Eesti Muinsuskaitse Selts

Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

• kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
• kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
• mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 12 € aastas
Üliõpilane/pensionär 6 € aastas
Elueagne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 25 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org

Leia meid ka Facebookist:
https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
EMS liikme avaldus
EMS põhikiri

Uudised

Eesti Muinsuskaitse Selts on alustanud korjandust Jüri Vilmsi matuse autentsuse selgitamiseks.

19. juuni 2024

Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk olid 105 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi esimesed märtrid. Saadetuna 1918. aasta märtsi lõpul välismaale verivärskele Eesti riigile tuntust koguma, jäid nad üle Soome lahe minnes Suursaare kandis kaduma. Ametliku teabe järgi hukati mehed 13. aprillil Helsingis sakslaste poolt, kaevati 1920. aasta detsembris välja, toodi Eestisse ning maeti auavaldustega kodukohtadesse.

Jüri Vilms

1997. aastal avaldas Soome ajaloolane Seppo Zetterbergi raamatu „Jüri Vilmsin Kuolema“, („Jüri Vilmsi surm“), milles ta seadis selle versiooni kahtluse alla – väljakaevatud ei saanud olla Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste surnukehad. Avalikkuse ette ilmus veel teine riigimeeste hukkamisvariant kusagil Hämenlinnast põhja pool Hauhos. Seda versiooni avaldab ka Vikipeedia.

Praegu on avanenud võimalus Jüri Vilmsi matuse ehtsuse kohta selgust saada ja selleks kavatseb Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Eesti Sõjamuuseumiga Jüri Vilmsi haua avada ning võrrelda tema ja Jüri Vilmsi venna järeltulija DNAsid ning teha säilmete ekspertiis. Uuringute läbiviimiseks vajab Eesti Muinsuskaitse Selts rahalist toetust.

Pilistvere kalmistule maetud säilmete väljakaevamine, laboriuuringud Eestis ja Austrias, kahemeetrise hauamonumendi eemaldamine ning ning hilisem tagasipanek ja hauaplatsi korrastamine lähevad maksma 20 000 eurot, millest osa rahastab Eesti Sõjamuuseum. Oleme pöördunud ka erinevate riigiasutuste poole, ent suure osa vajaminevast rahast peame ise leidma. Loodame seetõttu Eesti rahva heale tahtele kaasa aidata Eesti riigimehe – Eesti Ajutise Valitsuse abiesimehe ja kohtuministri Jüri Vilmsi saatuse selgitamisel.

Eestimaa Päästekomitee kolme liikme elukäigud kujunesid erinevateks. Konstantin Konik on maetud Tallinna Metsakalmistule, Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel ja kaasabil on Venemaa nimetust hauast sinna jõudnud ka Konstantin Pätsi säilmed. Jüri Vilmsi saatus vajab senini selgitamist, tänapäev on selleks andnud meile varasemast usaldusväärsemad võimalused. Meie riigi sünni juures olnud suure kolmiku elu ja teod on seda väärt, et neid kindlalt teada ja austusega mälestada! Oleme tänulikud iga annetuse eest!

Palume annetus kanda Eesti Muinsuskaitse Seltsi pangaarvele, märksõnaks „Jüri Vilms“.

SEB EE481010022002686005

Swedbank EE922200221043388241

Euroopa arheoloogiapäevad 14.-16. juuni

3. juuni 2024

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa saama
Euroopa arheoloogiapäevadest!

AVASTA EESTI ESIAJALUGU! 

Euroopa arheoloogiapäevade raames 14. – 16. juunil tutvustavad arheoloogid Eesti muistisi, muuseumid esitlevad arheoloogia-alaseid väljapanekuid, toimuvad ekskursioonid ja õppekäigud. Kõik on oodatud!

• Kuidas sai keskaegses Tallinnas valgus tuppa?

  * Kuraatoritund Niguliste muuseumi tornis: Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas.

• Näitus arheoloogilistest välitöödest Eestis Põltsamaa lossis.

* Kose kihelkonna metsavendade elu ja võitlus arheoloogi pilgu läbi.

* Lootsi tänava kaevamistel avastaud keskaegne laevarakk Meremuuseumis – üllatavaid avastusi!

Kava ja täpsem teave

Euroopa arheoloogiapäevad 2024