Euroopa avatud aiad 2021

Lääne-Virumaa

Palmse mõisa aed

Palmse mõisa aed. 

Palmse mõisa aed ja park

SA Virumaa Muuseumid. Palmse mõis, 45435 Palmse küla, Haljala vald

info@palmse.ee; 55599977

Palmse mõisapark on esinduslikum maastikupargi näide Eestis!
Siin on Eesti väljapaistvaim barokkstiilis mõisaansambel, üks väheseid kompleksselt koos pargiga ennistatud mõisaansambleid.
Palmse haljastus oli selgelt loetav juba 1753 a. plaanilt. Härrastemaja esine neljakandiline muruväljak oli ääristatud puudega, sissepääsuväravad olid ehitud obeliskidega ja teeääri palistasid puiesteed. 1753a.a plaanil on tähelepandavaim mustriline iluaed härrastemaja taga, mis haarab ka metsaparki.
1776.a. rajati viljapuuaed ja ehitati seda ümbritsev kivimüür. Barokkaia ümberkujundamine nn. inglise stiilis pargiks toimus juba 18.s. lõpul, kui rajati metsa- e. hirvepark – üks suurejoonelisemaid kogu Baltimail. Suures osas toimusid ehitustööd siiski pärast 1818.a., mil ehitati ka pargipaviljonid ja sillad. Kõrgendikelt avanevad vaated orusügavikku, kaskaadid, rändrahnud ja sillad olid ühendatud rohkem kui 36 versta pikkuste jalutusteedega.
Inglisillalt Bresti paviljoni juurde viiva tee ääres oli paisjärve poole suunatud avaga grott. 19. sajandi II poolel kujundati metsapargiks põhjapoolne sälkorgudest läbitud liivik. 19.s. lõpuks laienes kujundusraietega metsaosa juba paarisaja hektariliseks. Palmse pargi kujundajateks olid von der Pahlenid ise. Aednikuna töötas Palmses 19. sajandi lõpul M. Weidemann, lisaks kolm aednikupoissi. Suveks palgati kilomeetrite pikkuste looklevate kruusatatud pargiteede korrashoiuks kuus neidu Peipsi äärest. Mõisa puiesteed istutati juba 18. sajandil. Ristikujuliselt hargnevad alleed kulgevad Viitna ja Ilumäe poole ning peahoone kesktelje suunal otse maastikku. Segaalleed koosnevad pärnast, tammest, vahtrast ning saarest. Park korrastati, ehitati üles hävinud väikevormid ja alustati taas kujundusraietega 20.s.

 

  1. – 6. juunil toimuvad erinevad huvitavad tegevused Palmse mõisas.

Avatud on Palmse mõisa PALMIMAJA.

Palmimaja – talveaed on Palmse mõisaansambli üks kauneimaid ehitisi. See ehitati 1870-ndatel aastatel, Alexander von der Pahleni ajal. Ajalooliselt oli selles kasutatud klassikalist kontseptsiooni, kus keskosa on mõeldud eelkõige aja viitmise ja võõrustamispaigana ning tiibhooned peamiselt tarbeaianduseks. Palmimaja keskosas kasvasid palmid ja teised ilutaimed, kuid samuti hoiti seal ületalve sidruni- ja loorberipuud, mis viidi suveks mõisa trepile.

Loomulikult oli palmaja ka kohaks, kus mõisnikud said demonstreerida oma taimharuldusi. Palmse mõisa palmimaja algne ehitusaeg viitab sellele, et Baltimaade mõisnikud olid suurepäraselt kursis, millised moevoolud valitsesid Lääne – Euroopas.  Mitte kunagi varem pole eksootiliste taimede kasvatamine olnud nii populaarne kui XIX sajandi teisel poolel. Selleks ajaks oli asumaadest Euroopasse introdutseeritud juba enam kui 5000 erinevat eksootilist taimeliiki. Samuti odavnes hüppeliselt ka klaas – leiutati tahvelklaasi tootmise tehnoloogia.

XIX sajandi lõpus oli ka Eestis kasvatatavate eksootiliste taimede mitmekesisus üllatavalt suur. Sel ajal peeti siinmail kõige väärikamateks toataimedeks mitmesuguseid palme, kuid peaaegu sama populaarsed olid ka tõlvpuud, lehtliiliad, loorberipuud ja mürdipõõsad ning fuksiad ja pelargoonid. Viimased neist leidsid kiiresti tee ka lihtrahva aknalaudadele.

Originaali lähedast ruumide taimede jaotust on püütud jälgida ka praeguses palmimajas. Tegu on ühtaegu nii esindusruumi, eksootiliste puuviljakultuuride tootmiskasvuhoone kui eksootiliste taimede kasvatuspaigaga.

Peamiselt võõrustamispaigana toimivas palmimaja keskosas annavad tooni palmid ning mitmesugused ronitaimed nagu vahalilled, jasmiinid ja monsterad. Üks tiibadest on säilitanud oma esialgse funktsiooni: selles kasvavad eksootilised puuviljakultuurid nagu viina – ja viigipuud, virsikud ja tsitruselised. Teine tiibhoone on pühendatud taimemaailma mitmekesisusele. Selles kasvavad taimed Vahemere maadelt, Lõuna – Aafrikast, Kesk – ja Lõuna –Ameerikast ning Aasiast. Tuntumatest taimedest näeme  banaane ja ananasse, küpresse ning kaktuseid. Viimastest on tuntuimad loomulikult viigikatused ja öökuninganna.

  1. juuni pühendame lastele ja noortele.

Sel päeval loob mõisa pere mõnusa atmosfääri mõisaaias, kus saab õppida, tunnetada, nuusutada, mängida, lustida ja tunda rõõmu kaunist Eestimaa loodusest.

Kell 13 – 15 Mõisalaste murumängud (koguneme härrastemaja ees).

Tegemist on palju müramist ja seikluslikku mängulusti pakkuva programmiga.

Mõis pole mitte ainult härrastemaja, vaid mõisa juurde kuuluvad ka park ja põllumaad, majandushooned ja aiad.

Härrastemaja taga aias teeme tutvust mõisa ajalooga ja imetleme uhket häärberit, kuulame põnevaid lugusid mõisa elust.

Uurime Palmimaja, mis oli kohaks, kus mõisnikud said demonstreerida oma taimharuldusi.  Tuntumatest taimedest näeme  banaane ja ananasse, küpresse ning kaktuseid. Nautida saab viirpapakoide laulu. 

Sepikojas proovime sepahaamri raskust ja vermime  sepa juures igaüks endale õnnemündi.

Programm annab suurepärase võimaluse tutvuda looduspargiga, kus kasvab hulgaliselt huvitavaid taimi ja on näha loomade tegutsemise jälgi. Lapsed saavad teadmisi, kuidas käituda loodusest lugupidavalt.  Külastame Ingli- ja Kuradisilda, naudime kauneid vaateid Bresti paviljonist , kuuleme põnevaid legende kloostrikivide kohta.

Lisaks looduses matkamisele on võimalik osaleda nii orienteerumismängudes kui ka  seikluslikes murumängudes, mida mängiti juba mõisaajal.

Programm lõpeb poni või hobukaariku sõiduga

 

  1. juunil saab kuulata Palmse mõis pargis huvitavaid ja õpetlikke jutuajamisi

Kell 11 PALMSE ÕUNA-AED

Palmse mõisa õunaaed

Palmse mõisa õunaaed

Kristina Tiirats (Polli aiandusuuringute keskusest) räägib teemal põlised õunasordid ja aretised Eestis. Saame mõisaaias teada, kust ja kuidas õunapuud Eestisse levima hakkasid, meie tegevustest ehk siis sortide ja aretiste kogumisest ja säilitamisest. Peatume mõne levinuma sordi juures ka nt. ‘Martsipan’  ja ‘Tallinna pirnõun’.

Kell 14.00 Pargis jalutusretk Sulev Nurmega

Sulev Nurme (maastikuarhitekt) tutvustab vana mõisaparki räägib pargi kujunemise loost. Selgitab millest alustada, et park säiliks aasta-sadu.

Lisaks 5. juuni RMK korraldatud retk Palmse mõisapargis https://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender/sundmus#1793

Samal ajal saavad lapsed mängida mõisapere hoolsa pilgu all Kavaleride majas

  1. juunil – Anneli tutvustab Palmse mõisaaeda ja saab osta istikuid koju

Kell 12:00  kutsume külalisi tutvumisringile, mõisa aedniku Anneli poolt, kes tutvustab tema käe all kasvavaid lillede ja taimede hooldamist ja kasvatamist.

Sel päeval on tulnud mõisaaeda ka kauplejad istikute ja erinevate toodetega.

Külastuse tingimused:

Mõis-vabaõhumuuseum avatud 10:00 – 18:00
Täiskasvanu                                                                               9 eurot
Õpilane ja pensionär                                                              7 eurot
Perepilet (2 täiskasvanut ja tema alaealised lapsed) 18 eurot

Pileti hind sisaldab:
* Härrastemaja külastust
* Palmimaja külastust
* Näitus “Eesti piiritus” härjatallis
* Õllenäitus õlleköögis
* Sepikoja külastus – õnnemõndi vermimine
* Hobu- või ponikalessiga sõitmine
* Lastemängud kavaleridemajas
* Paadisõit mõisatiigil
* Aia ja pargi külastus

Avatud on kõrts ja Isabella kohvik, kus on ootamas hõrgud 19. saj road uues kuues. Uuendatud menüü vt https://palmse.ee/et/toitlustus

Palmse mõisa saad imetleda https://palmse.ee/et/meedia-galerii ja kodulehel rohkem tutvuda toodete ja teenustega https://palmse.ee/et/mida-m%C3%B5isas-teha

Jälgi meid ka FB https://www.facebook.com/palmse

 

Droonifoto Sagadi mõisa pargist Tarmo Haud.

Sagadi mõisa park

Mõisa, Sagadi küla Haljala vald Lääne-Virumaa 45403

sagadi@rmk.ee, tel. +372 676 7888

Sagadi mõisa vanim pargiosa rajati 17. sajandil, millest 18. sajandi keskel kujundati väike barokkstiilis aed-park. Peahoone ette rajati esiväljak ning peahoone taha tiik. Endist barokkparki meenutavad siiani vanad tammed tiigi kaldal. 1985. aastal rajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark. Võõrpuu- ja põõsaliigid on dendroparki istutatud perekondade kaupa, kõik liigid on tähistatud nimetustega, huvilistele on abiks infostendid. Kokku on dendroparki istutatud üle 120 liigi.

Omaette vaatamisväärsuseks on värvikas talveaed. Triiphoone on Sagadis olnud olemas juba 18. sajandi algul, praegune talveaed valmis 1861. aastal. Sagadi mõisa talveaed on kujundatud liigirikka Hiina ja Jaapani päritolu taimestikuga, rõhutamaks kuulsaima Sagadi paruni Paul Aleksander von Focki sidemeid antud maadega. Taimestikuga harmoneeruvalt on jaapani stiilis ka talveaia mööbel.

Sagadi mõisa õunaaed rajati juba rohkem kui 200 aastat tagasi.
Tänaselgi päeval annavad rohkem kui 100 parimatest sortidest viljapuud rohket saaki. Õunaaeda on hiljuti lisaks rajatud maitsetaimede peenrad, kus igal taimel on nimetus juures.

Kõikidel huvilistel on tasuta võimalik külastada Sagadi mõisa parki, talveaeda, dendroparki ning viljapuuaeda koos maitsetaime peenarde ning iluaiaga.

Park ja aiad on avatud iga päev 24/7.

https://sagadi.ee/et