuma teo eest Tallinnas. Miljööväärtuslike piirkondade regenereerimisprobleemidega ja vastavasisulise välja-õppega tegeleb EMS-i Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK) Väike-Patarei 3. EMS-il on üle Eesti 53 algüksust tuhatkonna liikmega (2006). Selle esimehed on olnud T. Velliste(1987-1991), J. Tamm( 1991-1993), Mart Aru(1993-2000), Priit Herodes (2000-2006). Praegune esimees Peep Pillak, ase-esimehed Priit Herodes ja Helle Solnask, auesimees T. Velliste. Büroo asub Tallinna linna poolt restaureeritud hoones Pikk t 46.
