Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

  • kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
  • kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
  • mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 25 € aastas
Üliõpilane/pensionär 10 € aastas
Eluaegne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 50 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org

Leia meid ka Facebookist:
https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024-2028
EMS liikme avaldus
EMS põhikiri

Uudised

Elva - väärtuslik Eesti väikelinn

Kutsume osa võtma ajaloopäevast ELVA – VÄÄRTUSLIK EESTI VÄIKELINN
esmaspäeval, 29. septembril!

Plakati autor Inga Heamägi

Plakati autor Inga Heamägi

Alates 2011. aastast on Eesti Muinsuskaitse Selts korraldanud ajaloopäevi teemal  “Väärtuslikud Eesti väikelinnad”. Oleme seni käinud tutvumas Mustla, Tõrva, Sindi, Paldiski, Kunda, Türi, Keila, Mõisaküla, Kilingi-Nõmme, Kiviõli, Püssi, Suure-Jaani, Antsla ja Narva-Jõesuuga. Sel aastal langes huviliste valik viieteistkümnenda linnana Elvale. Järge on ootamas veel paarkümmend  väikelinna, mis oma ilusa arhitektuuri ja hubase keskkonnaga on väärtuslikud paigad elamiseks ja külastamiseks.

Tallinnast väljub buss esmaspäeval kell 8 Mere puiesteelt. Vajalik on eelregistreerimine helle@muinsuskaitse.ee või 53494304  (bussikohtade arv on piiratud).

Ajaloopäeva koosneb kahest osast: seminar Elva kultuurikeksuse saalis, kus kõnelevad Elva vallavanem Priit Värv ja vallaarhitekt Jaana Saar, arhitektuuriajaloolane ja restauraator Kristo Kooskora, Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige Ants Kraut, Säästva Renoveerimise Infokeksuse juht Tarmo Elvisto. esinevad Elva Muusikakooli õpilased. Seminarile järgneb ringsõit Elvas Tiit Ustavi juhtimisel.

Enne tagasisõitu Tallinnasse kinnitame keha Elva Keegel ja Restos.

Transporti ja toitlustust aitab katta tagasihoidlik osamaks, mille palume kanda EMS kontole või tasuda bussis: EMS liikmetele 10 €, teistele 15 €.

Rõõmsa kohtumiseni kaunis Elvas!

 

Rinsi kalmistule Muhus püstitati veel kolm kenotaafi

Reede 12. septembri pärastlõunal avati Muhu Rinsi kalmistu luteriusuliste osa Vabadusrist kavaleride kenotaafiväljal kolm uut mälestusristi. Ühises rivis teiste kangete Muhu meestega on nüüd kodusaarel graniitristidel kirjas Mihail Kärme(VR II/3), Mihail Kõrtsmiku(VRII/3) ja Villem Maripuu(VRIII/3) nimed.

Muhus meenutati Vabadusristi kavalere.

Muhus meenutati Vabadusristi kavalere. Foto Tõnu Veldre

Pärast Paul Aava torupillihelide saatel küünalde ja kimpude asetamist ristidele kõlasid kangelaste mälestuseks kohalike kaitseliitlaste poolt lastud kolm aupauku. Auvalves ristide juures seisid kaitseliitlased ja kodutütarde esindaja.

Hingepalve pidas EAÕK Pärnu piiskopkonna lugeja Jason. Ristid õnnistas ja pidas meeleoluka kõne KL Saaremaa maleva kaplan Hannes Nelis.

Seejärel kõnelesid riigikogulane Kalle Laanet, Kristjan Moora Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühingust, Helle Solnask Eesti Muinsuskaitse Seltsist ja Mihail Kärme lapselaps Peeter Laum.

Järgnes kohvilaud Muhu pastoraadis, mille olid valmistanud Saaremaa Naiskodukaitse liikmed.

Kenotaafide valmistamist ja paigladamist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Johan Laidoneri muuseum.