Seltsi ajaluguAlgüksusedUudisedKoosseisPartneridVälissuhtedSalme muinaslaev
 2018  2017  2016  2015  2014  2013  2012  2011  2010  2009  2008  2007  2006  2005  2004
Uudised
18 aprill 2018 - MUINSUSKAITSEKUU

100 aastat Eesti Vabariiki. 34 aastat muinsuskaitsekuud

Muinsuskaitsekuu avame pidulikult kolmapäeval, 18. aprillil kell 17 Eesti Panga Iseseisvusaalis Estonia pst 13.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi tunnustused 2018:

Teeneterist: president Arnold Rüütel. Pikaajalise pühendunud tegevuse eest meie rahva kultuuripärandi säilitamisel ning kodu- ja kodanikutunde süvendamisel.

EMS juubelimedal: 
PhD Ingrid Rüütel. Kauaaegse pühendunud teadustöö eest rahvaluule kogumisel, uurimisel ja publitseerimisel.
Jüri Kraft. Pikaajalise tulemusliku tegevuse eest paljude ajaloo- ja kultuuriprojektide algatamisel ning toetamisel.
Lembit Võime. pikaajalise tulemusliku töö eest Abhaasia eestlaste ajaloo uurimisel.
Olaf Esna. Pikaajalise, sihikindla ja pühendunud tegevuse eest muinsuskaitseliikumises.

EMS teenetemedal:
Aivar Reivik.al: Koluvere lossi taastamise eest.
Arvo Oorn. Koluvere lossi taastamise eest.
Helgi Põllo. Hiidlaste ajaloomälu ja kultuuripärandi uurimise, kogumise, hoidmise ning tutvustamise eest.
Arnold Unt. Pikaajalise pühendunud töö eest sõjahaudade ning metsavendlusega seotud paikade uurimisel ja tutvustamisel.
Meelis Kubits. Vabatahtliku kultuuridoplomaatia mastaapse edendamise eest.
Leeni Langebraun. Väljapaistva tegevuse eest Abhaasia eestluse uurimisel ja tutvustamisel.
Jaanus Piirsalu. Pühendunud ja tulemusliku tegevuse eest rahvaste kultuurikontaktide vahendamisel ja tugevdamisel.

EMS tänukiri.
Gabriel Passov. Hea koostöö eest mäluürituste korraldamisel.
Arnold Rutto. Abhaasia eestlastega kultuurikontaktide hoidmise ja tugevdamise eest.

KARUTEENE MEDAL:
Viljandi Linnavalitsusele Viljandi muinsuskaitsealal 19. sajandi Seasaare kõrtsmiku maja, töölistemaja ja abihoone lammutamise ning Viljandi mõisa pärandiga ükskõikselt ümberkäimise eest.
Karuteene medal 2018 läks Viljandi linnavalitsusele Viljandi muinsuskaitsealal Tallinna tn 3, 19. sajandi Seasaare kõrtsmiku maja, töölistemaja ning abihoone lammutamise eest ja Viljandi mõisa pärandiga (mis jääb ka väljaspoole muinsuskaitseala) ükskõikselt ümberkäimise eest. 
Viljandi mõisa maad läksid 1919 maareformiga linnale: üle poole praegusest linnast on rajatud mõisa maadele, selle põldude ja hoonete vahele. Seejärel on linn mõisa pärandiga oma suva järgi ümber käinud. Üht-teist on säilinud, üht-teist on hävinenud, üht-teist julmalt ümber ehitatud. Tänaseni ei ole mõisa pärandit kaardistatud, linn ei ole näidanud erilist initsiatiivi oma identiteeti oluliselt suunanud nähtuse esile toomiseks või väärtustamiseks.

NB! Muinsuskaitsekuu kava täienes üritustega Võrumaal ja retkega Harjumaal Eesti sõjaajaloo pärnadi tutvustamiseks!

 

Ajakirjanduses:

http://www.eesti.ca/eesti-muinsuskaitsekuu/article51494

https://sakala.postimees.ee/



1. - 3. juuni 2018 - Euroopa avatud aiad 2018

Euroopa aiad 2018

Taustast:

2003. aastal tegi Prantsusmaa kultuuriministeerium ettepaneku juuni esimesel nädalavahetusel külastajatele avada erinevaid aedu Prantsusmaal. Ettepanekuga ühinesid mitmed eraaedu ja parke ühendavad organisatsioonid. Algatus leidis head vastukaja ka teistes riikides ning tänavu, aastal 2018, on sellest kujunemas üle-Euroopaline festival nimetusega „Euroopa aiad“.

Osalejad:

Euroopa aiafestivalist võivad osa võtta igat sorti aiad: ajaloolised ja kaasaegsed, juurvilja- ja puuviljaaiad, talu- ja linnaaiad. Eestis korraldab Euroopa aedade festivali Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Eesti Muinsuskaitse Selts. Osavõtuks on vaja täita eestikeelne ankeet ja saata see Eesti Muinsuskaitse Seltsi aadressil info@muinsuskaitse.ee Kõik Eestist osalevad aiad peavad teavitama Eestipoolset korraldajat Eesti Muinsuskaitse Seltsi.



7 aprill 2018 - EMS Suurkogu

Eesti Muinsuskaitse Seltsi Suurkogu toimub
laupäeval, 7. aprillil kell 12 aadressil Pikk 46, Tallinn.

Kõik liikmed on oodatud!



25. märts 2018 - Märtsiküüditamise aastapäev

Pühapäeval mälestame märtsiküüditamise ohvreid.

Esimene ešelon läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 992 inimesega 26. märtsil 1949 kell 12.32, viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.

Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Küüditamise aastapäeval, 25. märtsil kell 17 paneme lilled ja küünlad Vabadussõja Võidusama jalamile, kell 18 süütame küünlad Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus, Narvas, Pärnus.



9, märts 2018 - Märtsipommitamise aastapäev

Möödub 74 aastat Nõukogude lennuväe rünnakutest  Eesti linnadele.                                             

Ootame Teid osa võtma 1944. aasta märtsis Nõukogude lennuväe poolt Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks korraldatud mälestushetkedest reedel, 9. märtsil.

Kell 12 mälestusteenistus pommiohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul.

Hingepalvuse peab Kaitseliidu peakaplan kolonelleitnant Aivar Aleksander Sarapik.

Kell 18 – 19 mälestusteenistus Niguliste kirikus.

Esineb organist Tiit Kiik

Vaimulikuna teenib peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Aastapäevakõnega esineb Estonia Seltsi auliige Arne Mikk.

Tallinna Linnavalitsuse sõnum.

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad.

Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

 



2, veebruar 2018 - Tähistame Tartu Rahu!
Tähistame Tartu Rahu!

kell.9 tseremoonia Vabaduse väljakul
kell11 Poska haual Tallinna LV, Poska mälestusfond ja K.Pätsi Muuseum
kell14 õpilased Reaalkooli Poisi juures
kell18 Hiiu Rahu kirikus pidulik teenistus



27 jaanuar 2018 - Mis on ühe inimese võimuses?

Peeter Luksepa mälestuskonverents "Mis on ühe inimese võimuses" laupäeval, 27. jaanuaril Rahvusraamatukogus.

Sajandivanuseks saav Eesti vabariik on rohkem kui poole oma ajaloost osutanud vastupanu võõrale võimule - iilagi alistumata. Ühtviisi oluline oli vastupanu relv käes kodumaa metsades ja vastupanu paguluses sinimustvalge lipp käes.

Pro Patria Insituut korraldab 27. jaanuaril 2018 Rahvusraamatukogus Peeter Luksepa (29.1.1955 Stockholm - 8.9.2015 Stockholm) mälestuseks rahvusvahelise konverentsi. Kohale tulevad Peetri sõbrad ja võitluskaaslased nii eestist kui välismaalt. Konverents püüab ehitada silda demokraatia eest võitlejate ja tänaste kriisikollete vahele.

Olete oodatud!

Vaata ka konverentsi tutvustavaid videoid:

https://www.youtube.com/channel/UCbNY7HliM2_grQe6Il56QZQ

Priit Purkeni fotod konverentsist https://photos.app.goo.gl/2mYCKK4Oj8mvNibg1

 



18 jaanuar 2018 - President Pätsi mälestuspäev Metsakalmistul

PRESIDENT KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTAMINE

 

Neljapäeval, 18.veebruaril 2018 algusega kell 12 mälestatakse

Tallinna Metsakalmistul perekond Pätsi rahulas meie esimest vabariigi presidenti.  Möödub 62 aastat Konstantin Pätsi surmast Venemaal Tveri lähedal Buraševos.

 

Hingepalve loeb  EAÕK preester Justinus Kiviloo. Kõneleb MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum juhatuse esimees Trivimi Velliste.  Järelehüüete saatel asetatakse pärgi ja süüdatakse  küünlaid.

 

Lipuvalves seisavad   corp! Fraternitas Estica, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Kaitseliit, Memento Tallinna osakond, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

 

Osavõtt vaba.



16, jaanuar 2018 - 7 enimohustatud mälestist Euroopas 2018

Täna, 16. jaanuaril avaldasid Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut nimekirja 12 mälestise ja paiga kohta, mille hulgast 15. märtsiks valitakse välja seitse. 

12 lõppvooru jõudnute hulgas on:

- Gjirokastra ajalooline linnakeskus ALBAANIAS;
- Voskopoja ja Vithkuqi post-bütsantsi kirikud ALBAANIAS;
- Viina ajalooline linnasüda AUSTRIAS;
- Beringeni kivisöetehas BELGIAS;
- Buzludza monument BULGAARIAS;
- Chiatura köisraudtee GRUUSIAS;
- David Gareji kloostrid GRUUSIAS;
- Sammezzano kindlus ITAALIAS;
- Constanta kasiino RUMEENIAS;
- Cadizi eelajaloolised kaljujoonised HISPAANIAS;
- Prinikipo Kreeka lastekodu Printside saarel TÜRGIS;
- Grimsby jäätehas ÜHENDKUNINGRIIGIS.

Aastla 2016 valiti programmi "Euroopa 7 enimohustatut" Patarei merekindlus Tallinnas. Jõupingutused Patarei päästmiseks jätkuvad.



3. jaanuar 2018 - Relvarahu aastapäev

Kolmapäeval, 3. jaanuaril kell 10.15 Vabadussõja võidusamba jalamil mälestame neid, kes Eesti vabaduse eest langenud.

 

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud pinna oma riigi ehitamiseks.

 

Kutsume üles minutiks peatuma 3. jaanuaril kell 10.30, et anda au neile, tänu kellele oleme peremehed oma maal.

 

Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures on kohal Aukompanii üksused, kõnelevad Eesti kaitseminister, Reaalkooli õpilane, Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.

Kõlab Eesti hümn, asetame pärgi ja lilli.

 

Olete oodatud!

 

Eesti Muinsuskaitse Selts

Vaata Priit Purkeni tehtud fotosid:

https://photos.app.goo.gl/JYGXEVlJY8MxEmWx2



Esilehele   Tagasi   Prindi
Eesti Muinsuskaitse Selts   |   Pikk 46 10133 Tallinn   |   Telefon/Faks 6411 287   |  info@muinsuskaitse.ee