Eesti Muinsuskaitse Selts

Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

• kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
• kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
• mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 12 € aastas
Üliõpilane/pensionär 6 € aastas
Elueagne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 25 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org    

Leia meid ka Facebookist:

https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
EMS liikme avaldus
EMS pohikiri

Uudised

Suvesõda 1941

29. september 2021

Kolmapäeval, 6. oktoobril kell 16 on kõik huvilised oodatud Salme rahvamajas toimuvale sõjaajaloo teemalisele ettekandekoosolekule, millega tähistatakse 80 aasta möödumist lahingutest Saaremaal ja Sõrve poolsaarel 1941. aasta sügisel.

Sõjategevus Saaremaal algas 14. septembri varahommikul, mil saksa poole luureüksus maabus Muhus Nõmmküla all. (Esimeste randajõudnute hulgas olid ka eesti mehed grupist Erna II). Viimased punaarmee võitlejad alistusid Sõrve tipus sakslastele 5. oktoobril. Kokku võeti sel ajavahemikul vangi umbes 14 000 punasõdurit. Peab rõhutama, et Saaremaa kiire vabastamine peatas süütute inimeste hukkamised Kuressaare lossihoovis ja Torgu liivamägedes. Sellest kõigest räägivad ettekandjad pikemalt.

Hanno Ojalo ettekande teemaks on „Saaremaa metsavennad suvesõjas 1941“. Kohapeal saab osta tema poolt välja antud Saaremaa suvesõja teemalist raamatut ja sellele ka autorilt autogrammi küsida.

Kohalik noorema põlvkonna sõjaajaloo uurija Fred Vendel keskendub teemale: „1941. aasta sõjasuve jätk Saaremaal“.

Tõnu Veldre Sõrve Muuseumist vahendab kuulajatele 1941. aasta sündmusi hiljuti meie hulgast igavikku lahkunud Sõrve poolsaarel Läbara külas sündinud sõjaajaloolase Juri Melkonovi raamatute põhjal.

Ettekannetele järgneb „vaba mikrofon“ kuulajate jaoks ja mälestuste jagamist saab jätkata kohvilauas.

Ajalooõhtust, mille korraladavad üheskoos Eesti Muinsuskaitse Selts ja Saaremaa Muinsuskaitse Selts, teeb otseülekande ajaleht Saarte Hääl.

Lisateave Tõnu Veldre tel 5130921 ja Helle Solnask tel 53494304

23. august - rahvusvaheline Musta Lindi Päev

22. august 2021

Mäletame 23. augustit

23. august on rahvusvaheline Musta Lindi Päev – mälestame totalitaarsete režiimide ohvreid. Molotov-Ribbentropi pakt muutis Euroopat, ohvreid ja kannatanuid oli lugematu arv.

Tänavu pöörab Rahvusvaheline Mälestuse ja Solidaarsuse Võrgustik üle Euroopa tähelepanu eestlasele Jaan Krossile.  Mitmeid kordi Nobeli kirjanduspreemiale nomineeritud kirjanik istus vangis nii saksa kui vene okupatsiooni ajal, tema elust ja saatusest valmis lühike film, milles Krossi nimetatakse “vastupanuvõitluse sümboliks ja Eesti rahva südametunnistuseks”.

Filmi saab näha siin:

https://www.youtube.com/watch?v=-m-SvzZqsHM

Mäletuspäeval on tavaks kanda rinnas musta linti, mida varasemalt on jaganud muuseumid ja teised mäluastused. Praeguses viiruse tingimustes saab oma solidaarsuse väljendamiseks Facebookis oma näopildi raamida musta lindiga, vt siin: here.

Lähemalt saab lugeda siit: website.