Seltsi ajaluguAlgüksusedUudisedKoosseisPartneridVälissuhtedSalme muinaslaev
 2020  2019  2018  2017  2016  2015  2014  2013  2012  2011  2010  2009  2008  2007  2006  2005  2004
Uudised
Peep Pillak juhatab sisse raamatute esitluse
 
Urmas Bereczki raamatute esitlus EMSs

Ungari Instituudi sarjas ”Miscellania Hungarica” 2014. a. ilmunud e-raamat „Eesti avastamine” on nüüd, 5 aastat hiljem, Tartu rahu 100. aastapäeva lähenedes ehk veelgi aktuaalsem. 

Raamat on sisu poolest Eestis seni tundmatute allikmaterjalide antoloogia, mis sisaldab ungari teadlaste Eesti teemadel kirjutatud artikleid aastatest 1881 kuni 1920. Need on ühest küljest varajaste Ungari ja Eesti suhete, teisest küljest eesti etnograafia ja folkloristika teadusloo dokumentid.

Vähemalt sama oluline on aga nende kirjutiste väärtus ühest kolmandast, suhteliselt vähe uuritud seisukohast vaadatuna: Milline oli Eesti ja eestlaste kuvand välismaal (kui seda üldse oli) enne omariikluse saavutamist ja tunnustamist välisriikide poolt? Viimasele aspektile raamatu pealkiri „Eesti avastamine” viitabki. Eestlaste ja Eesti avastamisele välismaa, täpsemalt ungari teadlaste poolt. Sellises kontektis on „eestlaste avastamisel” – vähemalt teoreetiliselt – ka teatud poliitiline mõõde, sest semiootiline side tundmise ja tunnustamise vahel kehtib ka rahvusvahelises poliitikas. Teisisõnu: kuni välismaailm sinust midagi ei tea, pole sind nende jaoks praktiliselt olemas.

Lisaks äsjamainitule mõjuvad need tekstid, eriti folkorist Aladár Báni omad, oma värskuse ja emotsionaalsusega reporteri otsereportaa˛ina minevikust, mis oleksid adresseeritud justkui otse meile. Paljud tollal eestlaste eluolu kohta kirja pandud faktid pole tänapäeva tavalugejale enam tuntud, nii annavad need artiklid paljudele kindlasti ka uusi faktilisi teadmisi eesti rahvapärimuse, etnograafia ja ajaloo kohta.

Raamatus on ära toodud ka Aladár Báni etnograafilised fotod, mis valmisid tema 1911. a. etnograafilisel kogumisretkel Eestis.

 

Urmas Bereczki: Ainult jalgpall. Ühe uppuja pihtimused

Tallinn, 2018

Kunagi moodustas laste subkultuur oma mängude, tavade, hoiakute ja tõekspidamistega ülejäänud ühiskonnast näiliselt sõltumatu paralleelmaailma, mis kandus pärandina ühelt laste põlvkonnalt teisele. 

Autor puutus selle paralleelmaailmaga mingil määral kokku küllap viimasel hetkel enne selle väljasuremist ühe Euroopa suurlinna servas, kus ta saatuse tahtel üles kasvas.

Oli möödunud enam kui pool sajandit „Pál-tänava poiste“ ilmumisest (1906), aga Budapesti äärelinna poisid korjasid ikka veel kitti värskelt parandatud akendelt. Mängu ja võitluse krundil oli nüüd juba suuremalt jaolt asendanud jalgpall, mida taoti ööd kui päevad. Selle ümber kujunes välja teatud reeglistik, kusjuures jalgpall ise muutus samasuguseks metafooriks, nagu Ferenc Molnári romaanis oli olnud krunt. Kui võrrelda seda maailma tänapäevasega, suudame märgata ka selliseid asju, mis muidu jääksid vahest kahe silma vahele. See väike jutt näitab „jalgpalliühiskonda“ seestpoolt, mida saab teha ainult inimene, kes on jalgpallimaaniat ise omal nahal kogenud.

Raamatu teine ja pikem lugu, „Ühe uppuja pihtimused“, viib meid tagasi Orwelli kurikuulsasse  aastasse 1984. Need, kes tollal elasid, seda aega meelsamini ei meenuta, kuigi Freudi järgi on teada, et järgmisi põlvkondi mõjutavad kõige rohkem need asjad, mida nende eest varjatakse. Ja meil on veel hulganisti asju, mis on tänaseni lõpuni mõtlemata või välja rääkimata.

U.B. arutleb laiemas mõttes selle üle, mida tähendas eilses maailmas vabadus neile, kes olid sündinud n-ö valel pool Euroopat pea pooleks sajandiks lõhestanud demarkatsiooniliini. Autor kuulus nende hulka, kes said tollal liikuda mõlemal pool raudset eesriiet ja tunnetada seda kahte väga erinevat maailma korraga nii oma kui ka võõra pilgu läbi. Püsides KGB huviorbiidis, sai ta korduvalt kogeda, kuidas avanevad ja sulguvad tema ees kuulsa Pagari tänava julgeolekuhoone uksed, kuidas selles majas ülekuulamisi peetakse, mis vahepeal ülekuulatava ja ülekuulaja pingelises „pokkerimängus“ toimub ja mis nende mõtetes võib mõlkuda. Autori pilgu ajalist haaret avardavad ja seletavad ka varasemad mälukillud küll Nõukogude Eestist ja Venemaalt, küll Ungarist, küll Läänest.

 

 

Esilehele   Tagasi   Prindi
Eesti Muinsuskaitse Selts   |   Pikk 46 10133 Tallinn   |   Telefon/Faks 6411 287   |  info@muinsuskaitse.ee