Tutvustus Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Liikmemaksud:Hajaliige 25 € aastasÜliõpilane/pensionär 10 € aastasEluaegne liige 100 € (ühekordne maks) Algüksus 50 € aastas Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada: Swedbank 221043388241IBAN: EE922200221043388241SWIFT/BIC: HABAEE2X aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040 ja SEB 10022002686005IBAN: EE481010022002686005SWIFT: EEUHEE2X aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010 EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:Europa Nostra www.europanostra.org Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org Leia meid ka Facebookist:https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts Lisatud dokumendid:Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024-2028EMS liikme avaldusEMS põhikiri
Uudised Euroopa arheoloogiapäevad 20259. juuni 2025 Euroopa arheoloogiapäevad 2025 toimuvad 13. – 15. juunil. 30 Euroopa riigis tutvustavad arheloogid oma töid ja tegemisi, toimub pea 5000 ettevõtmist: näitused, loengud, väljakaevamiste tutvustused, isegi kuuldemängud ja audiorännakud, mis räägivad meile meie endi kaugest minevikust oma kodumaal … Tule sõprade, pere või klassikaaslastega ja saame tuttavaks oma ajalooga! Eesti kava vt lähemalt www.muinsuskaitse.ee/euroopa-arheoloogiapaevad/euroopa-arheloogiapaevad-2025 13.-15, juuni Tik-Tokis Varandus keskaegselt prügimäelt Tallinnas 13.-15. juuni Guidio arheoloogiateemalised audiorännakud Euroopa arheoloogiapäevade ajal tasuta: Asva pronksisepa rada, Otepää linnamäe audioloeng, Otepää linnamäe kuuldemäng “Jumalaga” 13. juuni Tallinnas Rävala pst 8 toimuvate väljakaevamiste tutvustus 14. juuni Ringkäik Muhu linnusel 14. juuni kuraatorituur “Linnusest linnaks” näitusel “Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest”. 14. juuni Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi galeriis SEEK Alyona Movko-Mägi isikunäitus “Soo”. Euroopa avatud aiad 6.-8. juuni 202522. mai 2025EUROOPA AVATUD AIAD 2025 – KIVIAIAD JA KIVID AIAS Euroopa avtud aiad 2025 6., 7. ja 8. juunil ootavad külastajaid Euroopa avatud aiad! Eestist osaleb avatud aedade festivalil kuus eriilmelist aeda ja parki Harjumaal, Järvamaal, Pärnumaal, Muhus ja Saaremaal. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitsjate püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Juuni esimesel nädalavahetusel on 20 Euroopa riigis avatud üle 3000 aia ja pargi, mis pakuvad rõõmsat äratundmist ja uusi avastusi nii kirglikule botaanikule, pühapäeva aednikule kui lihtsalt jalutajale. Tänavune Euroopa avatud aedade teema on kiviaid ja kivid aias. Muhu saarel asuva Seitsme tuule pargi omanik kirjutab: Minu käekirjaks aiakujunduses on taluarhitektuuri ühendamine selgelt modernsete aiavormidega – terrassid, keraamilised aiavormid, erinevad puhkealad. Olen otsinud ja katsetanud just siia aeda ja selle mullastikuga sobivaid taimi, kelle kasutamine aias haakuks ka ümbritseva maastikuga. Mulle meeldivad põllud ja heinamaad. Talu ümber on piisava suurusega heinamaa, mille lasen oma liigirikkuses suve lõpuni õitseda. Heinamaale on sisse niidetud looklev jalutusrada – helide ja värvide koridor. Juuni esimesel nädalavahetusel avatud aiad ja pargid ootavad külastajaid! Aiaomanikud tutvustavad aedu ringkäikudel, korraldatakse näitusi, taimevahetust, esinevad muusikud, avatud on kohvikuid. Eestis avatud aiad: Käesalu mõisa looduslike lilleniitudega aed Harjumaal. Siit leiab aia- ja loodushuviline üsnagi massiivsete kivide ja pärandtaimedega lillepeenra, klassikalise arhitektuuriga huvitava mõisa oranžerii, mille sisemuses saab nautida kohalikke küpsetisi ja kunstinäitust. Tee oranzeriisse ja pargisoppide avastamiseni viib läbi uhke värava ning ala ümbritseb Põhja-Eestile kohane paekivi aed. Pargi looduslikud lilleniidud, linnulaul, pargisoppidesse peidetud rändrahn ja tiikidel pesitsevad kosklad loovad unikaalse atmosfääri. Huvilised leiavad siit jälgi 18. sajandi moeröögatusest – terrassilise pargiala loodud aedniku ja maastikuahidekti Friedrich Grosmeyeri poolt. Euroopa avatud aedade ajaks seavad omanikud sisse maalimistarvete laenutuse – võta aega iseendale ja tunne rõõmu rahulikest hetkedest aias! Kuusalu kirik ja kirikuaed. Foto Airin Parman Kuusalu kirikuaed Harjumaal Kuusalu Püha Laurentsiuse kirik arvatakse olevat üks Põhja-Eesti vanemaid kivist pühakodasid. Tsistertslaste mõju avaldub juba hoone asukoha valikus: tsistertslased eelistasid rajada hooneid suurtest teedest veidi eemale, sageli just jõeorgudesse. Euroopa avatud aedade ajal oodakase külastajaid kõigil kolmel päeval. Toimub kontsert, loengud tsistertslaste jälgedest kogukonnaaianduses, tutvustatakse Kuusalu kirikaia lugu ja aia tähenduse muutumist ajas, müüakse tarvikuid ja taimi, avatud on kohvik, saab vaadata fotonäitust, toimuvad ringkäigud kirikuaias. Koigi mõisa aed Järvamaal Koigi mõis sai alguse 1757. aastal, kui Mäo mõisa omanik Adam Friedrich von Stackelberg eraldas osa maavaldusi oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile. Hooneansamblit hakati rajama 18. sajandi lõpul, mil valmis varaklassitsistlikus stiilis ühekorruseline peahoone. Koigi valla sümboliks on kujunenud silmapaistev kellatorniga neogootilik astmikviiluga meierei. Koigi mõisas on haridust alati kõrgelt hinnatud ja juba mõisa rajaja hakkas arendama kohalikku koolielu. Mõisas tegutsenud koolis said hariduse paljude prominentide lapsed, teiste seas skulptor Alexander Friedrich Bock, kelle käe all õppisid hiljem Amandus Adamson ja August Weizenberg. Tänapäeval on Koigi koolis tähtsal kohal kooliaed. Kevadeti peetakse umbrohufestivali, sügiseti moosilaata. Aiaekskursioonile on soovitatav eelnevalt registreerida. Tõstamaa mõisa aed Pärnumaal Teadaolevalt juba keskajast pärit Tõstamaa rüütlimõis peidab endas põnevaid aegu ja salapäraseid legende. Mõnel hilisel õhtul võib aimata kõike. Aga mõis oli ka majandusüksus ja tal olid oma ainuõigused ning oma kohustused. Külastajaid ootab mõisa aed kõigil kolmel päeval. Iga külastaja võib tuua (aga ei pea) kodus ülejäänud püsikuid, maitsetaimi, ilupuid-põõsaid ja vastutasuks võib leida põnevaid taimi, mida teised külastajad on toonud. Toimub aeda ja taimi tutvustav ekskursioon, räägitakse ka, mis 100 aastat ja rohkem tagasi mõisaaias toimus. Mõntu mõisa park Saaremaal Mõntu. Fotograaf Riina Kallus Võimalus tutvuda mõisavaremete, II maailmasõja aegsete rannakaitsesuurtükipositsioonide, Mõntu kooli ajaloo ja pargi loodusharuldustega. Keskpäeval toimub pooletunnine kontsert rahvalike lugudega. Parki saab hõlpsasti külastada ka ratastooliga. Laupäeval 7. juuni keskpäeval musitseerib Mõntu pargis Reet Lõugas akordionil. Kaasa saab laulda Saaremaa teemalisi merelaule. Järgneb ringkäik pargis. Võta ühes rõõmus meel ja midagi istumiseks. Seitsme tuule aed Muhumaal SEITSME TUULE AED asub Muhumaal Lõetsa külas Jüri-Jaani Talustuudios. Mullastik on omane Lääne-Eesti saartele, suhteliselt tuultele avatud maastik. Aia suurus on üks hektar ja taksoneid veidi üle saja. Aeda sisenedes kõnetavad külastajaid hooldatud vanad sirelid, kes kunagi olid võssa kasvanud. Alumised tüvede osad on puhastatud ja nendest moodustub graafiline metsa motiiv. Osa sireleid on pügatud ja korrastatud nii, et tüvede alumisse ossa moodustub roheline tahukas ehk hekk. Suured lemmikud on kõrrelised, kes kui ärataks aia salapärasesse liikumisse. Nende omapärast ilu jätkub uue kevadeni. Viimasel ajal tunnevad omanikud suurt tõmmet lilleniidu vastu – on ju see loomulik loodusmaal, mida kipume juba unustama. Aia moto on: tagasi loodusesse! Taga-aias asub keraamikatöökoda – Loovuspesa, koos erinevate põletusahjudega. Rakukeraamika valmib töökoja taga puupõletusahjus. Keraamikakursused toimuvad aastaringselt, et oma aeda teha kaunist aiakeraamikat. Osta saab stuudiokeraamikat uuest Aiagalerii majast, kus on võimalik võtta päev endale – lugeda aiaraamatuid ja –ajakirju. Seitsme tuule aed Lõetsal. Fotod Sulev Vahtra Kogu vajalik teave avatud aedadest Eestis – täpsed asukohad, lahtioleku ajad ja muu – leiab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehelt www.muinsuskaitse.ee Kes aga juuni esimesel nädalavahetusl juhtub Euroopas ringi reisima, otsige sihtkohas üles mõni avatud aed või park www.rendezvousaujardins.culture.fr Olete lahkesti oodatud! Kohtume aias!
