Tutvustus Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Liikmemaksud:Hajaliige 12 € aastasÜliõpilane/pensionär 6 € aastasElueagne liige 100 € (ühekordne maks) Algüksus 25 € aastas Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada: Swedbank 221043388241IBAN: EE922200221043388241SWIFT/BIC: HABAEE2X aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040 ja SEB 10022002686005IBAN: EE481010022002686005SWIFT: EEUHEE2X aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010 EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:Europa Nostra www.europanostra.org Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org Leia meid ka Facebookist:https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts Lisatud dokumendid:EMS liikme avaldusEMS põhikiri
Uudised Kutsume märtsipommitamise mälestuspäevale!7. märts 2024Möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 1944 – 2024 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lenduri heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu. 9. märtsi mälestuspäeva kava: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 17 avatkse Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumiskohal installatioon, mis kujutab Harju tänava algust enne pommitamist. Kõneleb Tallinna linnamuusuemi teadur Toomas Abiline, kesklinna vanema asetäitja Nikita Grozonov, esineb tropmetist Neeme Ots. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor, Tiit Kiik orelil. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad. Kell 20 Kaarli kirikus Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik. Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital. Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna linn, Eesti Mälu Instituut Meediakajastusi: https://epl.delfi.ee/artikkel/120273056/muinsuskaitsjad-9-martsi-kabaree-publik-voiks-pommitamise-ohvreid-malestada-vahemalt-leinaseisakuga https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120274454/martsikuu-arev-oo-kas-soomlaste-hulljulge-runnak-noukogude-lennuvaljadele-paastis-tallinna-hullemast https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Pillak_M2rtsi_suurpommitamisest_TUNA2014_3.pdf 80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE – Külauudised (kylauudis.ee) https://www.facebook.com/kylauudised/posts/pfbid0cCZpT3bEQHcS5GXHPnmxcn98NL6RFTXMhfLdKMNhNbFZwAUDvCCBx8chTh3G9oWcl 150 aastat president Pätsi sünnist22. veebruar 2024 veebruaril möödub 150 aastat president Konstantin Pätsi sünnist Pärnumaal Tahkurannas. Konstantin Päts oli viiekordne Eesti riigivanem ja esimene vabariigi president. Ta oli ka esimene Eesti valitsusjuht – seda just kõige raskemal ajal Vabadussõja alguses. Konstantin Pätsi suri 18. jaanuaril 1956 Venemaal Buraševos. Presidendi säilmeid otsis Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhitud ekspeditsioon kahel aastal: 1989 ja 1990. 21. oktoobril 1990 maeti ta ümber kodumulda Tallinna Metsakalmistul. Kutsume homme, 23. veebruaril tähistama president Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva! Kell 10.30 hingepalve president Pätsi ja teiste Eesti riigivanemate matmispaigal M Konstantin Pätsi mälestusmärk Tallinnas. etsakalmistul. Kell 13 presidendi mälestusmärgi juures ajaloolisel Uuel turul üldrahvalik sünniaastapäeva tähistamine. Kõnelevad Tallinna linnajuhid ja teenib Eesti Kirikute Nõukogu esimees. Kõlavad isamaalised laulud, lehvivad lipud. Kell 14 esitletakse Eesti Panga Iseseisvussaalis Konstantin Pätsi meenemünti ja päevakohast postmarki. Sõna võtab Pätside perekonna esindaja. Osavõtt kutsetega. Õhtul näidatakse Eesti Televisioonis Mark Soosaare dokumentaalfilmi „Riigivanem“. Konstantin Pätsi juubeli tähistamisest Tallinnas võtab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kutsel osa ka Rimantas Jankauskas – Leedu antropoloog, kes koos kahe kolleegiga aitas tuvastada Pätsi säilmed Buraševos 1990. aastal. Kuna Konstantin Päts oli pärit Pärnumaalt, korraldatakse ka Pärnus ja Tahkurannas mitmesuguseid üritusi. 24. veebruaril toimub Pärnu muuseumis ajaloolase Ago Pajuri loeng „Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?“. President Pätsi mälestatakse ka Toilas, Paides (ilmub raamat „Konstantin Päts ja Järvamaa“ ) ning mujal. Tallinnas Tammsaare pargis on üleval Rahvusarhiivi ja Riigikantselei koostatud näitus „President Päts 150“. Välinäitus „Presidendi visiit 1939“ on Pärnu linnaruumis vaatamiseks maist kuni oktoobrini. Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus „Eesti riigipead 1918-2018“ on aprilli lõpuni väljas Tallinna Ülikooli Akadeemilises raamatukogus. Rahvusraamatukogu veebinäitus „Konstantin Päts 150. Ajakirjandus ja poliitika“ https://www.rara.ee/uudised/konstantin-pats-150-ajakirjandus-ja-poliitika/ Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja Kindral Johan Laidoneri Selts kutsuvad üles heiskama 23. veebruaril majadele sinimustvalged riigilipud. Rohkem sündmusi Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee