Möödub 66 aastat Nõukogude pommirünnakutest Eesti linnadele

Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1.00 ja 3.00 – 6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 %. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi suurpommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusüritusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

Hea kaaslinlane!

Ootame Teid osa võtma

1944. aasta 9. märtsil Nõukogude lennuväe poolt

Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks

korraldatud mälestustseremooniatest.

Teisipäeval, 9. märtsil kell 12.00 algab mälestusteenistus Siselinna kalmistul.

Pommiohvrite matmispaigale rajas Tallinna linn 2004.aastal monumendi,

mille jalamile asetatakse lilli ja süüdatakse mälestusküünlad.

Mälestuskõne peab Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Hingepalve loeb EAÕK preester isa Aleksander Sarapik.

Kell 17.15- 17.55 toimub Niguliste Muuseum-Kontsertsaalis kontsert,

kus musitseerivad Aare Tammesalu (tšello), Andres Uibo (orel) ning